Muusikahariduse teoreetikud räägivad aina rohkem praksiaalsest teooriaõpetusest – muusikateooria omandamisest praktilise musitseerimise kaudu. See ei ole aga midagi uut.
Kui EMTA muusikateadlased said ülesande korraldada akadeemia 100. aastapäeva juubelikonverents, leppisime kokku, et ei keskendu ajaloole, vaid olevikule ja tulevikule. Nende mõistmiseks on aga ajaloost mõtlemine teadagi parim vahend. Seepärast alustan siiski väikese ekskursiga ühe esteetilise kategooria ajalukku, mille lõksus – nagu mulle tundub – me endiselt oleme.
Muusikaline kõrgharidus sündis…
Head muusikasõbrad! Või vahest ma peaksin ütlema muusikasõltlased, sest me ei suuda ju ilma muusikata elada. Muusika-aasta on läbi. Aga kas sellest midagi muutub? Kui hakati muusika-aastat kavandama, siis küsisid paljud, miks meile see – meil on iga päev muusikapäev ja iga aasta muusika-aasta. Muusikat on meil täna rohkem, kui eales on olnud – peaaegu katkematult. Võib-olla koguni liiga palju, sest kõik, mida on ohtralt, kipub kaotama oma väärtust ja muutuma vähetähtsaks…
23. jaanuaril esitles Arvo Pärdi Keskus Eesti Teaduste Akadeemia saalis oma esimest raamatut „In principio: The Word in Arvo Pärt’s Music“ ehk „Alguses oli: sõna Arvo Pärdi muusikas“. Kogumik hõlmab kõik 81 teksti üheksas keeles, mis Arvo Pärt on alates 1956. aastast tänaseni oma teostesse komponeerinud.
Lauldud tekstide puhul on ajast aega vaieldud, kumb on primaarne, sõna või muusika? Ja vastatud on sellele eri aegadel isemoodi. Raamat Arvo Pärdi muusikasse komponeeritud…
Kui mullune liikumisaasta pidi meenutama, et enamik meist liigub vähe ja see on ohtlik tervisele, siis muusikaga on teisiti – sellest meil puudust pole. Vastupidi, kvantitatiivselt pole inimeste elus kunagi olnud nii palju muusikat kui praegu. Suures osas avalikust ruumist kõlab see meie tahtest sõltumata ja pausita. Kättesaadavate vahenditega jõutakse mis tahes hetkel tasuta või siis väga odavalt suurema osani kogu maailmas salvestatud muusikast ja seda on kaugelt enam, kui…
Alustan mõne väga olulise ja positiivse asjaga. Palju aastaid on muusikainimesed püüdnud vähendada konflikti riiklike ja eraorganisatsioonide vahel. Nüüd on see kultuuriministeeriumist (KM) leidnud selget toetust ja kõnealune projekt ütleb, et rahastamisel lähtub riik tegevuse sisust, mitte omandivormist. Samuti on väga positiivne, et KM tahab hakata sõlmima pikemaid raamlepinguid: see lubab ka väiksematel korraldajatel oma tegevust pikemalt ette planeerida. Ja kolmandaks tulebki korrata nagu mantrat, et Eesti Kultuurkapitali rahastamise põhimõtteid…
Georg Friedrich Händeli ooper „Julius Caesar”: muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering (Saksamaa), kunstnik Lukas Noll (Saksamaa), koreograaf Kati Kivitar, valguskunstnik Anton Kulagin. Osades Teele Jõks ja Monika-Evelin Liiv (Julius Caesar), Monika-Evelin Liiv ja Juuli Lill (Cornelia), Oliver Kuusik, Andres Köster ja Helen Lokuta (Sextus), Arvīds Keinis, Märt Jakobson ja Olari Viikholm (Curio), Helen Lokuta ja Katrin Targo (Kleopatra), Pavlo Balakin, Mart Laur ja Priit Volmer (Ptolemaios),…
Monteverdi „Maarja vesper”: solistid Anna Dennis, Christina Larsson Malmberg, Simon Wall, Johan Christensson ja Taavi Tampuu, Voces Musicales ning Tallinna Barokkorkester, dirigent Risto Joost. 28. XII Riia Jaani kirikus ja 30. XII Tallinna Jaani kirikus.
Lõppenud kultuuripealinna-aastal tuldi välja paljude algatustega, mis võivad olla algimpulsiks uutele tähendustele, mida me täna veel ei tunne. Ise ma kuulun aga pigem nende konservatiivide hulka, kes näinuksid kavades meeleldi Euroopa kultuuri traditsiooniliste märkide võimsamat eksponeerimist.…
Mozarti ja tema säravaima libretisti Lorenzo Da Ponte viimast koostööd, koomilist ooperit „Così fan tutte ossia La scuola degli amanti” („Nii teevad kõik ehk Armastajate kool”), on XIX sajandist peale saatnud klišeelik hoiak: tegu olevat labase looga, mis ei vääriks kuigivõrd tähelepanu, kui seda ei saadaks Mozarti geniaalne muusika. Tõesti, olen ka ise seda hinnangut muusikute suust mitmeid kordi kuulnud, ja mul on hea meel, et pealiskaudselt moralistlik vaatenurk sellele…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Muusika-aasta lõpetamisel sai maailmaesiettekande muusika-aasta teos „Beebisümfoonia“, mille valmimisele on kaasa aidanud heliloojad Margo Kõlar ja Liis Viira ning paljud 2015. aastal sündinud lapsed.Aron Urb
