2025-22 (4046)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel luuletaja Johanna Roos
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

Mihhail Trunin, „Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel“
Lauri Linask vestleb Jaan Valsineri ja Marek Tammega
Hannes Aava ruumiloomest
Merle Karro-Kalberg, „Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa“
Eero Epner, „Empaatiast kunstiteaduse tööriistana“
Andrei Liimets, „Pikk tee lühikeste filmide juurde“
Heili Einasto, „Helsingi ei ole täna haige“
Mirjam Rennit Ukraina põgenikest Eestis
Egle Küngas, „Kellel on õigus väärikale elule?“ 
Heldur…
Kui ründaks esimesena …
Richard Schramm / Scanpix Baltics

Kui ründaks esimesena …

Ukraina vembud peaksid kõigi lääneriikide otsustajad pidevalt ja püsivalt punastama panema.

Tere tulemast koledate inimeste aeglasse suvve!

Otsustasin pärast järjekordset lõppematut (doom)skrollimist Facebookis ja Instagramis – et mulle aitab. Kuhu läheb mu aeg ja mis saab kord mu pöidlast, kui sedasi jätkan? Alates eelmise aasta sügisest märkan, et veedan online’is rohkem aega kui kunagi varem ja kui mulle varem meeldis muu hulgas end teistele tutvustada kui kedagi,…

Lugejad luubi all

13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“.
Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemis­uuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. Saadud info abil…
Lavastus sulle, kes sa mõtlematult rahmeldad
Christopher Rajaveer, Märten Metsaviir ja Richard Ester ronivad redelite otsa ning kehastuvad rongaks, hakiks ja vareseks, kes arutlevad elu mõtte üle. Ümber nende jookseb ähkides Tõnis Niinemets.     
Gabriela Järvet

Lavastus sulle, kes sa mõtlematult rahmeldad

Võrreldes Renate Keerdi eelmiste lavastustega iseloomustab „Parasvööd“ fookuse nihkumine visuaalselt ja füüsiliselt kujundilt helilisele ja sõnalisele kujundile.

Düstoopiast ettekuulutuseks
Neli osatäitjat (Ülle Kaljuste, Maria Liive, Ott Kartau, Marten Kuningas) ilmuvad lavale jahedale rannatuulele vastavas riietuses: kummikutes ja mitmekihilistes rõivastes.   
  Ilja Smirnov

Düstoopiast ettekuulutuseks

Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.

Ruumikultuur ja mitmikkriis
Kristiina Reidolv: „2008. aastal loodud arhitektuurikeskus on end väga tugevalt kehtestanud nii valdkondliku arenduskeskuse, kompetentsikeskuse kui ka esindusorganisatsioonina.“     
Kairi Rand

Ruumikultuur ja mitmikkriis

Kristiina Reidolv: „Kui tegeleme kohaliku materjali, selle väärindamise ja lokaalse arhitektuuri arendamisega, tegeleme ühtlasi ka julgeoleku- ja majandusküsimustega.“

Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni
Nina Mathiesen: „Tahaksin kõik Taani insenerid Tallinna saata, et nad õpiksid, kuidas töötada pärandiga, arvestada sellega, mis juba olemas on.“     
 Latitude59

Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni

Nina Mathiesen: „Krulli on monumentaalne, sellel paigal on potentsiaali kujuneda maamärgiks, kuid vaja on tugevat visiooni – unistada tuleb julgelt.“

Vandenõuteoreetiline paskvill

Vandenõuteoreetiline paskvill

Stephen R. C. Hicksi üleskutse – tagasi Baconi juurde – retooriline sõnum kutsub üles filosofeerimisest loobuma, sukelduma muretult progressiivsesse insener-tehnilisse askeldamisse.

Inimene ja masinad

Inimene ja masinad

Alex Gapon: „Väljakutse pole mitte tehnoloogia ise, vaid see, kuidas me inimestena tehnoloogiat arendame, kasutame ja valdame.“

Wes Andersonil oleks aeg hakata vaatajat usaldama
Zsa-zsa Korda (Benicio del Toro) vaatab, kuidas värv kuivab. Meie koos temaga.     
 Kaader filmist

Wes Andersonil oleks aeg hakata vaatajat usaldama

„Foiniiklaste skeem“ on kui retsepti järgi kokku pandud Wes Andersoni film, aga ka näpuga komponentidel järge pidades on maitse lõpuks ikkagi paigast ära. Põhjusi selleks on mitu.

302 aastat hiljem
Florian Donderer (viiul) ja Tanja Tetzlaff (tšello) soleerisid Tallinna Kammerorkestri ees Tõnu Kõrvitsa topeltkontserdis „Aastaajad“.      
Rene Jakobson

302 aastat hiljem

Täpselt nii palju aastaid lahutab Antonio Vivaldi „Nelja aastaaja“ valmimist Tõnu Kõrvitsa uudisteosest „Aastaajad“, mis on inspireeritud muu hulgas sellest tsüklist.

Õnnelik mai

Maikuu kontserdielu inspekteerimise tulemusel võib väita, et kaks muusikut, kelle lojaalne kuulajaskond on kõigele vaatamata alati kohal, on maestro Neeme Järvi ning muusik ja luuletaja EiK.

