Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias.

Muusikateraapia on iseseisev tõenduspõhine teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisel kui ka musitseerimisel põhinevaid meetodeid ja tehnikaid rakendatakse eesmärgipäraselt ennetuses, ravis ja rehabilitatsioonis. Terapeutiliselt eesmärgistatud muusikaline tegevus toetab emotsionaalsete, kognitiivsete ja füsioloogiliste funktsioonide toimimist ning avab psüühika sügavamaid kihte.

Kuidas muusikateraapia toimib?

Muusikateraapia unikaalne toimemehhanism on entrainment– nähtus, millele eesti keeles ei ole täpset vastet leitud. Entrainment tähistab sõltumatute rütmiliste süsteemide omavahelist sünkroniseerumist ja ühtlustumist. Sama protsess toimub ka muusika ja inimese interaktsioonis füsioloogilisel, kognitiivsel ja emotsionaalsel tasandil, mõjutades nii üksikuid rakke kui ka närvisüsteemi, südame- ja hingamisrütmi, motoorset koordinatsiooni, tähelepanu, meeleolu ja sotsiaalset suhtlust. Nii saab terapeudi valitud sobiv muusikaline sekkumine kutsuda kliendis esile eesmärgistatud muutuse. Entrainment on universaalne nähtus, mis loob silla keha, meele ja ümbritseva vahel ning võimaldab muusikal toimida nii regulatsiooni kui ka kontakti loomise vahendina.

Üks muusika fenomenidest, mida nähtavasti enamik on kogenud, seisneb meeldivat muusikat kuulates koheses enesetunde paranemises. Nii võib muusika olla emotsionaalselt rasketel hetkedel kiire ja tõhus tugi. See efekt toetub teaduslikule teadmisele, mille kohaselt vallanduvad meie organismis subjektiivselt meeldiva muusika toimel nn mõnuhormoonid dopamiin, serotoniin, oksütotsiin ja endorfiinid ning alaneb märgatavalt stressihormoonide, nt kortisooli, tase, mille tulemusel paraneb meeleolu, väheneb ärevus ja suureneb üldine heaolutunne.

Oluliseks muusikateraapia alus­talaks on fakt, et muusika ja muusikalised tegevused mõjutavad soodsalt aju neuroplastilisust. Muusika aktiveerib aju ulatuslikumalt kui ükski teine väline stiimul, suurendades neuronitevaheliste ühenduste hulka ja parandades nende kvaliteeti aju eri piirkondades, mistõttu on muusikaga võimalik mõjutada inimest korraga nii füsioloogilisel, kognitiivsel kui ka emotsionaalsel tasandil. Samuti suureneb muusikaliste tegevuste toimel aju hallolluse tihedus, toetades mälu, õppimisvõimet ja tähele­panu.

Muusikateraapia lähtub ka tõsi­asjast, et muusikaline kommunikatsioon on inimesele loomuomane. Imik ei mõista kõnet, kuid reageerib hääle toonile, kõnemeloodiale, rütmile ja tämbrile – esimestel elukuudel ongi ema ja lapse esmane suhtlusvahend „kõnemuusika“. Nii kujuneb intuitiivne kommunikatsioonikeel, mis loob lapsele rahulolu- ja turvatunde.

Muusikateraapias toimib muusika analoogselt: terapeudi roll sarnaneb hooliva vanema omaga, kes loob muusika abil mitteverbaalse ühenduse ja turvalise ruumi, kus saab tekkida usalduslik häälestumine. Siin tuleb lisada, et muusikateraapia võimaldab alternatiivset, mitteverbaalset eneseväljendust ka neile, kelle kõne on piiratud või puudub või keda sõnaline eneseväljendus koormab.

Muusika on sisemaailma peegel

Muusika toime on individuaalne. Selle kujundavad küll suuresti muusika­elemendid ja nende parameetrid, kuid peale objektiivselt muusikas olemasoleva mängivad muusika vastuvõtul oma osa isiksuslikud tegurid, varasemad kogemused ja elust kaasas olev emotsionaalne pagas. Igaüks meist võtab muusikat vastu omamoodi, luues unikaalseid seoseid ja kujundades muusikale erineva tähenduse, mis võib omakorda kaasa tuua erinevaid taipamisi ja emotsionaalseid reaktsioone.

