Ukraina õhulöögid sügavale Venemaale, Krimmi blokeerimine, kütusetootmise halvamine ja sellega vallandunud paanika on andnud põhjust optimismiks, et sõjas hakkab initsiatiiv kalduma Ukraina poole. Seda optimismi süvendab USA presidendi Donald Trumpi hoiakumuutus Ukraina suhtes ning Ankaras NATO tippkohtumisel kõlanud kinnitus, et NATO jääb ühtseks ja NATO riigid jätkavad Ukraina toetamist. Nii räägitakse USA Vene-sõbraliku Anchorage’i vaimu asemel nüüd Ukraina-sõbralikust Ankara vaimust. Venemaa elab aga omas vaimus edasi. Ria Novosti teatel esitati Venemaa patendiametile juuli algul taotlus kaubamärgi Дух Анкориджа (Anchorage’i Vaim) registreerimiseks: selle nime all all on plaanis toota lõhnaõli ja muid parfümeeriatooteid. Trump tegeleb samal ajal Iraani pommitamisega ja tema tähelepanu Ukrainale ei saa ka üle hinnata.

Venemaa edenemine rindel on küll aeglane, kuid strateegiline initsiatiiv on seal ikkagi Venemaa käes ja murrangust sõja käigus on veel vara rääkida. Kuigi Ukraina võidab maid ka tagasi, kaldub vallutuste bilanss Venemaa kasuks. Ukraina kaugrünnakute intensiivistamine osutab, et Ukraina on seadnud eesmärgiks saavutada edu ennekõike Vene rindelogistika halvamise ja Venemaal sisepoliitilise kriisi tekitamise kaudu. Venemaal virisetakse ja kakeldakse koha pärast bensiinijärjekorras ning meedias levib ka üksikuid teravaid väljaütlemisi Putini ja Kremli aadressil, ent suuremast mässust on asi seni kaugel. Tõsi on, et üha rohkem venelasi soovib sõda lõpetada, aga nagu näitavad Venemaal läbi viidud küsitlused, tahetakse seda teha Venemaa tingimustel. Mitmed Vene poliitikud ja propagandistid kõnelevad koguni sellest, et Ukrainat tuleks rünnata tuumarelvaga ja sellega saaks nende arvates asi ühele poole. On väidetud, et Putinit hoitakse moonutatud infoväljas ja näidatakse lahingutegevust edukamana, kui see tegelikult on, kuid isegi pime, kes ISW rindekaarte ei jälgi, saab aru, et rinne tammub paigal.

Käibevahend, kes sööb koeri

Jõu raugemisest kõneleb samuti tõsiasi, et Venemaa suudab juurde värvata juba vähem uusi nekruteid, kui neid ühes kuus surma saab. Venemaa kaotab rindel praegu üle 30 000 mehe kuus, kuid suudab juurde värvata vaid umbes 27 000. Juunis kaotas Venemaa Ukraina kaitsejõudude andmeil üle 38 000 mehe, mis teeb kaotuste arvuks keskmiselt 1270 meest päevas. Tagajärjeks on see, et Vene üksused on rindel alamehitatud ja mõnes lõigus on ette nähtud koosseisust kaetud vaid 30–40%. Vene sõltumatu uudistekanal Astra osutab Z-blogijatele viidates, et Vene sõduri elu polügoonilt kuni lahingusse suunamiseni kestab keskmiselt kümme päeva kuni kolm nädalat, rindel aktiivses lahingutsoonis aga ainult 20–35 minutit.¹ Sellest on saanud aksioom, millele uudistekanalites sageli viidatakse.

Ukraina sõjanduseksperdi Sergei Grabski sõnul on Vene sõdur Putini jaoks vaid käibevahend, mis ongi ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Lisaks sellele, et rindele lähetatuil puudub lahingutegevuseks igasugune ettevalmistus, on ka nende varustus kehv või suisa puudub, mis eriti talvetingimustes suurendab külmumise tõttu kaotusi veelgi. Samuti on lünklik sõdurite toiduga varustamine. Grabski viitab Ukraina eriüksuslaste tähelepanekutele ülevõetud Vene kaevikutes, kus nälg on sundinud Vene sõdureid sööma isegi rindekasse ja -koeri, kellest sageli sõltub nende enda elu. Rindekasside ülesandeks, selgitab Grabski, on kaitsta sõdureid kaevikutes näriliste arvu vohamise eest, nii et ilma kassita rinnal polegi magamine võimalik. Ka tajuvat kassid mingil erilisel viisil lähenevaid mürske ja hoiatavat nende saabumise eest. Koerad aga hoiatavad võõraste eest, eriti olukorras, kus kilomeetri peale on kaevikutes vaid paar-kolm kaitsjat.² Nii võib vaid kujutleda, kui suur peab olema nälg ja meeleheide, kui sõdur sööb ära omaenda liitlased.

