2026-27 (4099)

Kosmosereis iseendana
Kunstniku panus oma identiteediloomesse mõjub paratamatult ka üleskutsena selle kunsti kogejaile revideerida oma minapilti.     
Piia Ruber

Kosmosereis iseendana

Hanno Soans: „See, mida ma pea igas tekstis teha olen püüdnud, on kunstiteoste toimemehhanismide kvaasikirjanduslik elluäratamine.“

Tants ümber sibulakatla
Esinduslik avalik ruum algab kvaliteetparklast. Kaua veel?    
Taavi Sepp / Postimees / Scanpix Baltics

Tants ümber sibulakatla

Riigikogu võimuses on Lossi platsi kujundamine parlamentarismi ülistavaks esindusruumiks.

Väljamõeldud olendite väärikusest

Mõni aeg tagasi sattusin sõbraga vaidlema sõna „tehisaru“ üle. Tema kasutas seda nii, nagu seda on tänapäeval hakatud kasutama, mina ulmekirjanduse austajana aga kurvastasin, et Ränioru tehnokraadid on oma slop’i-tootjatega selle sõna ära lörtsinud. Ennemuiste tähendas „tehisaru“ (artificial intelligence) iselaadi küberneetilist entiteeti või inimese ehitatud süsteemi, mis suudab iseseisvalt mõelda. Loomulikult on tegu…

Kultuur ja selle apoloogia

Mind teeb nukraks, ajab nihelema, vahel lausa ärritab, kui loojad peavad põhjendama, tajuvad vajadust põhjendada, miks nad on olemas ja miks kultuuri on vaja. Kannatlikult selgitatakse, kuidas kultuur annab identiteedi konkreetsele piirkonnale ja riigile, loob sidusust ühiskonnas. Tänavusel Euroopa Kirjanike Nõukogu (EWC) aastakoos­olekulgi kuulutati, et kirjanik on „kriitiline taristu ühiskonna sidusaks muutmisel ja lõimimisel“.
Eluõiguse põhjendamisel…
Palun ärge vaadake mu poole
Selja tagant ligi hiilival moel seab ka näituseruum ise Pärsimäe väidetava kerguse kahtluse alla. Tihedus aitab mõista muidu nii mõistatusliku mehe mõtteid.    
Marje Eelma

Palun ärge vaadake mu poole

Need portreed anonüümsetest naismodellidest on kui maskid Pärsimäele endale, tema viis iseenda individuaalsusest pääseda.

Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks
Lasnamäe hallide paneelmajade vahel seisab erkroosa kunstipaviljon (Salto arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, 2022). Mõnele on see värske ja vajalik katkestus ilmetus linnaruumis, teistele sümboliseerib pealesurutud kultuuri, millel puudub seos kohaliku eluga.    
Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks

Linnakultuuri ei kanna ainult kõigile meeldivad kohad, vaid vahel teeb seda hoopis ruum, mis tekitab küsimusi ja põhjustab vastandlikke reaktsioone.

Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal
Omedu kunagisele valgumarjatsehhile ei ole seni uut püsivat funktsiooni leitud. Hoone seisab mahajäetuna ning laguneb tasapisi. See ei tähenda siiski, et see oleks väärtusetu või täiesti kasutuseta.    
 Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix

Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal

Mahajäetud tööstushooned on rohkem kui lihtsalt varemed ja kasutuseta kinnisvara. Eestis on nähtaval väga erinevaid arengukäigu ilminguid.

Loometöötoetuse Baumoli paradoks
Kaader animafilmist „Põrgu“ (Rein Raamat, 1983).

Loometöötoetuse Baumoli paradoks

Loomingulise taustauuringu, kirjutamise, katsetamise ja projektiarenduse protsessis on tihti kõige olulisem see faas, kus luuakse kõige vähem kiiret majanduslikku tulu.

Kas täiuslikud võõrad või täiuslikud naabrid?
Peoperenaine Eva (Maiken Pius) ja -peremees Robert (Mait Malmsten) Eesti „Täiuslikes võõrastes“ …     
Apollo Film Productions

Kas täiuslikud võõrad või täiuslikud naabrid?

„Täiuslike võõraste“ puhul on huvitav, kuidas on kohandatud Eesti ja Läti versioon Itaalia filmi kultuuritasandiga.

Mitteaktuaalse objekti kehtetu nimi
Kaardi aluskaardiks on Eesti põhikaardi 1 : 20 000 Võnnu leht (2006) koos toona kehtinud katastrinimedega talukohtadel. Tumendatud kollasega on märgitud maaüksused, millel on praegu kehtiv kohanimi, see on kirjutatud lillaga. Neid pole palju, sest talukohtade aadressiks on peamiselt teenimi ja majanumber. Kastre tee ääres talud Kurest Mälloni (2006. aastal kandis Paju nime).   
 AKSi kaardirakenduse kuvatõmmis

Mitteaktuaalse objekti kehtetu nimi

Eesti kohanimekorraldus on oma põhialustelt üsna kindel, ometi kisuvad asjad just talunimedega seoses jätkuvalt kiiva.

Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?
Piret Räni

Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?

Rikkamad riigid ja elanikkonnarühmad vastutavad keskkonnakriiside tekitamise eest, samal ajal kui vaesemad kannatavad ökoloogiliste katastroofide käes.

Meeleavaldusel kõneleja ABC
Mari-Liis Lille „Mis on sellel pildil valesti?“ on kõne, mis tegi midagi ja millest jäi jälg.        
Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Meeleavaldusel kõneleja ABC

Kuivavõitu on see eeskujude kaev, kust meeleavaldusel kõneleja inspiratsiooni võiks ammutada. Kas pärast seda, kui Heinz Valk hüüdis „Ükskord me võidame niikuinii!“, on Eestis üldse kõnesid peetud?

Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?

On eksitav võrrelda poliitika üle otsustajat spetsialistiga, kellel tuleb lahendada kitsas ja ühene probleem.

Demokraatia kriitikud on Platonist alates leidnud, et kogu rahva võimust oleks etem teadjate võim. Asjatundjad suutvat probleeme paremini lahendada ning nende õiged otsused tooksid kasu tervele ühiskonnale. Nii küsivad Platon ja tema tänapäevased mõttekaaslased Jason Brennan ja…
Meie süütus
Eks Värskagi kandi rannakülades, kus on elanud setod, on kasvatatud samasuguseid sibulaid nagu Peipsi järve äärsetes vanausuliste külades. Pildil sibulalaat Lüübnitsas.     
Mirjam Mõttus / ERR / Scanpix

Meie süütus

Niimoodi need tähendused üldrahvalikult tuttavaks saavad. Tuleb teha üks laul, saade, reklaam. Midagi seesugust. Mina küll ei teadnud, et venelasi eesti keeles ka sibulateks kutsutakse. Meenus ainult ühe peatüki pealkiri Sofi Oksaneni raamatust…
Ääremärkusi teaduse vahelt. Lohed austreid järamas
Kanadas Burgess Shale’i leiukohast avastatud kummalise kivistunud eluka Hallucigenia sparsa rekonstruktsioon, taksonoomia pimetähn.   
 Prehistorica CM / CC BY 4.0 / Wikimedia Commons

Ääremärkusi teaduse vahelt. Lohed austreid järamas

Loomad kahvlis
Viimasel ajal on omajagu juttu olnud taimepimedusest, kuid mina arvan, et valdavat osa loomariigist katab samasugune tumeduse rüü. Kui mitte veelgi hullem. Taimepimedus on…
Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?
Tartu ülikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist ja rahvusraamatukogu üleriigiliste teenuste ja digilahenduste valdkonnajuht Kristel Veimann teadusraamatukogude aastakonverentsil LIBER 2026 Trondheimis.   
 Erakogu

Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?

Maailm, kus teadust tehakse ja teadmisi kasutatakse, on muutunud ning koos sellega peab muutuma ka raamatukogu.

Maailmatase sündis Saaremaal
Pärast sulistamise stseeni tekkis korraks hirm, et lavastus jääb basseinitükiks, kus on panustatud ühteainsasse suurde efekti, ning ülejäänu vaid lohiseb selle tuules järele. Õnneks seda ohtu ei ole. Reini tütred Sandra Laagus, Annaliisa Pillak ja Kadri Raalik ning nibelung Alberich ehk Rauno Elp.    
 Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Maailmatase sündis Saaremaal

Võib kindel olla, et muusikajuhi Risto Joosti ja lavastaja Michiel Dijkema „Nibelungi sõrmuse“ lavastustest saab eesti muusikateatri üks selle sajandi olulisem sündmus.

Juulikuus …
Havrõl Sõdorõki kompositsioonides peegeldus põhjalik klaverirepertuaari tundmine ja uljas tehnika demonstratsioon.    
 Reno Hekkonens

Juulikuus …

Kena traditsioonina esitleb „Klaaspärlimäng“ igal aastal mõnd uudisteost. Seekord oli kavas Märt-Matis Lille „Valge joon Võro- ja Setomaa kohal“ Jaan Kaplinski 85. sünniaastapäeva puhul.

Kui tulevik alles sünnib, kõlab olevik
Pärnu muusikafestivalil anti Eesti Festivaliorkestri kontserdil helilooja Liisa Hirschile üle Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia.     
Taavi Kull

Kui tulevik alles sünnib, kõlab olevik

Pärnu muusikafestivalil kõlas esiettekandes Tõnu Kõrvitsa, Liisa Hõbepapli, Evelin Seppari ja Märt-Matis Lille uudislooming.

