Kai Kiiv

„Keelpillifookusel“ esitavad solistid ja ansamblid tavapärase repertuaari kõrval teoseid, mis nõuavad interpreetidelt keskmisest rohkem ja mida seetõttu kontserdilaval tihti ei kuule.

Ensemble Auftakt tõi esmaettekandele Evelin Seppari nüüdistantsust ja Norra loodusest inspireeritud uudisteose „Turn“.

Avakontserdil tuli ettekandele Erkki-Sven Tüüri spetsiaalselt selleks kontserdiks kirjutatud ning ERSO-le pühendatud orkestriteos „Sulavad kellad“.

Pärnu muusikafestivali publik armastab Neeme Järvit palavalt, aga ilmselt jagab seda tunnet kogu Eesti klassikalise muusika austajaskond.

16. märtsi õhtul kuuldud eripalgelise kava põhjal ei jää muud üle kui nentida, et Vanemuise sümfooniaorkestril Risto Joosti juhatusel on kõik hea orkestri väärtused kindlasti olemas.

Olgu mängijad nii professionaalsed ja andekad kui tahes, ei sünni orkestri tervikutunnetus ühe päevaga, eriti kui koosseis on suures osas uus.

Tõnu Kõrvitsal ja Doris Kareval on õnnestunud luua laulutsükkel, mis on oma sügavas olemuses nii sissepoole pööratud ja inimlikult intiimne, et lõikab kuulajale hinge.

Mahleri kaheksas on tõenäoliselt maksimum, mida Estonia kontserdisaal välja kannab. Muusikal ja muusikuil oleks kõlapotentsiaali küll ja veel, aga lagi on ees.

Triin Ruubeli mängus võlus eriti õrnus: selliseid nüansirikkaid piano’sid, mis toonikvaliteedis grammigi kaotamata ka saali viimastesse ridadesse kandusid, suudavad välja mängida ainult suured meistrid.

Tallinna Kammerorkestri juubelit silmas pidades ei või teada, kuhupoole orkestri teed hargnevad. Üks on kindel: praegu on neil hea aeg!

Publikut jagub! Saalid olid jaanuaris pilgeni täis ja see on praeguses kõledas majandusolukorras ääretult südantsoojendav.

Professionaalsetel muusikutel ja kollektiividel on nüüd veel üks suurepärane koht, kus esineda, aga Artiumil on kahtlemata ka mõjus hariduslik mõõde.

Nimevahetus annab võimaluse fookust laiendada, sest ehkki Tšaikovski loomepagas on lai, oleks ainult tema teostele pühendatud festivali varem või hiljem pidanud rebrändima.

Raivo Hiiemaa: „Pillimeistri tööd peab tahtma teha, sest pillimeistriks arenemine on pikk protsess, milles mängivad rolli väga paljud tegurid.“

Loodetavasti kujuneb Tallinna keelpillifestivalist uus traditsioon, kus saab koos musitseerimas kuulda kõikvõimalikke keelpille.

Robert Traksmann: „Magnetism on jõud, mis meid ühendab – see toob meid kokku ka siis, kui oleme üksteisest kaugel.“

Muusika toetamist pikaajalise partnerlusena peetakse üha mõistlikumaks. Kas riik peaks eraraha kaasamist kultuuri seadusega soodustama?

Hiiumaa „Homecoming“-festival toob Moskva „Homecoming“-festivalil osalejad ning sõbrad teistest riikidest esitama klassikalisi kammerteoseid ja nüüdisheliloomingut.

Virgo Sillamaa: „Me kõik võidame sellest, kui ühel muusikul, aga ka filmikunstil, läheb hästi, sest kõik see sulab kokku oma kultuuri ja uudisloomingut väärtustava riigi kuvandiks.“