2026-20 (4092)

Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?

Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?

Doris Kartau: „Ma ei õigusta vägivalla kasutamist lihtsalt vägivalla pärast, mulle on oluline see enda tarvis lahti kirjutada ja mõtestada.“

Posti taga on pimedus
Kui postiljon on erastatud, hakkab ta tegema ükskõik mida muud, aga mitte ajalehti laiali kandma.      
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Posti taga on pimedus

Kui kandja on kuningas ning leheneegrid tema orjad, siis pole tegu infoühiskonnaga.

Segadus põhikooli lõpueksamitega

Käes on mai, üks ilusamaid kuid – ja ka eksamite aeg. Kui looduses käib kõik seaduspäraselt, siis haridussüsteemis on see kevad kaasa toonud palju segadust põhikooli lõpueksamitega: sooritamise aeg, eksamilävendi langetamine ühele punktile, järeleksamite tegemise võimaluse kadumine ja taastekkimine, e-eksamite tulemine/mittetulemine.
Põhikooli lõpueksamid tõsteti aprilli juba eelmisel õppeaastal. Õpetajate protesti peale, et õppekavas ette nähtud materjali…

Õnnelikud vanad naised

Miks ei peakski naised üksinda ja omakeskis elama? Iga kord, kui keegi julgeb öelda, et teda on vägistatud, talle on vaimselt või füüsiliselt liiga tehtud, temaga on mitte arvestatud, järgneb mõistmise asemel hukkamõist. Et ilmselt on ta ikka ise süüdi, ise tahtis, vaadaku, kuidas riides käib, milline soeng tal on ja ehk ei ole ülekohtu tegija…
Eesti parim seriaal ongi tõesti hea
On igati ootuspärane, et parima naisnäitleja preemiaga hinnati peategelast Alinat kehastanud Doris Tilka. Mitte iga näitleja ei suuda ühe seriaali jooksul veenda vaatajat, et on korraga parandamatu narkosõltlane ja siiras kannataja.     
 Kaader sarjast

Eesti parim seriaal ongi tõesti hea

„Minu kallis ema“ paneb vaataja tegelema küsimusega „miks?“, millele vastamine on alati kes-küsimusest psühholoogiliselt nüansseeritum.

Möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest
Meie filmiajalugu oleks mõeldamatu ilma Veste Paasita (1931–2002). Teise maailmasõja eelset filmi vaatlevad tema „Olnud ajad“, „Ajahetked“ (1987) ning „The Development of Estonian documentary films from 1912–1940“.       
Valdur-Peeter Vahi / Rahvusarhiiv, EFA.412.0.209024

Möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest

Meie filmiajakirjanduse algusajaks võib pidada 1924. aastat. Erinevalt varasematest teatrite-kinode eeskava refereerivatest väljaannetest üritati selle aasta trükistes käsitleda mitmeid filmiteemasid.

Kunstiajaloolased kunstiaias
Krista Kodres, Toomas Siitan, Marek Tamm, Anneli Saro ja Aare Pilv.       
Arp Karm

Kunstiajaloolased kunstiaias

Me eksperimenteerime liiga vähe üldkäsitluste vormiga. Tingimata pole vaja punuda sidusat narratiivi ega kirjutada valdkondadest isoleeritult.

Nietzsche, inimese taaskäivitaja

Nietzsche, inimese taaskäivitaja

Hasso Krulli Nietzsche-käsitus on fundamentaalselt demokraatlik. Zarathustra raamat on kõigile – jumalaverd on igas tõlgendajas ja lugejas.

Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis
Üks eelmise aasta peaauhinda väärt keeletegu oli eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus muudeti selle direktori Hendrik Aguri (pildil) eestvõttel kooli õppekorraldust nii, et kel keeleoskust pole, õpib kõigepealt keelt, ja kes keelt mõistab, jätkab tavaõpet.       
Mailis Vahenurm

Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis

Millisesse keele- ja/või meelekeskkonda Ukraina lapsed meil sulanduvad, sõltub eelkõige sellest, kui hästi nad õpivad ära eesti keele – kooli roll keeleõppes on keskne.

