Sel reedel Sirbis
Merle Karro-Kalberg vestles linnaökoloogi Ingo Kowarikuga
Tõnis Saarts, „XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul“
Peet Kask parteide rahastamisest
Kristin Tõnisson lähisuhtevägivallast
Holger Mölder, Barbi Pilvre, Andres Kõnno, „Enesemääratlus „eurooplane““
Tõnu Viik, „20 aastat Tallinna…
Looming ja Loomingu Raamatukogu jagavad auhindu
Tunnustuse saavad Joonas Veelmaa, Riste Sofie Käär, Brigitta Davidjants, Heili Sepp, Heli Allik ja Leena Tomasberg.
Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates
P. I. Filimonov järjestab luulekogus „Sinu siluett akna taustal“ peenelt oma prioriteedid: armusuhted, toit, filmid, reisimine …
Laulja ei tõsta häält
Ooperimaja tuleviku saavad ja peavad otsustama tallinlased kohalikel valimistel – ei keegi muu.
Let’s Talk About Age, Baby* ehk Kurjad ätid
Hirm looduse ees
Mispärast ma seda räägin
P. I. Filimonov on kirjutanud raamatu romaani kirjutamise (või jutustamise) protsessist endast. „Alicante“ on ülimal määral metatekstuaalne teos, kirjandus kirjandusest.
Liivi keelekorralduse töömailt
Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.
Liivi pärandi äratamine Liivimaal
Vaateid kaubandussõjale
Albert O. Hirschman väitis, et kuna kauplemisega käib kaasas riikide mõjuvõimu edendamine, on rahvusvaheline kaubandus aldis geopoliitilistele manipulatsioonidele.
Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika
Nii nagu Ateena agoraa oli koht, kus põimusid poliitika ja turg, võib linnaaed kujuneda paigaks, kus laiendatakse ühiskonna kujutlusvõime piire.
Äratasuvad kasinusmeetmed
Maastikuarhitektil on tarvis hoiduda ruumi ülekavandamisest ning silmas pidada, et loodus tuleb tühja koha peale ise tagasi.
Mereta merelinn Tallinn
Ma ei taha minna merd nautima kaugetele randadele, ei taha, et mind ümbritseksid kortermajad, mille juures on pisut promenaadi. Tahan olla mere ääres, tema lähedal ja temaga koos.
Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus
Alar Kuusik: „Ootan väga, et ühiskonnas tuleks tagasi vastuvõtlikkus uutele, ka radikaalsetele lahendustele ja reformidele.“
Tehisaru tehismaailmas
Tehisaru kannab endas meie maailmavaadet, teadmisi, eelarvamusi ja väärtusi, ta ei ole „võõras“, vaid ülitundlik inimkultuuri peegel.
Kuidas katel podisema panna?
Fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud Portugali interjööre viimased viis sajandit.
Kuidas kunsti keskel ennast kaotada?
„Morfogeneesi“ näitust kandiski peamiselt liminaalsuse tunnetus – väljapanek kui vaheala, milles toimub moondumine, ühinemine, brunolatourilik hübridiseerumine.
Kuidas saada aru Päikese hämardumisest?
Ivar Veermäe jätkab sissevaadet tehnoloogiatesse, mis võiksid ehk atmosfääri natuke hämaramaks muuta ja sellega ka kliima soojenemise protsesse maha suruda.
Vabastav vangistus, ahistav vabadus
Mohammad Rasoulof: „Ma olen nagu vana maja, mis tuleb maha lammutada, et uuele ruumi teha.“
Taavet ja viigipuu
„Püha viigipuu seemnega“ tõestab Mohammad Rasoulof taas, et filmikunst võib olla midagi tõeliselt ohtlikku. Nii autorile kui ka süsteemile, mida kritiseeritakse.
Aeg enne eurot ja porgandeid
„Fränki“ elurõõmsate värvide, rohkete kultuuriliste vihjete ja temaatika raskepärasuse vahel on teatud tähelepanu- ja tõlgendusnihe.
Kliimakriisis surma ei saa
Margit Lillaku „Siit ta tuleb, Roosi“ on „Südameringile“ suurepärane jätk, kus jälgitakse üleskasvamist ebakindlas ja ohtlikuna näivas maailmas.
Vambola Krigul ja naisheliloojad
Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest.
Rahvusooper ja Ravel
Estonia ja Vanemuise kollektiivid on Eestis ainsad, kes võivad vokaalsümfoonilisi suurvorme esitada oma jõududega, ilma et tuleks appi kutsuda näiteks segakoor Latvija.
Tonaalsed ühishetked ja kuulamise julgus
Tarmo Johannese ja Dario Calderone duo kontsert pakkus viiel moel võimalust end helidesse ära kaotada ning mõnel juhul õnnestus see täielikult.
Suur reede Estonia kontserdisaalis
Lloyd Webberi reekviemi plaadistuse tase on seadnud lati ebameeldivalt kõrgele ning võrdlused sellega on kerged tulema, ent seekordne ettekanne õnnestus suurepäraselt.
Rahva hääl on üksilduse hääl
Lavastuse „Eeter“ keskmes on dokumentaalne helimaterjal ja lavakujundus, näitlejad saavad tervikus mõjule pääsemiseks kole napilt eetris olla.
Jooge kogu aeg ja te ei suregi
Kes oleks võinud arvata, et just renessansiaegne räme prantsuse huumor on aastal 2025 eestlastele abiks inimlikkuse taastamisel ja sillutab teed üle vaevavete.
Kaunis kauge veider planeet ja tema asukad
Sigrid Savi liikumiskeelele on omane absurdi ja huumori rakendamine füüsiliselt proovile panevates olukordades.
Kaheksa tegelast, üks näitleja – mis saab minna valesti?
Kaheksa tegelase koondumine ühe näitleja turjale võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi, kuid Temufi „Vanjas“ ei ole seda kuigi agaralt ära kasutatud.
Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
Riiulidžungel
In memoriam Igor Černov
18. III 1943 – 21. III 2025
Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor…