Maikuu kontserdielu oli ootuspäraselt tihe: hooaja lõppkontserdid, sekka veidi ärevamat laadi kontserteksamid, kolme hilisõhtut hõlmav Eurovisioni lauluvõistlus ja nagu kevadist…
„Lil“ ei tähenda enam väikest
Fännid karjusid kõiki margiiela sõnu peast nagu väikesel räpilaulupeol.     
 Siim Nestor

„Lil“ ei tähenda enam väikest

Kui algselt ei võetud Soundcloudi räppareid eriti tõsiselt ja pandigi pigem Soundcloudi kasti, siis nüüd on justkui selline liigitamine kadunud.

Nahkhiir, kes lendab eralennukiga
Reigo Tamme (Eisenstein) ampluaa on lai, aga kõige ehedamalt avaneb tema tüpaaž just sellistes tegelaskujudes, kelle elurõõmu küllusekarikas vahutab kerge sarkasmiga üle ääre. Fotol seljaga René Soom Dr Falkena.     
Siim Vahur

Nahkhiir, kes lendab eralennukiga

Kultuurisituatsioon on praegu säärane, et kullasäras laaberdamise järele tuntakse iseäranis suurt tungi. Või kui ise laaberdada ei malda, siis on seda vähemalt kena pealt vaadata.

Tõeline sünnipäevapidu
Kalli Talonpoikal oli Paavli kultuurivabriku sünnipäevafestivalil pikk õhtu: ta astus lavale neljas koosseisus, fotol endanimelise bändiga.      
Valerie Melnikova

Tõeline sünnipäevapidu

Tegemist ei ole hariliku muusikafestivali, vaid ikkagi tõelise, sedapuhku teise sünnipäevapeoga, kus külalistele pakutakse torti ja kesksel kohal on õnnesoovid.

Mis siis, kui kõik teised on võõrad?
Vihmauudised. Vihmametsa server. 2016. Peeter Laurits on oma fotodes teinud mitmeid katseid tabada igasugu Teiste võõras-olekut.           
Peeter Laurits

Mis siis, kui kõik teised on võõrad?

Loodus on võõras, Teine, ja mida rohkem me teda endasarnaseks mõtleme, seda kaugemale me temast satume. See käib ka loodust kujutava kunsti kohta.

Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
Vello Vinn. Raketid. 1971. Vello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Vello Vinn / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator

Teaduse ja tehnoloogia nähtavate piiride taga peitub „nähtamatu“ taustsüsteem, mida sotsiaalteadused aitavad mõista ja kujundada.

Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju

Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju

Tauno Otto: „Vajame haridusprogramme, millega valmistataks ette spetsialiste, kes töötavad interdistsiplinaarsetes meeskondades ja mõistavad nii tehnilisi kui ka sotsiaalseid aspekte.“

Tahaks üht teist mängu mängida

Tahaks üht teist mängu mängida

Riste Sofie Käär: „Minu meelest võetagu kultuurilt just raha ära, nii palju jama jääks tootmata. Võtke veerand, võtke pool! See, mis sündima peab, sünnib niikuinii. Paratamatult.“

„Kõik on sümbol ja viivitus …“
Portugali kirjanik Fernando Pessoa oli üksik kujutlusmaastike rüütel, kes jõi ennast surnuks ja heitles terve elu seksuaalsusega, lahkumata seejuures kordagi kodulinnast. Fernando Pessoa 1929. aastal.    
 Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia Commons

„Kõik on sümbol ja viivitus …“

Fernando Pessoa kogumikus „Anarhistist pankur“ on lõpetamata lugusid, õpetlikke lühivorme, irooniast nõretavaid mõtisklusi, unenäolisi jalutuskäike, aga ka üsna palju autori usutunnistust.

Mäng jätkub
29. aprillil avati Tartus Toomemäel Friedebert Tuglase teoste tegelase Felix Ormussoni mälestuspink. Pildil kõneleb ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja Toomas Haug.          
Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix Baltics

Mäng jätkub

Kogumik „Poeet ja idioot. 100 aastat hiljem“ on küll eklektiline, kuid ühtlasi kinnitab see kirevus, et Tuglase sajanditagune tekstimasin töötab endistviisi.

Vaikiv lehekülg aegade (laulu)raamatus?

Nii nagu tihtilugu muusikat enam ei kirjutata ega talletata seda füüsilistele helikandjatele, ei kirjutata enam nii palju ka muusikast.

Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas…
Kunsti ja kirjanduse ühenduslüli 
Villem Saar, kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute tudeng
Erakogu

Kunsti ja kirjanduse ühenduslüli 

Üks hästi kirjutatud raamat tabab hinge ja võib mõtted segi raputada. Tihti ei mõtestata raamatukujundust, fondi- või paberivalikut selle kogemuse osana. Meeleliste aistingutega avab raamat end sõnadest varem, vajutab lõhna, tekstuuri ja värvidega tajule templi.  
Lapsepõlvest mäletangi ehk sõnadest rohkem tunnet, mida raamat füüsilise objektina kandis. Kergelt kolletunud ,,Seiklusjutte…” vanaema riiulis…
Esiküljel Eesti Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer
Piia Ruber

Esiküljel Eesti Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp