Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi keelel? Sada aastat tagasi oli sel veel lootust jääda püsima igapäevakeelena, kuid Teine maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsioon kustutasid selle. Kui Läti taas vabanes võõrvõimu ikke alt, oli liivi keelt emakeelena rääkijaid alles paarkümmend, kuid nad olid üle maailma laiali ja enamik kõrges eas. Praeguseks on nad kõik meie seast lahkunud.
Kuigi keeled arenevad ka iseenesest ilma teadliku sekkumiseta, siis tänapäeval, kui peaaegu igal inimesel on taskus nutiabiline, mis on täis tekste ja videoid, mis enamasti on inglise või mõnes muus suure kõnelejaskonnaga keeles, jäävad väiksemad keeled üha enam tagaplaanile. Kui suurem osa ärkvelolekuajast veeta mõne sellise seadme seltsis, hakkab see paratamatult mõjutama inimese emakeelt. Mis siis veel rääkida olukorrast, kus kogu ühiskond on muukeelne. Keel kaob sel juhul kergesti, aga taaselustada on seda väga raske ja enamasti ei ole sellised katsed eriti edukad olnud. Seetõttu on vähemuskeeli vaja teadlikult kaitsta ja arendada, et ennetada nende hääbumist.
Kas liivi keelest saab mõnele emakeel?
Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline. Eesti keel on oma miljoni kõneleja ja omakeelse ühiskonnaga maailma keelte seas siiski võrdlemisi heas seisus. Liivi keel on kogu maailmas üks väiksema kõnelejate arvuga keeli, kuid keeletehnoloogilise toe poolest ei ole liivlastel vaja häbeneda – viimastel aastakümnetel on palju ära tehtud.
Kuidas siis keelt arendada, et sellest saaks taas igapäevane suhtluskeel ja miks mitte – ka mõne inimese emakeel? Arvestades liivlaste vähesust – Lätis elab neid umbes 200 – on edusammud olnud märkimisväärsed. Läti on tunnistanud liivlased põlisrahvaks ja liivi keele põliskeeleks ning sellest tulenevalt astunud ka samme liivi keele kaitseks. 2018. aastal asutati Läti Ülikooli juurde Liivi Instituut, kus uuritakse ja õpetatakse liivi keelt ja kultuuri. Mitmete luulekogude kõrval on liivikeelne kirjavara täienenud ka õppematerjaliga. Ilmunud on mitu vestmikku, 2011. aastal liivikeelne aabits ja lugemik, mille käsikiri valmis küll juba 1936. aastal. 2023. aastal ilmus Tuuli Tuisu ja Miina Norviku koostatud liivi keele õpik eestlastele. Kersti Boiko koostatud ja liivlastele mõeldud lätikeelne liivi keele õpik on kasutada juba 2000. aastast.
Seni on liivi keelt arendatud juhuslikult, sõnavara on täienenud vastavalt vajadusele. Näiteks, kui Läti Vabariigi põhiseadus tõlgiti liivi keelde, oli vaja mitmetele terminitele liivikeelseid vasteid. Kuid tänapäeva igapäevaelus kohtab palju mõisteid, mille tarvis senistest sõnastikest sõna ei leia. Selleks et liivi keelt saaks kasutada igast elujuhtumist rääkimiseks ja kirjutamiseks, on vaja sõnavara rikastada. XX sajandi alguse sõnavaraga kaugele ei purjeta. Jõupingutusi liivi keele sõnavara rikastamiseks tehti ka pärast Teist maailmasõda, kui liivlased olid oma põliselt asulalt laiali pillutatud üle Läti ja mujale maailma. Näiteks 1966. aastal koostati Lätis esperanto-läti-liivi sõnastik ja vestmik (mõlemad raamatus „Esperantisto en Latvio ce livoj“), mis on küll käsikirja jäänud. See on kokku pandud teemade kaupa ja seda võib pidada esimeseks tõsiseks katseks kaardistada ja arendada liivi keele sõnavara süstemaatiliselt.
