2026-25/26 (4096/97)

Igameheluule
Eesti ja Euroopa lavaluule suurkuju Joonas Veelmaa    
Piia Ruber

Igameheluule

Joonas Veelmaa annab luulekogus „6,6“ lugejale vaba voli olla luuser ja elada nii jaburat elu, kui ise tahab.

Tule mulle käpikuks, ekspert!
Täiesti sõltumatu asjatundja ootamas kandideerimisakna avanemist rahvusringhäälingu nõukogu ekspertliikme ametikohale.     
Markus Scholz / dpa / picture-alliance

Tule mulle käpikuks, ekspert!

Riigikogus ei mõisteta jätkuvalt, et iluprotseduurid rahvusringhäälingu juhtimismudeli kallal ei anna ihaldatud kontrolli selle sisu üle.

Miks mitte olla soomlaste kombel arhitektuuri ja disaini üle uhke?

Soome arhitektide liidu vedamisel tähistatakse tänavu põhjanaabrite juures Helsingi avatud majade festivaliga „Open House Helsinki“ arhitektuurivõistluste 150. juubeliaastat. Vahendatakse, et selline arhitektuurivõistluse traditsioon on rahvusvaheliselt ainulaadne: avatud, läbipaistva ja kvaliteetse protsessi tõttu sünnivad kestlikud ehitised ja hea linnaruum. Samuti leitakse, et 1876. aastal alguse saanud ettevõtmine on…

Üheksa korda lõika, üks kord mõõda

„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumi­loomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri.
Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses,…

Kas arhitektuur on luksus?

Mida arvata Tallinna linnapea seisukohtadest? Näiteks, et arhitektide kasutamine Tallinna hoonete ja objektide kavandamisel on linnale liiga suur kulu.

10. juunil andis Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ERRile intervjuu, kus kritiseeris arhitektide tööd, väites, et arhitektid põhjustavad suuri kulutusi ning edaspidi peaks linn keskenduma standardlahendustele. Projektide kallinemise põhjusi ning eelarvete planeerimist arutavad nüüd põhjalikumalt arhitekt…
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?
Arhitektuuribüroo AgwA arhitektid ei püüdnud Charleroi Chapexit taastada selle algsel kujul. Foto on pärit hetkest, mil hoone ei olnud enam päriselt see, mis ta kunagi oli, kuid polnud veel saanud ka selleks, milleks ta nüüdseks on kujunenud.     
Arvi Anderson

Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?

Hiiglaslike hoonete säilitamine ei pruugi enam tähendada mineviku taastamist. Olulisem on ära tunda, milline hooneosa kannab jätkuvalt ruumilist ja kultuurilist väärtust.

Eraomandis avalik ruum
Kalarand näitab, et ka eraomandis linnaruum võib olla mitmekesine ja vabalt kasutatav. Arhitektuurilahenduse autor Kadarik Tüür Arhitektid, maastikuarhitektid Maarja Tüür, Maria Pukk, Ivar Lubjak ja Kerttu Kõll.     
Ken Mürk / ERR / Scanpix

Eraomandis avalik ruum

Kelle reeglite järgi linnas elatakse? Kuidas kujuneb eraomandis avalik ruum ja missugune on selle kvaliteet Tallinnas?

Kolm päeva raskuste unustamiseks
Kopenhaageni ühte ilusamasse, skulptor Bertel Thorvaldseni loomingut tutvustavasse muuseumi oli üles pandud näitus „Objects of desire“ („Soovobjektid“), mis tutvustas materjalist lähtuvate disainerite loomingut.    
Pressifoto

Kolm päeva raskuste unustamiseks

Kopenhaageni disainifestival „3daysofdesign“ näitas, et disain jääb alati hägusaks nähtuseks, kuid säilima peab selle potentsiaali maksimaalne ärakasutamise oskus.

