Kaumann ja Kivirähk suunduvad allilma
Tõnis Kaumann: „„Charoni“ esimese vaatuse lõpus on kaks väga õnnestunud tenorišlaagrit või -aariat. Ma panin tenoritele lausa südamele, et on nende vastutada, kas vaatuse lõppedes on garderoobis tööd või mitte.“
Stagnant kasvatab pirukat
Ülirikaste silmis on majandusteadus kehtetu, sest ohustab nende rikastumismissiooni.
Algoritmid ja avalik ruum
Koolipingist kruvikeerajaks
Neli vaadet helimaastikule
Kui aktiivne kuulamine ja tähendusloome jääb kaalukausil rohkem kuulaja poole kaldu, kas pole siis ohtu, et iga heli ja iga salvestis emantsipeerub ja kukub postmodernistlikku juhuslikkuse auku?
Ameerika MAGAb ehk Kes istub kõrgemal?
Iraan on tõestanud end piirkonna domineeriva jõuna, USA maine globaalse supertegijana on aga tõsiselt kannatada saanud.
Maailmapoliitika tegelastega suhtlemine nõuab karastust
Alexander Stubbi mõtteid maailmakorrast on kujundanud hiigelarv väga erinevas vormis rahvusvahelisi kohtumisi.
Miks meid ei aita see, et enamasti suudavad ökosüsteemid kliimamuutustega kohaneda?
Kuidas hoida hoidjat?
Harrastusteadus kui keskkonnakorralduse lootustandev pusletükk
Harrastusteadus paneb märkama muutusi, mis on ametlikust seirest välja jäänud, ning lülitab elanike teadmised keskkonnakorraldusse.
Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu
Sünteetilise peegelelu loomise korral võib kaalul olla kogu senine eluslooduse korraldus ja tehtud vigu ei pruugi enam üldse olla võimalik tagantjärele heastada.
Põhjala metseeni pärand Kadrioru kunstimuuseumis
Suur näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia“ ei järgi rangelt ajajoont, vaid panustab eelkõige eri aegadel loodud teoste visuaalsetele kokkukõladele ja kõrgele tasemele.
Tema süda pumpab naftat
Mara Kirchberg on näitusega „Mu raskus ripub su kätel“ edasi andnud tõeliselt donnaharawayliku küborgimaailma.
Mediteerides katastroofe
Viktoria Martjanova näituse loodud ökosfäär on tume, tummine ja pehmelt apokalüptiline. Siin ei üritata kuidagi paremat maailma välja manada.
Keskelt pehme, äärest kõva
Cannes’i filmifestivali tänavuse nõrga võistlusprogrammi keskmes olid moraalseid valikuid käsitlevad lood, kõrvalprogrammidest oli valida rohkelt head saaki.
Traumast, kultuurist ja valearusaamadest
Lääne-Euroopas käsitletakse Baltimaid ilma siinset unikaalset traumakogemust arvesse võtmata.
Silmade avanemisest ühe Itaalia mägiküla näitel
Veneetsia filmifestivalil Maura Delperole Hõbelõvi toonud „Vermigliot“ võib vaadata kui argitabude leksikoni: mõni neist on seotud ajastuga, mõni kehtib tänini.
Kuidas käituda, kui teid rünnatakse noaga?
Kui teil on elus kõik hästi, ei esine depressioonihoogusid ja D-vitamiini tase on normis, siis võite „Orbusid“ vaadata kui omalaadset krimkat. Kui teil aga on elus halb aeg, siis hoidke eemale.
Elurõõmu koreograafia
Marc Ribaud’ koreograafia on tehniliselt nõudlik, eeldades tugevat klassikalise balleti baasi, mida on tänapäevasemasse võtmesse painutatud.
Keha jääb maha
Pole mõtet lahata Júlia Vavra „tähelepanuvõrgu“ kontseptsiooni, dramaturgiat või vormi, sest teose kõige huvitavam kiht peitub tantsijate kohalolus.
Muinasjutuline ja visuaalselt lummav lastelavastus
Professionaalselt kasutatud vaatemängulisus võib teatris avaldada publikule tugevat mõju, köita oma maagiaga.
Tartu lummuses
Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.
Barokne sissejuhatus maiskondliku Leedu asjade metsa
Kristina Sabaliauskaitė romaanisarja „Silva rerum“ hästi kirjutatud avaosa äratab huvi varauusaegse Leedu vastu, ent teoses leidub ka paralleele Eesti ajalooga.
Basiliskiga silmitsi
Kristina Sabaliauskaitė romaani „Silva rerum“ tegelaste usulised kahtlused ja hingelised heitlused iseloomustavad rohkem meie aega kui teoses kujutatavat XVII sajandit.
Elu ei alga homme
Eia Uus ei õpeta „Eluisus“, kuidas elada, vaid tuletab lugejale meelde, et elu juba ongi käes.
Kultuuripärand ja nn tavaline inimene
Tallinn on täis näitusi kunsti-, arhitektuuri- ja arheoloogiaobjektide säilitamise telgitaguste kohta.
Bauhaus elab
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näituse „Kogu maailm on Bauhaus“ taustal on paslik vaadata ka olevikku ning kõrvutada ajalugu praeguse Euroopa Uue Bauhausi liikumisega.
Teet Veispak 25. IX 1955 – 20. V 2026
