Igameheluule
Joonas Veelmaa annab luulekogus „6,6“ lugejale vaba voli olla luuser ja elada nii jaburat elu, kui ise tahab.
Tule mulle käpikuks, ekspert!
Riigikogus ei mõisteta jätkuvalt, et iluprotseduurid rahvusringhäälingu juhtimismudeli kallal ei anna ihaldatud kontrolli selle sisu üle.
Miks mitte olla soomlaste kombel arhitektuuri ja disaini üle uhke?
Üheksa korda lõika, üks kord mõõda
Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses,…
Kas arhitektuur on luksus?
Mida arvata Tallinna linnapea seisukohtadest? Näiteks, et arhitektide kasutamine Tallinna hoonete ja objektide kavandamisel on linnale liiga suur kulu.
Gigastruktuuride teine elu. Kuidas elada hiiglasega?
Hiiglaslike hoonete säilitamine ei pruugi enam tähendada mineviku taastamist. Olulisem on ära tunda, milline hooneosa kannab jätkuvalt ruumilist ja kultuurilist väärtust.
Eraomandis avalik ruum
Kelle reeglite järgi linnas elatakse? Kuidas kujuneb eraomandis avalik ruum ja missugune on selle kvaliteet Tallinnas?
Kolm päeva raskuste unustamiseks
Kopenhaageni disainifestival „3daysofdesign“ näitas, et disain jääb alati hägusaks nähtuseks, kuid säilima peab selle potentsiaali maksimaalne ärakasutamise oskus.
Esmalugemine ja ülelugemine
Mari-Liis Müürsepa „Keegi hingab“ ärgitab küsima, mis juhtub luuletusega siis, kui lavalt kuuldu esmane mõju kohtub rahulikul lugemisel pingsama tähelepanuga.
Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus
Aleksandrs Grīns jutustab romaanis „Hingetuisk“ loo noorest mehest, kes kaotab sõjaga peaaegu kõik, kuid lõplikult ei murdu. Sõna saab ka ajalugu ise.
Puhas kõla, rahutu mõte
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 2. V Tallinna metodisti kirikus antud kontserdi „Pēteris Vasks 80. Elukaar muusikas“ põhjal.
mis värk selle noorte vihaihalusega ikkagi on?
Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 2. V Tallinna metodisti kirikus antud kontserdi „Pēteris Vasks 80. Elukaar muusikas“ põhjal.
„Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist…
Nii palju naabrirõõmu
Brigitta Davidjants: „Mind üllatas, kuidas me baltimaalased kõik maadleme popkultuuri uurides samade küsimustega ja meil on nii suur ühisosa. Oleks aeg asuda tihedamale koostööle.“
Värv tuleb maali sisse vaadata
Kristi Kongi: „Kui mul tuleb pähe mingi visuaal ja ma hakkan seda teostama, siis see juhtub sageli sellises olekus, kus ma olen enda kaotanud sel hetkel.“
Mis tunne on külastada kunstniku mõttemaailma?
Kristi Kongi näitus tekitab vaatajas tunde, et ta ei puutu kokku üksikute eraldiseisvate kunstiteostega, vaid on hoopiski ümbritsetud ühest totaalsest installatsioonist.
Millest on tehtud mikrotonaalne aurupunk?
Need objektid ja poololendid, keda Jüri Mildeberg on skulptuurideks kogunud, on välja astunud varjunditest ja märkamatusest. Nad on mikrotonaalsed.
Rämeduse kiituseks
Väljapaneku üsna väikesele mahule vaatamata annab „Puravik“ Priit Pärna loomingust üllatavalt tervikliku pildi. Joonistused ei ole tema loometervikust lahti lõigatud, vaid sellega dialoogis.
Loodusharuldane luuderohi kliima muutustes
Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav külmaõrn harilik luuderohi võib soojemas kliimas õitseda ja viljuda sagedamini ja anda looduslikku järelkasvu.
Miks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?
Lood annavad uusi teadmisi, toovad nähtavale kaaselanikke ja omailmu, mis muidu otsustusprotsessides nähtamatuks kipuvad jääma.
Õiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut
Areng ei sõltu ainult rahast ja ehitustest, jälgida tuleb ka, millised suhted ja suhtlustavad arenevad ning millised võimalused on sõbralikeks kohtumisteks ja nõrkade sidemete kujunemiseks.
Mida teha, et riigivõla kasv kontrolli alla saada?
Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus: „Arvata, et väljaspool poliitikat leidub mingi tehnokraatlik võlakasvu pidurdamise imerohi, on naiivne, isegi natuke ohtlik.“
Liberaalse askeesi ummikseis
Hoolimata kaua domineerinud kasinuspoliitikast on sageli kuulda liberaali moraliseerivat hädakisa, et moodne ühiskond on harjunud kulutama üle oma võimete.
Miks peab Eesti pingutama, kui Hiina CO2-heide on nii suur?
Eesti elanike CO2 panusest on arvestatav osa peidetud maailma keskmise sissetulekuga riikides rikkamate riikide teenindamiseks moodustunud heidetesse.
Aabitsad, piiblisõnastik ja kirjakeele kujunemislugu
Piiblilugu ja aabits olid XVII sajandil lahutamatud: eesti vanimatest aabitsatest õpiti lugema silbitatud katekismusetekstide järgi.
Lavaline transgressiivsus #MeToo-järgsel ajastul
Kahepäevase vahega esietendus aprillis kaks uuslavastust sarnasel teemal: nii Rakvere teatri „Pimekaadris“ kui ka Eesti Noorsooteatri „Nõusolekus“ käsitletakse pedofiilset suhet. Eesti Noorsooteatri „Nõusolek“, autor Vanessa Springora, tõlkija Anna Linda Varik, dramatiseerija Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill, kunstnik Kairi Mändla, helikujundaja Lauri Kaldoja, valguskunstnik Siim Reispass. Laval Alice Siil, Taavi Tõnisson, Getter Meresmaa, Lee Trei ja Mark Erik Savi. Esietendus 12. IV Eesti Noorsooteatri väikeses saalis.
Igatsus ja häving Lauri Lagle maailmas
Kuigi lavastuses „Ma ei märganudki, millal sa läksid“ ei viidata (ühis)meediale, meenutab lavaline kakofoonia just tänapäeva infokeskkonna mitmehäälset müra.
Ebaolulise lavastuse olulisus
Ingomar Vihmari lavastuste üks dominante on lõdvestunud (mitte lõtv) näitleja, kes oma lavalise olekuga peaks nii tekstist kui ka tegelasest välja puhastama selle, mis seal tegelikult olemas on.
Janek Sarapson 20. III 1972 – 10. VI 2026
Janek Sarapsoni nimi jääb Eesti teatrilukku eelkõige VAT-teatri, Kuressaare teatri, Vana Baskini teatri ja Endla teatriga seotud tööde kaudu. Ta lõpetas 1990. aastal Tartu 16. keskkooli ning õppis seejärel Tallinna pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, mille lõpetas 1997. aastal.
Aastatel 1997–2006 töötas Sarapson VAT-teatris, kus tema olulisemate tööde hulgas olid…
Mine ja muutu lauluks
Lavastaja Daniil Zandberg on keskendunud viikingilugude poeesiale, maailma loomise ja inimese saamise legendidele ning nende kaudu viikingite pärimuse õrnemale, pühalikumale poolele.
Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?
Terje Toomistu: „Piirideta põlvkond tahab end endiselt tunda Eesti ühiskonna osana. Isegi siis, kui elatakse füüsiliselt mujal, panustatakse sageli Eestisse edasi.“
Spielberg on väsinud unistamast
Steven Spielberg on kogu oma 60aastase karjääri jooksul uskunud ja lootnud, et taevalaotuses, silmapiiri taga või homses päevas peitub midagi muud kui hall ja tuttav argipäev.
Henn Soopalu 25. IV 1946 − 8. VI 2026
Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse…
Olla omadega koos
