(Mõtte)rännud ja imestamised ehk Mida kirjandusteadlased kirjandusest ka teavad?
Inimene ei mõista kunagi midagi täielikult, ka mitte teadlane ega kriitik.
Arvutame otsast peale
Uue kultuuripoliitika sõnastamine algab teadmisest, et tabelis on see tulu-, mitte kulupool.
Sildarude lõputu saaga
Oluline on küsida „miks?“ ja „kuidas?“
Tundeline vikerkaar
Eret Talviste pakub monograafias „Võõrastavad lähedused“ uue vaatenurga Virginia Woolfi ja Jean Rhysi loomingule, täiendab uusmodernismi teooriat ning esitab küsimusi tänapäevale.
Nälg*
Alguses sööd lihtsalt vähem. Siis teistpidi: mõtled söögist rohkem, kui ise tahaksid. Nälg muudab su suhtumist: oluliseks saavad asjad,…
See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi
„Tööpäevast“ ei saagi sotti, kas töö teeb õnnelikuks või õnnetuks, kas seda on või ei ole vaja, kas kõik on veel ees või juba möödas, aga ühe puukooli elu on hästi dokumenteeritud küll.
Lapsepõlve süütud, muretud mängud
Soome Teatriinfo Keskuse (TINFO) korraldatud Soome teatri ülevaatefestivalil Helsingis oli keskmes eeskätt sealne omadramaturgia.
1990ndate nooruse talumatu äng ja helgus
Helsingi Q-teatri lavastuse „Uuele tõusule“ alapealkiri „Lama-aegsete laste elu ja tegemised“ viitab justkui majanduskriisile, ent tegelikult on see lugu rohkem siiski lapsepõlvest.
Kirjutamine – nüüd pigem vabadus kui kannatus
Soome näitekirjanik E. L. Karhu: „Näen näidendis kirjanduslikku vormi, mitte ainult lavastuse stsenaariumi, vaid kirjandust Shakespeare’i ja Samuel Becketti traditsioonis.“
Kehade mäss hallis tagahoovis
Lavastuse „Vennale“ rõhk on peategelase emotsionaalsel olekul, dialooge esitatakse sisekõnena, teksti, nagu ka liikumise, motiivid korduvad, jutustus on hakitud.
Peegel on purunenud liiga hilja
Kogu see töö – jõuda hermeneutilise hoiakuni analüütilise filosoofia varal – meenutab tuntud ütlust kurgumandlite eemaldamisest alt otsast lähenedes.
Oleme oma hinnangutes altid eksima
Noorema põlvkonna tuntumaid Euroopa mõtlejaid Markus Gabriel: „Uusrealism on pühendunud klassikalisele veendumusele, et kõige olemasoleva puhul on meie teadmised ümberlükatavad.“
Kolm pilku filmindusele. Tehisaruga ja ilma
Audiovisuaalse valdkonna autorid kaotavad 2028. aastaks tõenäoliselt ligikaudu 21% oma sissetulekust. Autorikaitse selle praegusel kujul on seatud kahtluse alla.
Nii külm on tunne
Lucile Hadžihalilovići neljas täispikk film „Jäätorn“ viib ekslema hirmus ilusa Lumekuninganna lossi ja seda ümbritsevale võtteplatsile.
Üldine moll lõppes vägeva duuriga
Henri Christofer Aavik oli väikese Pärnu Linnaorkestri kõlaga tõsist vaeva näinud ja see kandis kohati päris enneolematut vilja.
Pärt ja Glass Estonia kontserdisaalis, rääkimata Sumerast
Kahest erakordsest avanumbrist hoolimata kujunes ERSO 8. mai õhtu kulminatsiooniks kontserdi teine pool, kus tuli ettekandele Philip Glassi käänulise saamislooga klaverikontsert „Mishima“.
Maa külgetõmbejõud tõi HU? kosmosest tagasi
HU? tugevus ei olnud ainult valemis, vaid nihkes, ajastuses ja selles, et miski natuke kummaline tabas täpselt rahva närvi.
Tõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata
On väga oluline vahe, kas räägitakse kaitsmisest või ollakse valmis arutama.
Nähtamatu nähtavaks tegemine
Kirke Leinatamm: „Eesti on tuntud digiriik ja idufirmadele soodne koht. Selle peale saab ehitada ka kvaliteetse disainiga riigi kuvandi.“
Puhka rahus, Vaiksoo!
Vaiksoo pärand ei ole ainult lugematu hulk maju, kultuurireise või raamatuid. Temast jääb meelde otsiv, püsimatu, järeleandmatu ja elunautlev vaim.
Raul Vaiksoo 3. III 1955 – 6. V 2026
Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo,…
Kui sõnavabadusest saab rünnak
Autoriteedi hävimine on ohtlik kogu ühiskonnale. Kas on aeg astuda räuskavate ja laimavate kodanike suhtes jõulisemaid samme?
Inimeseks olemise kunst
Eesti on ehitanud hariduse teadmiste ja soorituse ümber, kuid järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas haridust mõtestatakse ka arusaamise ja sisemise küpsusega.
Jumalannad, animism ja kehavedelikud Veneetsia biennaalil
Nii mõnedki tähendused saavad biennaalil selgemaks alles korduste, peegelduste ja rütmi toel. See, millest alustada, määrab samuti üht-teist.
Protestid Veneetsia biennaalil
Mitteametlik rongkäik algas pärast Leedu paviljoni näituse avamist: selle juurest marsiti Arsenale ala peasissepääsust mööda (seal asub Läti paviljon) Eesti paviljoni näituse avamisele.
Pealelend – Nadja Tolokonnikova, Pussy Rioti juht
Sulav simulaakrum ehk jää ei jää
John Grzinichi ühiskonnakriitiline ja ökoloogilist kriisi vaatlev näitus „Püsituse väli“ on lihtne, minimalistlik, terviklik ja väga ökonoomne.
Kaia Lehari 16. I 1944 – 7. V 2026
Kaia Lehari kasvas Pärnus ja suundus kunstiajalugu õppima Leningradi ülikooli. See oli julge samm, sest enamasti õppisid kunstiajaloolased toona kas Tartu ülikoolis või nn vabariiklikel kohtadel Leningradi Repini akadeemias. Pärast ülikooli lõpetamist 1967.…
Tiia Järg 27. VIII 1943 – 9. V 2026
Leida-Tiia Järg sündis 27. augustil 1943 Tallinnas. Tema haridustee olulisemad verstapostid olid Tallinna 2. keskkooli (reaalkooli) lõpetamine 1961. aastal, Tallinna Muusikakooli diplom 1965. ja konservatooriumi oma 1972. aastal. Aasta hiljem…
Tõnu Altosaar 7. X 1943 – 2. V 2026
Tõnu Altosaar oli partner Kanada ühes suuremas arhitektuuribüroos Bergman & Hamann. Altosaare projekteeritud on suurem osa uuematest pilvelõhkujatest Toronto südalinnas ja neid leidub ka paljudes teistes maailma suurlinnades.
Altosaare pere lahkus Eestist 1944. aastal. Lapsepõlv möödus tal Rootsis, kuid pere läks sealt edasi Kanadasse, kui…
Bridžilaua tagant korvpalliväljakule
Igal hommikul kell 9.00 seisatavad kõik
Kui mälestatakse langenud sõjaväelast, siis öeldakse nime järel „kohal“ („присутній“) või „igavesti rivis“ („назавжди в строю“).