Muusika on sild teadvuse sügavamate kihtideni ning võimaldab ava(sta)da meis peituvat informatsiooni, mis on seni olnud alla surutud, peidetud või rakendamata. Muusika annab ka võimaluse mõista seda, mis siiamaani ei ole olnud mõistetav. Psühhoterapeutiline muusikateraapia võimaldab kuulata, avastada ja mõista ennast muusika kaudu, olgu siis tegemist muusika kuulamise või musitseerimisega. Kui võtta muusika kuulamisel kindel eesmärk, toimib muusika peeglina, nähtavaks saavad eluhoiakud ja -mustrid, võimalikuks osutub kokkupuude sügavale peidetud emotsioonidega ja minevikukogemustega, mis võivad praegust elu märkimisväärselt mõjutada. Ka spetsiaalseid musitseerimistehnikaid rakendades võib saada kokkupuute teadvuse süvaaladega, pannes vabas muusikalises eneseväljenduses kõlama selle, mis toimub meie sees, s.t ennast endale kuuldavaks tehes. Muusikaline eneseväljendus laseb vahel saada aimu sisemaailmas toimuvast juba siis, kui seda, mis väljendust otsib, ei ole veel teadvustatud ega sõnadesse pandud. Muusikaterapeudi abiga saab väljendatu ja kogetu lahti mõtestada, koguda endast väärtuslikku informatsiooni, kasvatades eneseteadvust ning luues aluse teraapia eesmärkide ja soovitud muudatusteni jõudmiseks.

Muusikateraapia universaalsus ja unikaalsus

Muusika puudutab ja kõnetab igaüht. Muusikateraapiliste sekkumiste mitme­kesisus loob aluse muusikateraapia rakendatavusele, olenemata inimese muusikalisest taustast ja teraapia näidustustest. Muusikateraapia väärtus ei peitu muusikas või helides, vaid kogetud protsessis, selles, mida muusika meis avab või võimaldab.

Entrainment, muusika füsioloogilised, kognitiivsed ja emotsionaalsed mõjutused toimivad nii imiku kui ka eaka, normintellektiga ja intellekti­puudega, psüühikahäirega ja ajukahjustusega inimese puhul.

Muusikateraapiat saab kasutada stressi, meeleolulanguse, ärevuse, elukriiside, suhteprobleemide ja psühho­somaatiliste häirete puhul või ka lihtsalt eneseteadvuse avardamiseks ja enda paremaks tundmaõppimiseks. Eraldi toon välja muusikateraapia ennetusvõimalused lasteaedades ja koolides: muu hulgas annab see turvalise ja motiveeriva tõuke eneseväljenduseks lastele ja noortele, kellel võib olla oma kogemusi ja tundmusi raske sõnadesse panna. Samuti on ennetava mõjuga maailmas järjest laiemalt rakendatav ja Eestis alles lapsekingades olev kogukonna muusikateraapia, kus terapeutiliselt eesmärgistatud muusikalised praktikad toetavad vaimset tervist, luues kuuluvustunde, suurendades üksteisemõistmist ja hoolimist ning võimaldades toetust ja turva­tunnet.

Muusikateraapia sekkumisi saab efektiivselt rakendada mitmesuguste psüühikahäirete puhul, nt depressioon, posttraumaatiline stressihäire, ärevushäired, ATH, sõltuvushäired, söömishäired ja skisofreenia. Tõendust on leidnud, et muusikateraapia toimel väheneb ärevus, sealhulgas alaneb subjektiivselt tunnetatud ärevuse tase, nii et tajutakse selget muutust. Depressiooni puhul paraneb meeleolu ja vähenevad depressiooni sümptomid, nt apaatsus ja anhedoonia. Posttraumaatilise stressihäire puhul väheneb sümptomite, sealhulgas ärevuse ja erutuvuse raskusaste, paraneb emotsioonide reguleerimine ning hõlbustub traumamälestuste töötlemine, millele muusikateraapia annab turvalise mitteverbaalse võimaluse. ATH puhul paranevad tähelepanu, ajastamine, erutuse reguleerimine, pidurduskontroll, täidesaatvad funktsioonid, ülesannete täitmine ja emotsioonide reguleerimine ning tugevnevad sotsiaalsed sidemed. Sõltuvuste puhul väheneb tarbimissoov, suureneb motivatsioon saada ravi ja teha muudatusi ning vähenevad depressiooni sümptomid.

Muusikateraapia toetab erivajadustega inimeste toimetulekut ja arendab mitmeid funktsioone vaimse ja füüsilise arengupuudega inimestel, hariduslike erivajadustega lastel, sensoorsete, motoorika või kõnehäirete puhul ning autismismispektri häiretega inimestel. Viimaste puhul on teaduslikult tõendatud, et muusikateraapiliste sekkumiste toimel paranevad kontakti loomine ja hoidmine, sotsiaalsed oskused, emotsioonidega toimetulek, areneb eneseväljendus, paraneb tähelepanu- ja keskendumisvõime, sensomotoorne tunnetus ja kuulmistaju, väheneb sundkäitumine, lihtsustub kohanemine uute olukordadega ning areneb minatunnetus.