Bussifitseerimine

Allakäigu märgiks on ka muutused värbamismeetodites, kuna pakutud lepingu­tasud, mis aastase teenistuse juures küündivad kuni 80 000 dollarini (mis on nelja-viie aasta palk Moskvas), ega ka võla leevendus 140 000 dollari ulatuses ei mõju enam ahvatlevalt. Seetõttu kasutatakse rindetühiku täitmiseks nüüd juba inimröövi meetodeid. Eriti tuntuks on saanud nn Penza eksperiment, kus öise reidi käigus haarati mehi otse tänavalt, alkoholipoodide juurest ja metroodest, topiti bussidesse ja sõidutati sõjakomissariaati või politseijaoskonda, kus neid sunniti ähvarduste ja piinamisega lepinguid sõlmima. See tegevus on saanud tuntuks kui bussifitseerimine ehk „bussi­fikaatsija“ (vn бусификaция).

Sellise mobilisatsioonitehnika ohvriks langevad sagedasti Kesk-Aasia migrandid, kellel ähvardatakse kodakondsus ära võtta, öösiti tänavail tolgendavad asotsiaalid või ka täiesti juhuslikult tänavalt tabatud mobilisatsiooniealised mehed. Värbamise alla satuvad samuti pisirikkumistega mehed, näiteks alkoholijoobes arestimajja sattunud, kelle ette seatakse valik, kas kirjutada alla lepingule või lasta endale kaela määrida kriminaalasi näiteks narkootikumide omamises, mis võib kaasa tuua kuni kümneaastase vangistuse. Samuti survestatakse noori, kes on ülikoolist välja langenud või kellel on õpivõlad, mis lubatakse kustutada. Vajaduse korral, kui normarv pole koos, tehakse reide ka kortermajadesse ja ettevõtteisse, kus mehi haaratakse kaasa otse voodist või tööpostilt. Selle tagajärjel satuvad rindele mehed, kellel puudub igasugune ettevalmistus ja kelle kiire surm on ette määratud. Seejuures pole see kõik suurt vastupanu ega proteste põhjustanud.

Venemaa mobilisatsiooni puhul on välja toodud erinevat mobiliseeritavate plaanitavat arvu, seda kuni 1,2 miljonini välja, kuid on arvatud ka, et üldmobilisatsiooni Putin väldib, kuna kardab sellega puhkevaid rahutusi. Samuti on kõlanud seisukohti, et „bussifikaatsija“ on piisavalt efektiivne, et üldmobilisatsiooni vältida. Sõjaväekohuslastest meestele on tehtud Venemaalt lahkumine peaaegu võimatuks ja lõpuks on see vaid n-ö tehnika küsimus, kuidas nad kokku korjatakse ja hakklihamasinasse saadetakse.

Lukašenka perutab ja lööb patsi Pekingile

Venemaa suurenevast nõrkusest kõneleb ka Valgevene perutamine. Mäletatavasti esitas Volodõmõr Zelenskõi mõni aeg tagasi Aljaksandr Lukašenkale ultimaatumi, et Valgevene kõrvaldaks oma territooriumilt retranslaatorid, mida Venemaa kasutab droonirünnakutes Ukraina vastu, mille peale Lukašenka lülitaski need välja. Seejärel sõitis Lukašenka Venemaale kohtumisele Putiniga ja kui uskuda Kremli siseinfo vahendaja Valeri Solovei öeldut, valmistas kohtumine Lukašenkaga Putinile pettumuse. Jätkuvalt ei nõustunud Lukašenka sõjategevuses osalema ja ka Vene droone suunavad retranslaatorid jäid suletuks. Veelgi enam, Lukašenka andis teada, et kaks Valgevene peamist naftarafineerimistehastMazõris ja Novopolotskis lähevad plaanivälisesse remonti, mille tõttu kütuseabi Venemaale väheneb.³ Remondi põhjuseks on tõenäoliselt kartus, et Ukraina võib neid tehaseid rünnata, kuna Valgevene tarnib kütust Vene armeele.