Esmalugemine ja ülelugemine
Mari-Liis Müürsepa ümber on tekkinud mänguline peaaegu luuleprintsessi oreool. Müürsepa tekstid ei ole aga sugugi printsessilikud – luulemina on tavaline inimene, kes püüab kuidagi päeva õhtusse saada.  
  Piia Ruber

Esmalugemine ja ülelugemine

Mari-Liis Müürsepa „Keegi hingab“ ärgitab küsima, mis juhtub luuletusega siis, kui lavalt kuuldu esmane mõju kohtub rahulikul lugemisel pingsama tähelepanuga.

Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus

Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus

Aleksandrs Grīns jutustab romaanis „Hingetuisk“ loo noorest mehest, kes kaotab sõjaga peaaegu kõik, kuid lõplikult ei murdu. Sõna saab ka ajalugu ise.

Puhas kõla, rahutu mõte
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdi (dirigent Tõnu Kaljuste) õnnestumisele ja tähtsusele aitas kaasa asjaolu, et helilooja Pēteris Vasks viibis ise kohal ja võttis publikult kontserdi lõppedes vastu tänusõnu.     
Anneli Ivaste

Puhas kõla, rahutu mõte

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 2. V Tallinna metodisti kirikus antud kontserdi „Pēteris Vasks 80. Elukaar muusikas“ põhjal.

mis värk selle noorte vihaihalusega ikkagi on?

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 2. V Tallinna metodisti kirikus antud kontserdi „Pēteris Vasks 80. Elukaar muusikas“ põhjal.

tere-hei-jou. käisin kontserdil. Vasks 80. elukaar muusikas. ja mul on küsimusi . . . .
„Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist…
Nii palju naabrirõõmu
Brigitta Davidjants     
Kris Moor

Nii palju naabrirõõmu

Brigitta Davidjants: „Mind üllatas, kuidas me baltimaalased kõik maadleme popkultuuri uurides samade küsimustega ja meil on nii suur ühisosa. Oleks aeg asuda tihedamale koostööle.“

Värv tuleb maali sisse vaadata
Kristi Kongi: „Kuidas tekivad sümbolid? Kuidas inimesed omavahel suhtlevad või jätavad kellelegi teisele sõnumeid? Tegelikult on maalis ikkagi tohutult palju peidus.“    
Piia Ruber

Värv tuleb maali sisse vaadata

Kristi Kongi: „Kui mul tuleb pähe mingi visuaal ja ma hakkan seda teostama, siis see juhtub sageli sellises olekus, kus ma olen enda kaotanud sel hetkel.“

Mis tunne on külastada kunstniku mõttemaailma?
Trepid ei näi kuhugi viivat. Ent kui nende peal natuke kõndida, saab ühtäkki selgeks, et need markeerivad piiri füüsilise ja vaimse maailma vahel ning on seega otsekui hüppelauaks mõtetele.     
Stanislav Stepaško

Mis tunne on külastada kunstniku mõttemaailma?

Kristi Kongi näitus tekitab vaatajas tunde, et ta ei puutu kokku üksikute eraldiseisvate kunstiteostega, vaid on hoopiski ümbritsetud ühest totaalsest installatsioonist.

Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk?
Iga kruvi ja objektiivikeere võib olla hingestatud. Seda umbes samasugusel kvaasireaalsel viisil, nagu näiteks vanades kultuurides, kus seostati objekti ja hinge.    
galerii Vernissage

Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk?

Need objektid ja poololendid, keda Jüri Mildeberg on skulptuurideks kogunud, on välja astunud varjunditest ja märkamatusest. Nad on mikrotonaalsed.

Rämeduse kiituseks
Raamatukujundustes ja internetis levivale ühtlasele ja ümarale tehisaru esteetikale on raske leida paremat visuaalset vastumürki kui Priit Pärna karedad kollid.    
 Paul Kuimet

Rämeduse kiituseks

Väljapaneku üsna väikesele mahule vaatamata annab „Puravik“ Priit Pärna loomingust üllatavalt tervikliku pildi. Joonistused ei ole tema loometervikust lahti lõigatud, vaid sellega dialoogis.

Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes
Lai tn 29a, Eesti Loodusmuuseumi hoovis kasvab hariliku luuderohu haruldane sort ’Pedata’.   
 Tiiu Kupper

Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes

Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav külmaõrn harilik luuderohi võib soojemas kliimas õitseda ja viljuda sagedamini ja anda looduslikku järelkasvu.

Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?
Loovkirjutamise töötoas mõtiskleti inimese ja taimede suhete üle Eestis invasiivse ja tõrjutava taimeliigi kanada kuldvitsa kaasabil.   
 Maarja Pärtna

Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?

Lood annavad uusi teadmisi, toovad nähtavale kaaselanikke ja omailmu, mis muidu otsustusprotsessides nähtamatuks kipuvad jääma.

Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut
Alajõe kogukonnamaja, autorid Tiit Sild ja Kristjan Langebraun (Projektbüroo Sport OÜ). Kas siia pildile ilmuvad kogukonnamaja kui sotsiaalse taristu toimimiseks vältimatult vajalikud inimesed, näitab aeg.    
 Projektbüroo Sport OÜ

Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut

Areng ei sõltu ainult rahast ja ehitustest, jälgida tuleb ka, millised suhted ja suhtlustavad arenevad ning millised võimalused on sõbralikeks kohtumisteks ja nõrkade sidemete kujunemiseks.

Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada?
Peter Lõhmus: „Sageli arvatakse, et suuremate kulutustega paisutavad riigivõlga vasakvalitsused, aga sedasama teevad suurte maksulangetustega ka parempoolsemad valitsused.“    
 Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada?

Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus: „Arvata, et väljaspool poliitikat leidub mingi tehnokraatlik võlakasvu pidurdamise imerohi, on naiivne, isegi natuke ohtlik.“

Liberaalse askeesi ummikseis
On tõsiasi, et just noored peavad kulutama kõige eluks vajaliku peale. Nõudes ranget kasinust ning säästmist, on liberaal ja konservatiiv üllatunud, miks lapsi ei sünni.    
 Shixart1985 / CC BY 2.0 / Wikimedia Commons

Liberaalse askeesi ummikseis

Hoolimata kaua domineerinud kasinuspoliitikast on sageli kuulda liberaali moraliseerivat hädakisa, et moodne ühiskond on harjunud kulutama üle oma võimete.

Miks peab Eesti pingutama, kui Hiina CO2-heide on nii suur?

Miks peab Eesti pingutama, kui Hiina CO2-heide on nii suur?

Eesti elanike CO2 panusest on arvestatav osa peidetud maailma keskmise sissetulekuga riikides rikkamate riikide teenindamiseks moodustunud heidetesse.

Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu
Mõlema teose ilmumine näitab, et eesti kirjakeele mineviku mõtestamine on tänu pühendunud keele- ja ajaloouurijatele XXI sajandil heal järjel.    
Erakogu

Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu

Piiblilugu ja aabits olid XVII sajandil lahutamatud: eesti vanimatest aabitsatest õpiti lugema silbitatud katekismusetekstide järgi.

Lavaline transgressiivsus #MeToo-järgsel ajastul
„Pimekaadris“ käsitletakse filmirežissöör Rihhardi (Madis Mäeorg) kümne aasta tagust keelatud suhet toona alaealise Rebekaga (Marion Tammet).    
Kalev Lilleorg

Lavaline transgressiivsus #MeToo-järgsel ajastul

Kahepäevase vahega esietendus aprillis kaks uuslavastust sarnasel teemal: nii Rakvere teatri „Pimekaadris“ kui ka Eesti Noorsooteatri „Nõusolekus“ käsitletakse pedofiilset suhet. Eesti Noorsooteatri „Nõusolek“, autor Vanessa Springora, tõlkija Anna Linda Varik, dramatiseerija Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Kairi Mändla, helikujundaja Lauri Kaldoja, valguskunstnik Siim Reispass. Laval Alice Siil, Taavi Tõnisson, Getter Meresmaa, Lee Trei ja Mark Erik Savi. Esietendus 12. IV Eesti Noorsooteatri väikeses saalis.

Igatsus ja häving Lauri Lagle maailmas
Lava keskel domineeriv massiivne skulptuur paljastub õige pea kui kummaline poolik ehitis mööblist ja kodumasinatest.    
Herkko Labi

Igatsus ja häving Lauri Lagle maailmas

Kuigi lavastuses „Ma ei märganudki, millal sa läksid“ ei viidata (ühis)meediale, meenutab lavaline kakofoonia just tänapäeva infokeskkonna mitmehäälset müra.

Ebaolulise lavastuse olulisus
Perekond, kellele külalisi hakkab tulema, on saanud tarbimisühiskonnale ja elustiilile irvitavalt vihjates nime Pluss. Pereema Judith Pluss – Kleer Maibaum.    
Priit Loog

Ebaolulise lavastuse olulisus

Ingomar Vihmari lavastuste üks dominante on lõdvestunud (mitte lõtv) näitleja, kes oma lavalise olekuga peaks nii tekstist kui ka tegelasest välja puhastama selle, mis seal tegelikult olemas on.

Janek Sarapson 20. III 1972 – 10. VI 2026

Sügava kurbusega jätame hüvasti näitleja Janek Sarapsoniga.
Janek Sarapsoni nimi jääb Eesti teatrilukku eelkõige VAT-teatri, Kuressaare teatri, Vana Baskini teatri ja Endla teatriga seotud tööde kaudu. Ta lõpetas 1990. aastal Tartu 16. keskkooli ning õppis seejärel Tallinna pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, mille lõpetas 1997. aastal.
Aastatel 1997–2006 töötas Sarapson VAT-teatris, kus tema olulisemate tööde hulgas olid…
Mine ja muutu lauluks
Kõige keskmes on nornid (Anastassia Tsubina, Tatjana Kosmõnina ja Marika Otsa), Skandinaavia mütoloogia saatusejumalannad, kes on oma lõnga kõige ümber ja sisse kudunud ning juhivad sellega igaühe saatust.  
  Anatoli Utemov

Mine ja muutu lauluks

Lavastaja Daniil Zandberg on keskendunud viikingilugude poeesiale, maailma loomise ja inimese saamise legendidele ning nende kaudu viikingite pärimuse õrnemale, pühalikumale poolele.

Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?

Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?

Terje Toomistu: „Piirideta põlvkond tahab end endiselt tunda Eesti ühiskonna osana. Isegi siis, kui elatakse füüsiliselt mujal, panustatakse sageli Eestisse edasi.“

Spielberg on väsinud unistamast
Kassi-hiire mäng, kus vilepuhujad soovivad avaldada maailmale USA salateenistuste kiivalt hoitud saladusi, kannab endas „Salatoimikute“ vaimu. Pildil Daniel Kellner (Josh O’Connor).    
 Hea Film

Spielberg on väsinud unistamast

Steven Spielberg on kogu oma 60aastase karjääri jooksul uskunud ja lootnud, et taevalaotuses, silmapiiri taga või homses päevas peitub midagi muud kui hall ja tuttav argipäev.

Henn Soopalu 25. IV 1946 − 8. VI 2026

Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani.
Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse…
Olla omadega koos
Vaatad neid nägusid, naeratusi, liigutusi nii, nagu jood vett, aplalt ja isukalt. Inimesed festivalil „Raamatuarsenal 2026“.    
 Videokaader

Olla omadega koos

Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas…
Mängida mäkra 
Riin Magnus, semiootik
Erakogu

Mängida mäkra 

Mängin iga päev, eelkõige lapsega, samal ajal pole võõras ka tunne, et mängida ei jaksa. Miks on enda mängule häälestamine kohati vaevaline? Olles terve päeva oma mina harjumuspäraste mõtete ja rollide marinaadis…
Esiküljel luuletaja Joonas Veelmaa
Piia Ruber

Arvamus

Arhitektuur

Kirjandus

Muusika

Kunst

Teadus

Sotsiaalia

Keel

Teater

Film

Lõpulugu

Sirp