Samuti saab muusikateraapiat efektiivselt rakendada mitmetes meditsiinivaldkondades, nt neuroloogiliste probleemide, Parkinsoni tõve ja dementsuse puhul, onkoloogias, neonatoloogias, palliatiivravis ja mujal. Ajukahjustuse puhul on tõendust leidnud, et muusikateraapia mõjub soodsalt sammu pikkusele, sümmeetriale, sagedusele, plastilisusele, paraneb kõne artikulatsioon ja fraaside loomine, samuti paranevad mälu ja tähelepanu, täidesaatvad funktsioonid ja üldine elukvaliteet. Dementsuse puhul paranevad kognitiivsed funktsioonid ja üldine elukvaliteet, vähenevad depressioon ja ärevus. Muusika­teraapiliste sekkumiste tulemusel vähenevad nii krooniline kui ka akuutne valu, valuraviga seonduv ravimivajadus, samuti valuga kaasnevad depressiivsus ja ärevus, suureneb valutaluvus ning valu tõttu negatiivselt mõjutatud enesetõhusus.

Eeltoodu on ehk kõige olulisem muusikateraapia võimalustest, kuid arusaadavalt ei ole siin hõlmatud kõike, mida muusikateraapial on pakkuda.

Samal ajal kui muusikateraapiat saab laiapõhjaliselt rakendada paljudele sihtgruppidele, on konkreetse teraapiakliendiga tegelemine täppistöö. Muusikateraapias ei ole üht toimivat teraapiavõtet, mis sobituks igale kliendikontingendile, vaid muusikateraapia hõlmab arvukaid teraapia eesmärkide saavutamiseks välja töötatud spetsiaalseid meetodeid ja tehnikaid. Võib öelda, et muusikateraapia on justkui rätsepatöö: muusikaterapeudid on välja õpetatud personaalselt rakendama otstarbekohaseid terapeutilisi sekkumisi. Lähtudes iga kliendi seisundi, võimete, vajaduste ja potentsiaali hindamisest ning selle alusel püstitatud teraapia eesmärkidest, valitakse kliendile sobivad sekkumised ning luuakse unikaalne teraapiaprotsess.

Ka muusikateraapia eesmärkideni jõudmine võtab aega erinevalt. Nii võib näiteks kergemate probleemide puhul rakendatav rekreatiivne muusikateraapia kesta 10–12 teraapiakorda kolme-nelja kuu vältel, aga keerulisemate juhtumite puhul rakendatav psühho­terapeutiline muusikateraapia või töö erivajadustega inimesega võib nõuda aastatepikkust teraapiaprotsessi. Samuti erineb ühe teraapiaseansi pikkus, ulatudes sügava puudega inimesega või väikelapsega tegeledes paarikümnest minutist kuni psühhoterapeutilise muusikateraapia puhul täiskasvanuga pooleteist kuni kahe tunnini.

Muusikateraapia Eestis

Tänavu 15. detsembril täitus Eesti Muusikateraapia Ühingul 35 tegutsemisaastat. Tegemist on ühe Eesti eakama teraapiaprofessionaale ühendava organisatsiooniga.

Võrreldes 1990ndate algusega oleme Eestis muusikateraapia valdkonnas jõudnud üsna kaugele: meil on ligikaudu 50 kuuendale või seitsmendale kutsetasemele vastavat muusikaterapeuti, neist kolm doktorikraadiga. Veel on muusikateraapia baaskoolituse läbinud mitusada inimest, kellel on võimalus rakendada muusikateraapia elemente oma töös näiteks psühholoogi, lasteaia- või kooliõpetaja, muusikaõpetaja, eripedagoogi või sotsiaaltöötajana. Muusikaterapeudid tegutsevad üle Eesti rehabilitatsioonimeeskondades, tugikeskustes, haiglate ja hooldekodude juures, tava- ja toimetulekukoolides, lasteaedades ning erapraksises. Muusika- ja teatriakadeemias on kolmeaastane muusikateraapia väljaõpe, taasloomisel on muusikateraapia magistriõpe.

Nõudlus muusikaterapeutide järele on suur. Samal ajal võib täheldada ressursipuudust, kuna sageli küll nähakse muusikateraapia teenuse vajalikkust, kuid raha selleks napib. Nii on mitmetes asutustes teretulnud ka alles väljaõppel olevad tulevased muusikaterapeudid.

Muusikaterapeudid on lootusrikkad, et suurenev teadlikkus muusikateraapia mõjust soodustab selle väärtustamist riigi tasandil ning teenus saab järk-järgult kättesaadavamaks, sealhulgas tervisekassa toel.

Alice Pehk (PhD) on muusikaterapeut-psühhoterapeut, Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia muusikateraapia õppe­programmi juht, Muusikateraapia Keskuse looja ja juht, Euroopa Muusika­teraapia Standardite Komisjoni liige ning Eesti Muusikateraapia Ühingu asutaja­liige.