$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kas laiapõhjalise muutuseni jõudmiseks peab veganlus olema intersektsionaalne ja lõimitud teiste sotsiaalse õigluse küsimustega?
Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus.
Christopher Sebastian: „Minu nägemus oleks selline, et kogukond taandab end kapitalismist ja saab tagasi oma jõulise vaimsuse läbi rohujuuretasandi, mis hoidis elus eelmisi põlvkondi.“
George Monbiot’ pakutud programm on ulatuslik, kuid ehk ei maksaks ühest raamatust kõike oodata, näiteks üksikasjalikku kava, kuidas seda ellu viia.
Hiiumaa kirjandusfestivalil räägiti palju tehisajust ja kummitustest ning selgus, et eesti kirjandus koosneb peamiselt enesevaatlustest.
Kunstlik konstruktsioon, et inimene asub loomadest kõrgemal, on kõikide probleemide aluseks.
Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb.
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Eelkõige on Næss tuntud muidugi kui süvaökoloogilise liikumise rajaja. Süvaökoloogilises liikumises osalejaid ühendab mõte ja tunne, et kõigil osalejatel on iseväärtus. Ka mäel ja jõel.
Tõsielufilmis „Kõigest loomad“ näidatakse Soome loomakaitseaktivistide võitlusi.
Kui tüviteksti ilmumisaja järgi loomaõiguste arengut hinnata, siis on Eesti loomaõigusliikumine juba iseseisvusaja jagu aastaid maha jäänud.
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab.
Corey Lee Wrenn rõhutab feministlikke meetodeid, ehitades loomaõiguslusele tõenduspõhist alust, millel on intersektsionaalses poliitikas mõtet.
Loomade elu teeb paremaks see, kui kriitiline mass inimesi mõtleb loomadele ja muudab vastavalt teadmistele omaenda tarbimist ja valikuid.
Eri liikide ühiskondade keerulised struktuurid on meile ju teada või vähemalt kirjeldustena kättesaadavad, aga inimese tehislik ülemvõimutunnetus segab meid seda infot vastu võtmast.
Mis juhtub katseloomadega pärast katseid? Maailma teaduslaborites hukatakse praegu kiirkorras tuhandeid katseloomi, kuna teadlased on sunnitud koju jääma.
Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.
Uue aja kliimaaktivistid reedestest streikidest tõekuubikuteni
Jeanette Rowley: „Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.