9. mail 2026 lahkus igavikku Tiia Järg – muusikateadlane, legendaarne muusikaloo õppejõud, täpne ja isikupärane muusikast kirjutaja, kaasahaarav raadiosaadete autor, unustamatu kolleeg ja teekaaslane.
Leida-Tiia Järg sündis 27. augustil 1943 Tallinnas. Tema haridustee olulisemad verstapostid olid Tallinna 2. keskkooli (reaalkooli) lõpetamine 1961. aastal, Tallinna Muusikakooli diplom 1965. ja konservatooriumi oma 1972. aastal. Aasta hiljem siirdus Järg Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus täiendas end 1976. aastani. Oma kasvamis- ja kujunemisaja mõjutajatena on Tiia Järg tänuga meenutanud mitut õpetajat: pianiste Erika Franzi ja Veera Lensinit, reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajat Julie Tedret, kellega tähistati 24. detsembril salamisi Koidula sünnipäevi ja külastati Tuglaste kodu, Johannes Jürissoni, kes viis ärksamad tudengid Hüpassaarde Mart Saare radadele, ning vene erudiiti Juri Fortunatovit ja tema hiilgavaid loenguid Moskvas.
Juba õpingute ajal jõudis Tiia Järg oma tõelise kutsumuse, õpetajatöö juurde. Pärast Tallinna Muusikakooli suunati vaid 22aastane muusikateoreetik Kärdla lastemuusikakooli direktoriks; 1970. aastal jätkas ta muusikaõpetajana Tallinna 21. keskkoolis. 1976. aastast töötas Järg nii Tallinna Muusikakeskkoolis (kuni 1997) kui ka konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) muusikaajaloo õppejõuna, 1994–2021 dotsendina. Järgi loengud eesti, vene ja lääne muusikaajaloost olid targad, vahedad ja vaimukad, kantud vabast vaimust ka hilissotsialismi hämas, tema juttudesse oli pikitud väljendeid, mis sööbisid mällu alatiseks. Tiia Järg oli nõudlik autoriteet, kes ei talunud rumalust, laiskust, valet ega väiklust.
Koolidega samavõrra olulise paiga vaimuvalguse jagamiseks leidis Tiia Järg raadios, kus tema esimesed saated läksid eetrisse juba 1970ndate alguses. Klassikaraadio perioodil kasvasid üksiksaated autorisarjadeks, sh Tormisest, Šostakovitšist, Prokofjevist ja Beethovenist. 2018. aastal märgistas Eesti Vabariigi juubelit seitsmeosaline sari „Eesti muusika sajand“. Kõige pikaajalisem oli aga avara teemaringiga ja üha suuremat kuulajaskonda võitnud Tiia Järgi pühapäeva pärastlõunane autorisaade „Järjehoidja“. Ligi 15 aastat eetris olnud ning enam kui 490 saatest koosnevas „Järjehoidjas“ hoidis Järg kätt aja pulsil, märgates ja väärtustades mineviku varasalvedest aardeid, millel kalendri järgi oli põhjust peatuda. Ladusalt, vaimukalt ja paljuseoseliselt jutustas autor neis saadetes nii Mussorgskist ja Brittenist kui ka Goethest ja Sollertinskist, eelkõige aga eesti vaimuinimestest ja loomingust. Ehkki neist eesti muusikutest, teostest ja kultuurisündmustest, mida Tiia Järg oma saadetes, aga ka loengutes, ettekannetes ja artiklites käsitles, on võimatu anda ammendavat ülevaadet, olgu siin nimetatud kümmekond, kelle juurde ta ikka ja jälle tagasi tuli: Cyrillus Kreek, Veljo Tormis, Ester Mägi, Mati Kuulberg, Peeter Süda, Heino Eller, Gustav Ernesaks, Peeter Ramul, Peep Lassmann, aga ka Lydia Koidula ja Juhan Liiv. Sealjuures ei osutanud ta tähelepanu üksnes nende loomingule, vaid ka inimlikule väärikusele ja värvikusele.
Tiia Järgi on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2008), Heino Elleri muusikapreemia (2010), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2013) ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2015).
Igavest rahu, austatud Tiia Järg.
Lugupidamise ja tänuga
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Eesti Rahvusringhääling, Klassikaraadio
Eesti Kooriühing
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Tiia Järgi ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikust reedel, 22. mail kell 13.00, uksed avatakse 12.30. Muldasängitamine Metsakalmistul.