Kohe Putiniga kohtumise järel sõitis Lukašenka Hiina, kus kohtus Xi Jinpingiga. Grabski tõlgenduse kohaselt vajas mäss Putini vastu Xi Jinpingilt seljatagust. Hiinal on Grabski sõnul Valge­venes suured huvid ja Hiina ei soovi, et Valgevene sõtta kistaks. Grabski tõi välja kaks peamist Hiinale olulist Valge­vene objekti. Esimene neist on nn Bresti maismaakoridor, mis kulgeb läbi Kasahstani, Venemaa ja Valgevene kuni Bresti-Małaszewicze raudteesõlmeni, mille kaudu toimub Hiina kaupade transiit Euroopa Liitu, ja teine Minski lähedal asuv tehnopark Вялікі камень (ee suur kivi). Väidetavalt on Hiina investeerinud tehnoparki üle 1,2 miljardi dollari ja Hiinale kuulub tehnopargi haldusettevõtte Industrial Park Development Company aktsiatest 68%. Võib mõista Ukraina valmidust neid rünnata, arvestades, kui suurel määral Hiina sõjas Ukraina vastu Venemaad aitab.

Krimmi mudel ehk Molotška

Krimmi on peetud Vene impeeriumi kroonijuveeliks, mille kaotamine võib mõjuda Putini režiimile hävitavalt. Ukraina blokaad poolsaare suhtes on viinud selleni, et Krimmi ei suudeta enam varustada kütusega, poolsaare elektrivarustus on piiratud ja juba napib ka toiduaineid. Hävitatud on Krimmi varustav laevastik Aasovi merel ja jätkub Vene kaubalaevastiku hävitamine Mustal merel. Ukraina drooniüksuste juht Robert Brodi (Madjar) on ristinud selle operatsiooni koondnimega Molotška (vn МоЛоЧКа), mis on lühend lausest „Москва Ляжет Через Крым“ („Moskva langeb Krimmi kaudu“). Ukraina eesmärk on tekitada Krimmi eeskujul logistiline nälg kogu okupeeritud territooriumil ja ka sügavamal Venemaal, et sundida Venemaad rinnet tagasi tõmbama. Nn Z-blogijad ja propagandistid on juba löönud lokku, et põldudelt koristamata jäetud saak võib põhjustada Venemaal lisaks kütusekriisile ka näljahäda.

Venemaa seisukohalt läheneb kiiresti aeg, kui kriisi edasise süvenemise vältimiseks tuleb hakata sõja lõpetamisega kiirustama. Venemaa endise peaministri Mihhail Kasjanovi hinnangul on Putin lahingutegevuse peatamiseks põhimõtteliselt valmis, kuid seda eeldusel, et see toimuks tema tingimustel, millega ta muu hulgas soovib taastada oma diplomaatilise staatuse ja rolli maailma poliitikas. See tähendab Kasjanovi sõnul seda, et Euroopa poliitikud peaksid minema tema juurde Moskvasse rahu paluma ja mitte vastupidi.⁴ Kuigi Zelenskõi on pakkunud väljavaherahu praegusel kontrolljoonel ja ilmutanud valmidust alustada kohe rahukõnelusi kus iganes peale Moskva, võib seda näha ka taktikalise käiguna, et säilitada USA ja Trumpi toetus. Kuna Moskva pole loobunud oma peamistest nõuetest (territooriumide loovutamine Ukraina poolt, Ukraina demilitariseerimine jms) ning Ukraina sõjaline seis on nüüd juba selline, et Venemaale järeleandmisi ei tehta, siis kestab sõda paratamatult edasi. Ukraina on kinnitanud, et on suuteline sõdima veel mitu aastat või nii kaua, kui on vaja. Euroopa jt riikide jätkuv abi seda ka võimaldab.

Venemaa seisukohast muudab sõjapidamise aina mõttetumaks, kuid ka enesetapjalikumaks, Ukraina ülikiire edenemine tehnoloogia vallas – see on tasakaalustanud Venemaa senise ülekaalu nii maa peal, merel kui ka õhus hoolimata tõsiasjast, et ka Vene pool ei maga ja edeneb tempokalt. Kuid edukam on see, kes suudab ajaga kiiremini võidu joosta, ja sageli on Venemaa võimeline Ukrainat ka üllatama. Ühe uuendusena võttis Venemaa 2024. aastal kasutusele fiiberoptilise kaabli kaudu juhitavad FPV-droonid ja sundis ka Ukrainat seda tehnoloogiat kiiresti arendama. Umbes samal ajal tuli Venemaa välja reaktiivmootoritega Shahed-tüüpi droonidega, mis on ülikiired, lendavad suurtes kõrgustes ja jäävad Ukraina kopter-tüüpi tõrjedroonidele tabamatuks. Nüüdseks on Ukraina-Briti ühisettevõte Firebolt Engineering jõudnud esimese lahingukatsetuseni omapoolse Griffeni õhutõrje reaktiivdrooniga, mis suudab lennata kiirusega üle 350 km tunnis ja tõusta 7500 meetri kõrgusele. Need on vaid üksikud näited tehnoloogilisest võidujooksust. Iga päev ilmub välja midagi uut, nagu näiteks osutas Ukraina robotrooniline dessant Kinburni säärele, kus kasutati korraga nii mere-, maismaa- kui ka õhudroone. Kvantitatiivselt on Ukraina jõudnud aastas kümne miljoni drooni tootmiseni, samal ajal kui Venemaa tootmisvõimekus ulatub kuni 15 miljoni droonini.

Vastukaaluks Vene ballistilistele rakettidele (Kinžal, Orešnik jt) ja üli­kiirele tiibraketile Tsirkon on Ukraina ettevõte Firepoint koos oma lääne koostööpartneritega välja töötamas omamaist raketitõrjesüsteemi Freya ja selleks vajalikke tõrje­rakette. Välja arendatud või veel töös on ka ballistilised ründe­raketid, lennukitelt ja maapealsetelt seadeldistelt välja lastavad liugpommid ning võimsad ründe- ja pommidroonid, mis toimetavad sihtmärgini spetsiaalselt droonidele toodetavaid erineva ots­tarbega lõhkekehi. Hirmutava efektiivsuse tõttu on venelased ristinud need suured mitut tüüpi multikopterid slaavi tuntud muinasjutukoletise järgi Baba-Jagaaks. Ukraina on taotlenud USA-lt samuti litsentsi õhutõrjerakettide Patriot tootmiseks, milleks USA on ka jaatavalt vastanud, kuid see protsess võib venida või ei pruugi ka tulemuseni jõuda. Praegu on Ukraina laod Patriot-rakettidest tühjad, mis on avanud ajaakna Venemaale Ukraina linnu ja taristut karistamatult pommitada. Kuid see auk ei püsi igavesti ja kinnitamata andmeil on Ukraina katsetuse käigus ka ise ühe ballistilise raketi Moskva suunas juba välja lasknud.

Nüüd võib kindlalt öelda, et Ukraina sõda ei kaota. Sõjategevuse võimaliku lõpu osas on kaks stsenaariumi: see peatatakse praegusel kontaktjoonel ja lõpptulemus lepitakse kokku diplomaatilisel teel või Ukraina sunnib Venemaa taanduma ja dikteerib Venemaale oma tingimused. See eeldab, et Ukraina suudab täielikult halvata Vene rindelogistika või tekivad Venemaal sisepoliitilised pinged või kaos, mille tõttu Vene rinne kukub kokku. Ilma suurema murdumiseta Vene rindes Ukraina sellest läbi ei murra. Lähiajal ja Ukraina edu taustal on paratamatuks tagajärjeks sõjategevuse intensiivistumine, sest hoolimata kõikidest Venemaad tabanud õudustest pole Putin veel valmis järele andma ja kaalub uusi ekstreemseid meetmeid sõja jätkamiseks.

Emigratsioonis elava Vene sõjanduseksperdi Juri Fjodorovi sõnul on Zelenskõi pakkumine peatada sõjategevus praegusel kontaktjoonel ja okupeeritud territooriumi küsimärgi alla jätmine erakordselt suur järeleandmine Venemaale, kuid Putinile sellest ei piisa. Venemaa eesmärk on ära hoida Ukraina liitumine Euroopa riikide ühisrindega. Fjodorovi sõnul on Ukraina Venemaale kui kaigas kodarais, mis takistab Venemaad teostamast oma agressiivseid ambitsioone mujal Euroopas, sh Läänemere regioonis. Olukorras, kus Ukraina oleks tulevikus osa Euroopa kaitse- ja julgeolekusüsteemist, poleks Venemaal Fjodorovi hinnangul enam mingeid šansse kuhugi edeneda.⁵

Teisalt võib arvata, et kui sõja­tegevus peatub praegusel rindejoonel, kujuneb sellest välja uus Minski lepete järgne olukord, kus kumbki pool püsib kaevikutes ja on sunnitud aktiivsena hoidma suurt väekontingenti. Ukraina jaoks takistaks see pääsu Euroopa Liitu ja NATOsse, Venemaa jaoks aga piiraks see võimalusi edendada oma agressiivseid plaane mujal Euroopas. Selline lahendus ei sobi kummalegi, seda enam et praegusele kontrolljoonele ei ole ka võimalik mingit loogilist piiri tõmmata. Kuid ilmselgelt ei suuda Venemaa hoida Ukrainat ka oma mõjusfääris ja küsimus on lõpuks ikkagi selles, kas ja millal Ukraina selle veritseva ahela oma jala küljest lõplikult lahti murrab.