Baroksed rännakud
Capella Pratensis rõhutab oma interpretatsiooni uurimuspõhisust, samal ajal on ansambli esitus rüütatud rituaalsusega.     
Sabine Burger

Baroksed rännakud

Hea muusika esitamine ei vaja põhjendusi, kuid tänavune Haapsalu vanamuusikafestival näitas, et kriitiliselt mõtestatud festivalikava väärib arutelu publikuga.

Välk ja pauk
Capella Pratensis rõhutab oma interpretatsiooni uurimuspõhisust, samal ajal on ansambli esitus rüütatud rituaalsusega.    
 Sabine Burger

Välk ja pauk

Kuna iga teine lava pakub Viljandi pärimusmuusika festivalil väljundit vaid end tõestanud artistile, võib küsida: kes on see „igaüks“ festivali juhtmõttes „Igaühel oma pill“?

Kas tol päeval sadas vihma?
Sali roll (Silja Miks) on läbinisti tumemeelne, kontsentreeritud, enamjaolt lühikesed repliigid vihisevad otse saali ja suurele tekstimahule vaatamata ei jää peaaegu kordagi muljet, et lobisetakse niisama suusoojaks.    
Gabriela Järvet

Kas tol päeval sadas vihma?

Lugu, mis publiku ette laiali laotatakse, kuulub nende hulka, kus häid lahendusi pole ning millest ei terveneta mitte kunagi.

Hamleti arheoloogia
Endla teatri Hamletis (Sten Karpov) on põimitud Shakespeare’i näidendist tuttav, traditsioonilise tõlgendusena n-ö kõhklev ja kättemaksu edasi lükkav prints ning saagast pärit kangelane, kes veriste tegude ees kõhklema ei löö.   
 Gabriela Järvet

Hamleti arheoloogia

Saalis istudes vaatad nagu kaevandisse ning püüad tõlgendada paljanduvate kihtide tähendust ja seoseid.

Depressiivne külaromantika
Anti Kobin Peteri kui sündmustiku käivitaja ja väljast tulijana suunab publiku pilku ja mõtet nõtkelt ja selgelt.   
 Rasmus Kull

Depressiivne külaromantika

Nukkernaljakaid lugusid tühjaks voolavatest küladest, maakoha saladustest, traagilisest vaesusest ja mineviku painetest meeldib meie teatritegijaile ikka lavastada.

Tõlkida tuleb südame ja hingega
Prantsuse tõlkija Guillaume Gibert 12. juunil Käsmus eesti kirjanduse tõlkijate seminaril.   
 Madis Katz

Tõlkida tuleb südame ja hingega

Guillaume Gibert: „Tõlkides hingad raamatuga samas rütmis. Tegin „Karu südant“ tõlkides koos Niikaga väga ilusa rännaku.“

Kohta kätte näitav raamat
Piret Jaaks 21. mail romaani „Päikeseuskujad“ esitlusel Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.    
Kris Moor / Varrak

Kohta kätte näitav raamat

Piret Jaaksi „Päikeseuskujad“ paneb proovile valguse ja selle võime murduda värvideks. Valgus kui millegi üleva ja hea sümbol kujuneb loo arenedes üllatavalt ambivalentseks.

Ka luuletaja on inimene
VR-prillid viivad näitusekülastaja teise maailma – minimalistlikku lumma, mida Juhan Liivi luule nii filigraanselt loob.    
 Maria Kilk

Ka luuletaja on inimene

Juhan Liivi muuseumis avanev teekond ühe kirjaniku mõttemaastikul toob lähemale mitte ainult Liivi luule, vaid luule tervikuna.

Mis asi on karistuskirjandus?

Lion Feuchtwanger avaldas 1930. aastal romaani pealkirjaga „Edu“ („Erfolg“), kus on kirjeldatud tollase Baieri olustikku ning poliitilisi kähmlusi, käsitledes muu hulgas natside partei võimule pürgimist. „Edu“ on määratletud tekstide hulka, mille kohta öeldakse saksa keeles „Schlüsselroman“, prantsuse keeles aga „roman à clef“. Ma pole kindel, et kõik taipavad, millega on siin õigupoolest tegu. Roman à…
Mängides maailma telge 

Mängides maailma telge 

Me mängime iga päev Kedagi. Rollidesse ei tasu ehk pikemalt kinni jääda, nende hoolas valimine ja kandmine on sageli seotud isikliku elukogemuse ja teiste inimestega ning pole kõige objektiivsemalt kommunikeeritav…
Esiküljel kunstikriitik Hanno Soans
Piia Ruber
Sirp