Emaduse arhitektuur
Emma Cheatle: „Meeste suhtumine sünnitusse oli hoopis teistsugune kui traditsioonilistelt sünnitust vastu võtnud naistel. Kuna seni habemeajajate-kirurgidena tegutsenud meeste taust oli võrdlemisi brutaalne, on loogiline, et just nemad võtsid ämmaemandatena töötades kasutusele sünnitustangid ja muud invasiivsed abivahendid. Ja haiglate ehitamisest sai linnas omamoodi nende legitiimsuse sümbol.“      
Erakogu

Emaduse arhitektuur

Emma Cheatle: „Sünnitustoas on olulised pisiasjad, näiteks liiga kõrge voodi, kuhu on halb ronida – niigi on ebamugav, aga ruum ei toeta ka kuidagi.“

Lasnamäe genius loci’t tudeeriv ringmajanduskultuurimaja
Hoone rõhutab, et keskkonnasõbralik disain võib olla adekvaatne ning lisada ümbrusesse eripära.      
 Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Lasnamäe genius loci’t tudeeriv ringmajanduskultuurimaja

Ringmaja on uudishimu tekitava ning ka ise käsi külge panemist julgustava keskkonnana väga väärtuslik ning Eesti oludes suurejooneline näidislahendus.

Oma pesa
Peresõbralik keskkond toetab pere pikaajalist arengut. Lastekasvatuse seisukohalt ei ole määrav ainult maja, vaid kogu ümbritsev keskkond: kas laps saab minna turvaliselt kooli ja trenni, kas lähedal on avalik ruum ning kas teenustele on ligipääs.       
Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Oma pesa

Kui keskkond on loodud eelkõige efektiivsuse, mitte pereelu jaoks, mõjutab see paratamatult sündimust.

Õhtu heakõla ärevas nelinurgas
Väga sümpaatse ja võimeka koorijuhina teada-tuntud Ingrid Mänd tegi Eesti Sinfonietta ees kõigiti veenva ja meisterliku debüüdi.       
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Õhtu heakõla ärevas nelinurgas

Selle Eesti Sinfonietta eri tahkudest koosneva kava siduvaks elemendiks võib pidada inimlikult ühendavat nostalgiat ning murelikku nooti tegelikkuse ja meie kaasaja karmuse pärast.

Toomemäelt Alpidesse
Hans Christian Aaviku mäng on alati ühtaegu isetu, vahetu ja isikupärane. Fotol koos Risto Joostiga Vanemuise sümfooniaorkestri ees 7. mail Viimsi Artiumi kontserdil.       
Juri Seredenko

Toomemäelt Alpidesse

Richard Straussi „Alpi sümfoonia“ ümber tekkinud maagiline, poolenisti sümboolne raam mõjus Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil õnneliku ja helgena.

Heli naha all
Hetk enne U: kontserti „Puutetundlikkus / puute tundlikkus“      
Sander Saarmets

Heli naha all

Võib-olla ei olnudki selle ansambel U: kontserdi keskmes puutetundlikkus, vaid meeldetuletus, et kuulamine on füüsiline tegevus.

Igaüks võib olla muusikateadlane
Anna Lea Haamer rääkis, kuidas õpetada soololaulu murdeeas neidudele.       
Kairi Joasaar

Igaüks võib olla muusikateadlane

Muusikateadus peaks olema suuremal või vähemal määral kättesaadav kõigile, kelle südames põksub armastus muusika vastu, selgub EMTA muusikauuringute kevadkonverentsi ülevaatest.

Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias

Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias

Eesti pagulasest sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.

Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses
Nuutrumi suvelavastust „Süütu“ mängitakse Tapa raudteejaamas veel viimaseid kordi juuni alguses.       
Kristjan Suits

Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses

Totalitaarriigi terror ja vägivald rahvuste vastu sõja eel ja rahvusküsimuste politiseerimine 1940. aastail tähendas paljude vähemuste jaoks hajumist ja nende identiteedi hägustumist.

Valu ja helluse piiril
Tallinna Linnateatri lavastuse „Poiss, kes nägi pimeduses“ keskmes on pimeda ema (Külli Teetamm) ja nägijast poja (Jan Ehrenberg) komplitseeritud suhe. 2024. aastal pälvis Teetamm Zelma rolli eest Eesti teatri auhindade naispeaosatäitja auhinna.      
Siim Vahur

Valu ja helluse piiril

Külli Teetamm on tundlik ansamblimängija, aga see, mille ta endaga lavale kaasa toob, võib ulatuda ansamblist üle: ta avardab mängureegleid tervikut lõhkumata.

