Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud.

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu ülikoolis teoks semiootika osakonna loomine. Professor Černov oli kuni 1997. aastani semiootika osakonna esimene juhataja.

Igor Černovi elutöö ja tähelend ei piirdunud semiootika osakonna loomise ja juhatamisega: sellele eelnes aastakümnete pikkune töö semiootika kui teaduse ja iseseisva eriala teadvustamisel ning arendamisel. Semiootika institutsionaliseerimine 1992. aastal ei olnud kerge, sest alguses ei olnud lektoreid ega üliõpilasi. Sestap on fenomenaalne, et Černov saavutas lühikese ajaga nii ühe kui ka teise: varasema ajaloo ja semiootika labori ning vene kirjanduse kateedri pinnalt lõi ta semiootika osakonna, leidis sinna loengupidajad ja kuulajad.

Vastse semiootika osakonna juhatajana kujundas Igor Černov esimese semiootika ja kulturoloogia õppekava ning luges ise ka suurt osa semiootika kursustest. Tema jaoks olid kolleegid, sõbrad ja õpilased sageli kattuvad kategooriad: suhtlemine õpilastega kui kolleegidega oli inspireeriv mõlemale poolele. Černovi suhtumine tudengitesse peegeldas sedasama tähelepanu, mida talle oli osutanud tema õpetaja Juri Lotman.

Alustanud 1962. aastal üliõpilasena Tartu riiklikus ülikoolis vene filoloogia erialal, õppis Černov professor Lotmani käe all vene kirjanduse kateedris eriprogrammi järgi ja oli muuhulgas Lotmani esimese strukturaalpoeetika erikursuse ainuke kuulaja. Ülikooli lõpetas ta 1966. aastal lõputööga „Vene kroonikakirjutaja maailmatunnetus“ ja kaitses 1975. aastal kandidaaditöö „Vene barokiajastu kirjanduskultuur: uurimisviisid ja -meetodid“. Mõlema töö juhendajaks oli Juri Lotman.

Černov kujunes kiiresti Juri Lotmani paremaks käeks nii väljaannete toimetamisel, semiootikaalaste kokkusaamiste korraldamisel kui kontaktide loomisel. Just Igor Černov, toona alles kolmanda kursuse üliõpilane, sõitis Tartu vene kirjanduse kateedri esindajana 1963. aastal Moskvasse ja tegi sealsetele semiootikast huvitunud teadlastele ettepaneku koostööks. Sellest visiidist sai alguse Tartu–Moskva semiootika koolkond ja kuulsad Kääriku suvekoolid. Meelespidamist väärib Černovi olulisemaid põhimõtteid: kui tahad, siis saad. Selle põhimõtte üheks ilmekaks väljenduseks on fakt, et Igor Černov viis Eesti ja Tartu semiootika maailmakaardile, sealhulgas Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni (International Association for Semiotic Studies, IASS) liikmeks.

Näinud Igor Černovis oma mantlipärijat semiootikas, pöördus Juri Lotman elu lõpul tema ning vene kirjanduse osakonna juhataja Ljubov Kisseljova poole palvega jätkata tema ja Zara Mintsi elutööd – hoolitseda semiootika ja vene kirjanduse osakonna käekäigu eest, pidades sellega eeskätt silmas inimeste hoidmist ning suhetes usalduse, sallivuse ja suuremeelsuse säilitamist. Oma isikupärase esprii ja sädemega kandis Igor Černov neid väärtusi kuni oma aja lõpuni.

Õpilased ja kolleegid semiootika osakonnast

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituut