Siim Lill
-
James Hillmani abimeheks on müüt. Et analüüsida ühiskondlikke protsesse, võtab ta appi klassikalisi lugusid ja mõisteid, näiteks senex ja puer (kronoslike vanamehejõudude vastandumine igavesele noorusele). Rembrandt, Filosoof mõtisklemas. Õli, lõuend, 1632.Louvre / Wikimedia Commons„Ma ei arene, ma olen“
James Hillmani arhetüüpiline psühholoogia ei rõhuta pelgalt sümboolse ülimuslikkust kontseptuaalse ees, vaid rõhub ka väärtuse ülimusele tõsiasjade ees.
7 minutit -
Haljand Udam: „Kui lihtsalt öelda, siis ei ole religioon mitte midagi muud kui vaid mõtlemine igavikust ja elamine koos igavikuga“. Pildil koos Toomas Pauli ja Ain Kaalepiga 1989. aastal.Ülo Josing / ERR / ScanpixHaljand Udami tagasitulek
Udam on üks neist kirjameestest, kelle mõtted on peitunud järelsõnadesse, perioodikasse, kommentaaridesse, käsikirjadesse.
7 minutit -
Mõni sõna luuleplaatidest ja muust
Jätkugu Jaan Malinil üha energiat koondada vinüülidele eripalgelisi hääli ja talletada ka Luuluri häälutusmaastikke!
5 minutit -
Malaisia kirjanik Tan Twan Eng on kirjutanud kolm romaani. Neist kaks on tõlgitud ka eesti keelde: romaani „Õhtuste udude aed“ eestindas Triin Tael ning „Uste maja“ Tiina Randus. 2017. aastal käis Tan Twan Eng Tallinnas festivalil „HeadRead“.Lloyd Smith / HeadReadMeisterlik jutuvestja Tan Twan Eng
Romaanis „Uste maja“ põimuvad kirjaniku kujutlusvõime, ajaloolised sündmused ja isikud ning Maughami kirjutatu üheks suurepäraseks uueks tervikuks.
6 minutit -
Jah, muidugi, kuid ei1
Jüri Eintalu: „Minu üheks teemaks on see, kuidas ühiskonnas, kus näiliselt on demokraatia, liberalism, sõna- ja ajakirjandusvabadus, tegelikult seda vabadust ei ole.“
6 minutit -
„Aga laused ringutavad ja sirutavad oma liikmeid“
Rita Dahli luulekogus „Aja süda“ helisevad minoorne argipäevamuusika ja ühiskonnakriitilised noodid.
3 minutit -
Kõik, mis ei tule usust, on patt
Šestovi filosoofia on sarnane antiikfilosoofia olemusliku elulaadiga, mis nõuab „vaimseid harjutusi“ ja nõuab kõikide meeltega kaasatulekut.
6 minutit -
Siim LillErakogu„Suur saladus saab tema ainueluks, tal iseennast au on läbida“
„Inimhing vajab ilmselgeid sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin,“ kirjutab Byung-Chul Han Hasso Krulli tõlkes.
Platonist alates kistakse meid valgusesse, ära koobaste tarkusest, eemale-eemale. Goethe nõutab keha ära andes valgust, linnapea tahab kõikjale tänavalampe, metsatööstur langetab puid, et aluspinda pimedusest päästa.
Parmenides pidi laskuma allilma, selleks et tuua…1 minut -
Mälestuskillud Prohvetite tänavalt
David Šahar on kandnud kirjandusse üle juudi müstikute ülesande koondada laialipillatud jumalik valgus. Tervikut, ühe koha ja inimrühma lugu, ei ole kerge taastada.
6 minutit -
Needmisvabadus
Raba – läinud. Mets – läheb. Keegi sõidab üle, tõmbab maha, keerab ümber, sillutab raudlattidega. Areneb, progresseerub. Areng, ikka veel?[1] Peaga vastu seina – vabadus olla mollusk, keerutada, venitada, valetada, otsida tähendusteta sõnu.
Leopold Hansen, kelle Elvas asunud ainukordsest majamuuseumist kohalik võim aastaid tagasi buldooseriga üle sõitis, kirjutas kord: Eks iga ettewõtjale / Üks asi tee suurt…1 minut -
Heitlus vormiga
Ei kool, perekond ega aristokraatia suuda oma kivinenud või lihtsalt narride arusaamadega murda tõelist isiksust.
6 minutit -
Vassili Kandinsky, Kompositsioon number IX (1936).Wikimedia CommonsKunstivabaduse filosoofia
Hiljaaegu kaasaegset kunsti rünnanud ametniku puhul ei saa rääkida lollusest, vaid vaimsest laiskusest, mugavusest, mülkast, millest igaüks, kes ennast vähegi inimeseks pidada tahab, ennast üles peab ajama.
7 minutit -
Ernst Enno (1875–1934) tõuseb järjest jõudsamalt oma kaasaegsete kirjanike kõrvale: suurkujuna aastasaja tagusest maailmast, lugemuselt ja haardelt vahest isegi oma kaasaegsetest peajagu üle olles.Eesti Kirjandusmuuseum„Kui armas on see laul end kaugusesse laulda …“
Mis on Ernst Enno loomingu võlu tänases kiires maailmas, kus enese sisse vaatamiseks on harva aega?
6 minutit -
Tšehhi kirjanik Bohumil Hrabal 1962. aastal. Foto on tehtud mõni aasta pärast seda, kui Hrabal töötas vanapaberilaos (1954–1959). Hrabali autobiograafiliste sugemetega jutustus „Liiga vali üksindus“ ilmus masinakirjas 1976. aastal kolmes versioonis.David Short / FlickrTaevas ei ole humaanne
Ehk on olemas midagi enamat kui taevas, ehk on olemas kaastunne ja armastus, loodab vanapaberipressija Bohumil Hrabali jutustuses „Liiga vali üksindus“.
7 minutit -
Kirjanik Lawrence Durrell täitis Aleksandrias Teise maailmasõja ajal diplomaadina töökohustusi. Milliseid kirjeldusi tülgastus sest paigast on loonud! Pildil Aleksandria enne 1923. aastat.William Henry Goodyear / Brooklyn Museum / Wikimedia CommonsInimesed on tõelised vaid kunstniku kujutluses
Mida teha Aleksandriaga, arhetüüpse linnaga, kus kohtuvad paganad ja kristlased, eeros ja askees, vana ja uus?
7 minutit -
Harimatu on laip isegi troonil
Inimesed ei ole ilusad ja head. Raketid langevad mõlemal pool rindejoont, kuid mõlemal poolel on neid, kes on otsustanud sõjamöllus päästa kultuuririismeid ja teadmisi.
6 minutit -
Romaani „Kahe palee vahel“ tegevustik jääb aastate 1911 ja 1919 vahele, kui brittide ja nende liitlaste kohalolu kuulus Kairo igapäevaellu. Pildil Egiptuse iseseisvumist nõudvad meeleavaldajad 1919. aasta märtsis.Wikimedia CommonsKairo perekonna saaga
Nagib Mahfuzi romaan „Kahe palee vahel“ on haarav sissevaade araabia riiki, kus kohtuvad traditsioonid ja modernsus.
5 minutit -
Ajaloo ilu
Sõltumatu kriitilise meele ja kodanikukohustuse lipp, olgugi narmendav ja lõhki, on ikkagi kaitsmist väärt.
5 minutit -
Kõik on Norras
Knut Ødegårdi religioosne luule ning Øyvind Rangøy poeetiline segu merest, fjordidest ja mälestustest tekitavad soovi norra luulega edaspidigi kohtuda.
5 minutit