Müürid, mida ehitan, ei tea mu nime

Müürid, mida ehitan, ei tea mu nime

Kannatuskultuur peab üksikisiku kannatusi poliitilise võitluse peamiseks võitlusväljakuks, tuginedes 1960. aastatest pärit lööklausele, et isiklik on poliitiline.

Kvaliteetsed inimesed roosas proosas

Kvaliteetsed inimesed roosas proosas

Lisaks ühiskonnakriitikale pakub „Kvaliteetinimene ehk Kodanlasest aadlimees“ suurepärast meelelahutust suurel laval, teatrit tema kõige algsemas tähenduses.

Mis mind neis iganenud pottides võlub?
Võib öelda, et mida kulunum on näitusel väljas olev nõu, seda kergem on saada sellega lähedaseks. Vaade näituselt „Delfti sinine“.      
Stanislav Stepaško

Mis mind neis iganenud pottides võlub?

Need sinise glasuurimaaliga tarbenõud olid tollane popkultuur – nende biitlid, altlaienevad teksad, keemilised lokid. See oli ihademootor, tarbimiskultuur, segu argisest ja ülevast.

Suur maalritöö
Suure silmamuna-installatsiooni sees on nii palju infot, et seda võibki lugema jääda. Värvide väline vaatlus on kogemuslikult intensiivne, aga mis toimub tegelikult füüsikalises plaanis, jääb enamasti teada saamata. Näitusel „Värvikõdi“ saab vaataja selle lõpuks teada.      
Meeli Küttim

Suur maalritöö

Näitusel „Värvikõdi“ on vaataja ise samuti värvide sees, ta ei jälgi neid väljastpoolt. See kõik on kokku midagi palju enamat kui lihtsalt huvitav kultuuriline kogemus.

Ontlik armastuslugu

Ontlik armastuslugu

Ewald Arenzi turvaline „Armastus halbadel aegadel“ ei paku ehk hingelist puhastumist, kuid meenutab lugejale, kuidas märgata enda ümber ilu ja osata väärtustada seda, mis olemas.

Elu marmorkuulimäng

Elu marmorkuulimäng

Mario Pulveri romaani „Theseuse laev“ keskmes on XIX sajandi esimese poole baltisaksa naise maailm.

Kallis Silvia Rannamaa!
Endla teatri „Nösperi Nönni Natukesest“ õhkub headust, rõõmu, mängulusti, kevadeootust ja lootust paremale elule. Nösperi Nönni mängib Kleer Maibaum (paremal), tema tütart Natukest aga Luisa Lõhmus.      
Priit Loog

Kallis Silvia Rannamaa!

Enam Sa minult vist küll kirju ei oota. Aga mine sa neid taevaseid asju tea. Kirjutan Sulle siiski. Tunnen, et pean.
Käisime tütre ja tütretütrega Pärnu Endlas vaatamas kogu pere muusikalist muinaslugu…

Luua tähelepanu templid

Tähelepanu ei ole lihtsalt kognitiivne kategooria, vaid poliitiline mõiste, sest nõuda tuleb tähelepanu vabastamist andmepankade ja algoritmide orjusest. Sündima peab uut tüüpi poliitiline olend.

Hüpnoos on vastuoluline mõiste. Kreeka keeles tähendab ὑπνος küll und, kuid uinumise või magamisega pole hüpnoosil mingit seost. Hüpnotiseeritud inimene on erakordselt vastuvõtlik sugestioonile, tema ootus…
Mäng on simulatsioon 
Rait Kallus, arhitekt
Erakogu

Mäng on simulatsioon 

Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi…
Esiküljel režissöör Doris Kartau
Sohvi Viik-Kalluste

𝐄𝐬𝐢𝐤𝐮̈𝐥𝐣𝐞𝐥 𝐫𝐞𝐳̌𝐢𝐬𝐬𝐨̈𝐨̈𝐫 𝐃𝐨𝐫𝐢𝐬 𝐊𝐚𝐫𝐭𝐚𝐮. 𝐅𝐨𝐭𝐨 𝐒𝐨𝐡𝐯𝐢 𝐕𝐢𝐢𝐤-𝐊𝐚𝐥𝐥𝐮𝐬𝐭𝐞.

Arvamus

Film

Sotsiaalia

Keel

Arhitektuur

Muusika

Teadus

Teater

Kunst

Kirjandus

Lõpulugu

Minu mäng

Sirp