Ajakirja Sight & Sound üks kord kümnendis ilmuva kõigi aegade parimate filmide edetabeli tippu jõudis tänavu teos, mis on laiale avalikkusele üsna tundmatu.
Filmiretrospektiiv „Praha kevad – tšehhi uue laine filmid“ Tartu Elektriteatris 8. – 10. juunini.
Väljend „inimnäoline sotsialism“ kõlas esmakordselt 18. juulil 1968 Tšehhi TV ekraanil toonase parteiliidri Alexander Dubčeki suust. Sel kujul oli inimnäolisele sotsialismile antud eluõigust veel kõigest kuu aega, 21. augustini 1968. Kummatigi on inimnäolise ühiskonna ehitamise katse, tegelikkuses nii lühikeseks jäänud Praha kevad, pakkunud järgnevat mõtte- ja arutlusainet pikkadeks aastakümneteks. Nüüd juba tervelt poolsajandiks.
Poolsajandi möödumine Praha kevadest (mille…
Jaak Lõhmus avaldas 4. detsembri Sirbis vastulause1 nädal varem ilmunud Aljona Suržikova usutlusele vene filmiloolase Pjotr Bagroviga.2 Nimelt leiab Lõhmus sellest usutlusest kummalise ajakirjandusliku kaasuse, siinkirjutaja vaherepliigis kõlanud Lõhmuse nime, mis rasvases kirjas ajalehe veergudel esitatult justkui vahepealkirjaks on tõstetud.
Jaak Lõhmus küll kinnitab repliigis öeldut (et Lõhmus pole filmiteadlane), samas aga püüab leida mingeid talle teada olevaid endisaegseid ridade vahele peidetud mõistaandmisi (et Kärk omakorda on filmiteadlane), küsides retooriliselt, kas…
Karl Ristikivi ideekavand 1937. aasta riiklikul filmi-eksposeede võistlusel
Järgnevalt tuleb juttu ühest Karl Ristikivi laiemale avalikkusele seni teadmata filmialasest katsetusest a. D. 1937. Ristikivi poolelt vaadates ja teades tema raugematut filmihuvi, pole siin ilmselt midagi ülearu üllatuslikku, küll aga filmi poolelt vaadates.
1
Eesti filmi on teatavasti aastakümneid peetud „suureks üksiklaseks”. Filmil pole olnud kuigivõrd pistmist meie teiste kunstide ja nende arenguga. Seejuures on ühe rahvuskinematograafia eneseleidmine ja esmane sirgumine mõeldav valdavalt –…
Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis on veel viimaseid nädalaid avatud eesti kinoarhitektuuri näitus.
Näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri” Eesti Arhitektuurimuuseumis. Koostajad Sirli Naska ja Karen Jagodin. Kujundajad Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla. Graafiline kujundus Kaarel Nõmmik ja Mikk Heinsoo. Avatud kuni 9. IX 2012.
See on igati põnev ja infotihe näitus, mis väärib vaatamist. Kindlasti ka kataloogi üllitamist. Sest kinoarhitektuur – see pole ainult kinode arhitektuur. Tegelikult on filmi ja arhitektuuri…
ERMi fotokogu
Johannes Pääsuke kui meie filmi Kristjan Jaak
„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” Samal 1912. aastal, kui esmakordselt nägid trükivalgust need igale eestlasele tuttavad read, tegi oma esimesed filmivõtted nooruke Johannes Pääsuke ja pani nii aluse eestimaisele filmitegemisele. Kas jäi temagi filmimaailma tulekuga Arno kombel hiljaks – oli ju kinematograafia selleks ajaks eksisteerinud vaata et juba ligi paarkümmend aastat?
Muidugi, La Ciotat’ jaamast kinosaali tuisanud rongile olnuks tal…
Mängufilmikonverentsil pidamata jäänud ettekanne.
Sada aastat pole iseenesest teab kui pikk ajalõik, kummatigi pole kurjast seda piskut omakorda perioodideks liigendada. Eesti filmiloo võib jagada formaal-kronoloogiliselt kümnendikeks, periodiseerimine saab aga tugineda ka sisukamatele kriteeriumidele. Perioode võib olla rohkem või vähem, suurema perioodi sees saame omakorda rääkida alaperioodidest.
Eesti filmi senised sadakond aastat jagunevad neljaks suureks perioodiks: algusaeg, Eesti Vabariigi aegne film, anneksioonide poolsajand ja tänane, iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi film. Nagu näeme,…
2. – 7. juunini peetakse kinos Sõprus saksa filmide festivali „Pärast sõda, enne müüri: saksa film 1945–60”, mille käigus tuuakse linale seitse filmi.
Saksa uue filmi üks juhtfiguure Volker Schlöndorff, „Plekktrummi” lavastaja, kirjutas 1961. aastal Pariisist, et naaseb kodumaale filme tegema, kuna neid, s.t filme, mis ka filmid oleksid, seal lihtsalt pole. Veebruaris 1962 manifesteeris 26 nooremapoolset saksa filmitegijat Oberhausenis: vana film on surnud, me usume uude filmi. Silmapiiril terendas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Oleks liialdus öelda, et ilma võimuvahetuseta läinuks „Naerata ometi“ riiulile. Küll aga võinuks filmi suure tõenäosusega ees oodata mitmed kärped. Pildil Mari (Monika Järv) ja Robi (Hendrik Toompere).Kaader filmist
Ajaloo allakäigutrepil, kus Tšehhovi kirsiaeda nagu muudki ootab lageraie, rüübatakse Iosselianil tee asemel veini. Paremal lavastaja Otar Iosseliani (isa), vasakul peategelane Nicolas (Niko Tarielašvili) filmis „Hüvasti, kallis kodu“.Kaader filmist
Tootmisassistent Angela (Ilinca Manolache) Andrew Tate’i filtriga (vasakul) ja iseennast kehastav rämpsfilmilavastaja Uwe Boll.Kaader filmist
Võõras (Evald Aavik) ja Liisa Piir (Anne Maasik) filmis „Tuulte pesa“.Villu Reiman
Peategelase elu kulgeb nelja seina vahel filmi pealkirjas osutatud aadressil. Päevast päeva korduv argirutiin, peensusteni paika sätitud-lihvitud tegevus. Pildil Jeanne Dielman (Delphine Seyrig, vasakul) koos oma poja Sylvainiga (Jan Decorte).Kaader filmist
Ühe efektsema ja meeldejäävama sissevaate tarbimisühiskonnast tüdinenud hipimaailma lillelisusesse pakub Dennis Hopperi „Easy Rideri“ kõrval hoopiski film, mis pärineb alles tarbimisühiskonna hüvede poole kiikavalt sotsialismimaalt – Věra Chytilová „Karikakrad“.Kaader filmist
Maalikunstnik Władysław Strzemiński (Bogusław Linda) püüab säilitada eneseväärikuse, sotsialistlik režiim tahab teda aga kustutada Poola ajaloost.Kaader filmist