Liivi keele andmebaas ja veebisõnastik
Liivi kirjakeelest doktoritöö kirjutanud Liivi Instituudi direktor Valts Ernštreits on olnud viimastel aastakümnetel ka peamine liivi kirjakeele arendaja. Tema eestvõtmisel on valminud liivi keele andmebaas, mis lisaks liivi-läti-eesti-inglise sõnastikule sisaldab ka kohanimeandmebaasi ja tekstikogu ning mille huvilised leiavad aadressilt livonian.tech.
Koostöös Liivi Instituudiga on Eesti Keele Instituudis valmimas eesti-liivi veebisõnastik, mille aluseks on eesti keele põhisõnavara, täpsemalt umbes 5000 eesti keele kõige tavalisemat sõna. Esialgne võrdlus liivi-läti-eesti-inglise andmebaasiga, mis põhineb 2012. aastal ilmunud „Liivi-eesti-läti sõnaraamatul“, näitas, et üle 1500-le eesti sõnale andmebaasist vastet ei leia. Pole ka ime, sest sõnaraamat on koostatud ilmunud liivikeelsete tekstide põhjal, mis kajastavad aga suuremas osas liivlaste eluolu XX sajandi alguses Liivi rannas. Eesmärk ongi olnud leida neile eesti sõnadele liivikeelsed vasted. Selleks tuli otsida sünonüüme, aga enamasti leiutada uusi sõnu. Johannes Aaviku eeskujul päris uusi tüvesid me looma ei hakanud. Sageli sai kasutada rahvusvahelisi laensõnu, mis on levinud nii eesti kui ka läti keeles (nt infarkt, jogurt, lift, krokodil, narkomān). Enamasti sai hakkama tähendusvälja laiendamisega, liitsõnadega, sõnaühenditega või tuletistega, mis koosnevad teadaolevatest tüvedest ja tuletusliidetest. Näiteks sõnale veemõõtja sai eesti keele eeskujul moodustada vasteks liitsõna vie’daigiji (omastav sõnast ve’ž ’vesi’ ja tegijanimi tegusõnast aigõ ’mõõtma’). Mitmete sõnade puhul tundus otstarbekas eeskujuks võtta läti keel, sest praeguste liivlaste esimene keel on üldjuhul läti keel. Näiteks valgusfoor sai liivikeelse vaste luksofor (vrd läti luksofors), muruniiduk vasteks rõv nītõbmašīn (läti zāles pļaujmašīna) ja ujula vasteks vo· igdõbbasein (sõna-sõnalt ’ujumisbassein’, vrd läti peldbaseins).
Kõigi sõnadega nii lihtsalt ei läinud ja sadakond sõna ootab veel sobivat liivikeelset vastet. 2024. aasta jaanuaris moodustati Läti Riigikeele Keskuse juurde viieliikmeline liivi keele eksperdikomisjon, kelle töövaldkonda jääb ka liivi keele sõnavara arendamine. Eestlastest kuuluvad sinna akadeemik Karl Pajusalu ja Tartu ülikooli teadur Tuuli Tuisk. Kuna liivi keel on pidevas arengus, ei saa veebisõnastikule ka lõpupunkti panna, kuid huvilised saavad sellega tutvuda veebilehel https://arhiiv.eki.ee/dict/eli/.
Elav keel vajab elavaid keelekasutajaid ja keelekasutajad vajavad sõnavara, et oma mõtteid väljendada. Liivi keeles on ilmunud küll märkimisväärses koguses luulet, kuid senine proosa piirdub peamiselt folkloori, uue testamendi, ajaleheartiklite ja lugemikutekstidega. Et liivi keele elujõudu tugevdada ja teha liivi keel ka tehisarule arusaadavaks, oleks vaja rohkem proosat. Selle kirjutamiseks on vaja rikast sõnavara. Liivlaste ja liivi keele uurijate ühiste pingutustega jätkub liivi keele sõnavara arendamine ning jääme ootama, millal ilmub esimene liivikeelne romaan. See oleks liivi keele taaselustamisel tähtis verstapost.
