20 aastat teatristatistikat
Teatristatistika on nagu kapsas: talvel ja kevadel kogutakse eelmise aasta seemnekesed, suvel vormub kuju ja sügise hakul tuleb väljanäitus.
Erakonnad ja infosõda
Kui kogu inforuum ise täis rääkida, siis vastaste jutt sinna ei mahu.
Käegakatsutava võlu
Raske hapukurgihooaeg
Mu enda vabadus, üks probleem ja kolm toosti
Seekordsel „Baltoscandalil“ sai vaid filmide ajal kindel olla, et keegi ei tule sinult midagi küsima või sulle ülesannet andma, muidu käis kogu aeg üks mõnus osavõtuteater.
Peotäis institutsionaalset tolmu ehk Einar Tiitsi ennustamatu keha
Missuguseks kujuneb Tiitsi loomingu institutsionaalne tähendus?
Sarnane lahustub sarnases
Lahustumine – enda kaotamine tegevusse – on vabastav, lausa õnnis seisund. Kuid kuivõrd sõltub niisugune lahustumine keskkonnast?
Kivivihm
Täiesti ootamatult leidsin näituse keldrisaalis olulise täienduse jutule, mida ma juba mitmeid aastaid kunstimaterjalide loengus rääkinud olen.
Vene kirvest ujudes on võimalik vaid kaotada
Nüüd võib kindlalt öelda, et Ukraina sõda ei kaota. Sõjategevus kas peatatakse praegusel kontaktjoonel või Ukraina sunnib Venemaa taanduma.
Toomas Paul 29. X 1939 – 15. VII 2026
Suur pööre rajab Eesti poliitikas endale teed
Eestis ja teisteski Ida-Euroopa riikides on tugevasti kanda kinnitanud vaenulikkus ebavõrdsust piiravate abinõude, sealhulgas progressiivse maksustamise vastu.
Üksiklane taimeaias
Jean-Jacques Rousseau püüab „Pihtimustes“ korda saata võimatut – anda täieliku ülevaate ühe inimese individuaalsusest, mina-tundest. Seeläbi kirjeldab ta ühtlasi mina-tunde universaalseid jooni.
Kõik, mis me oleme, on geoloogia
Kuidas leevendada leina? Kim Simonseni ja Vónbjørt Vangi luulekogus pakuvad tröösti rand, ookean, taimed ja muld – ning kirjutamine.
„Kikumu“ ajamasin
„Kikumu“ omapära alus on kohavaim. Indrek Kasela on osanud Valve Pormeistri kujundatud hoonestiku ja ümbruse võimalusi sobivalt ära kasutada, kaasates ka Jäneda mõisahoone, kus kunagi suvitas H. G. Wells.
Eesti muusikakultuur saab olla nii palju innovatiivsem
Eesti klassikalise muusika valdkonnas koondub mõju- ja otsustusvõim eri komisjonide, seltside ja liitude puhul samade kultuurivaldkonna esindajate kätte.
Tähti ja glamuuri Lõuna-Eestist
Viljandi suveooper ja „Tõrva 100“ ooperipäevad pakkusid uusi teadmisi ja nostalgilisi hetki, veel oli mõlema kavas galakontsert.
Mõjuv multimeediaetendus minimaalse ökoloogilise jalajäljega
Ludensemble’i „Sõduri loo“ originaalse ja rutiinivaba lavastuskontseptsiooni juures köitis vaatajaid-kuulajaid see aspekt, et kõik „dirigendikepid“ olid laval näha.
Küll on hea, et „Tartu Punch“ tehti
„Tartu Punchi“ lava ees Viagra Boysi kontserdil tantsijad lõbutsevad rajult ning kaugemal seisjad naudivad valgusmängu ja head muusikat.
Väike instituut, suur füüsika – KBFI hoiab Eesti füüsikat maailmakaardil
Füüsika, keemia, materjaliteaduse, nano- ja keskkonnatoksikoloogia, tuumaenergeetika ning CERNiga seotud osakestefüüsika kaudu on KBFI rahvusvahelise teaduse osa.
Kuidas äratada eluks vajalikud teadmised varjusurmast?
Kohaliku taimestiku tundmine on vahend kultuurilise identiteedi säilitamiseks ja ajaloolise konteksti mõistmiseks.
Suured küsimused, väike formaat ja arhitektuuriliselt lopsakas linnaruum
„Valga Hot Shorts“ on hea põhjus, miks peaks üks õige suvi viima Eesti mitmekesisuse pealinna.
Hirmutunde ruumiline mõõde
„Tagatube“ võib vaadata kui müütilist õuduslugu, aga ka kui ruumilist unenägu, kus tuttava maailma sees avaneb teine, seni varjatud arhitektuurne struktuur.
Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026
„Mina sattusin televisiooni, tunnistan ausalt, juhuslikult. Aga see keskkond hakkas mind kohe vormima,“ meenutas Kristjan Svirgsden ühes oma vestes. Eesti Telefilmis töötas ta aastatel 1972–1993, hiljem tegi filme ja saateid Eesti ning välismaistele telekanalitele. Tema filmograafias seisab 27 autorifilmi ja teist…
Kodud korda kaunilt, kaasavalt ja kestlikult. Võimatu missioon või reaalsus?
Renoveerimisel tasub latt hoida kõrgel, aga mitte nii kõrgel, et sellest üle hüpata ei jaksa.
Kes sa varem olid?
Annelinna uus varjualune „Varem“ pakub eraldatud peatuspaiga muidu üsna lagedal väljal ning seob ruumiloome ja taaskasutuse teemad arusaadavalt ja põhjendatult.
Kastis on kodu
Arusaam kvaliteetsest ruumist on ajaga teisenenud. Massehitusaegsed elamurajoonid ning sealne eluviis ei kõneta enam noort kodurajajat.
Regina Tõško-Süvalep 11. VI 1938 – 19. VI 2026
Regina Tõško-Süvalep lõpetas 1955. aastal Tallinna Koreograafiakooli, seejärel suundus tööle Vanemuise teatrisse balletiartistina, kellena töötas 1976. aastani. Mõned aastad varem oli ta asunud tegutsema ka balletirepetiitorina, sellele ametile lisandus peagi liikumisseadete loomine mitmetele lavastustele ning…
Huno Rätsep 28. XII 1927 – 26. VI 2026
Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samal ajal moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika juurutaja. Tema teadustöödes avanesid…
„Aga ma ju armastan sind“
Tahetakse küll võrdsust, aga mitte nõnda, et tõustaks kõrgemale – vastupidi, kõik parem ja kõrgem tuleb kiskuda alla, armetusse.
„Võidab“ see, kes mängib kaasa
Meenub üks mälestusväärne õppejõud, kutsugem teda härra D-ks.
Eeldan, et tallegi meeldib oma…
