
Sel reedel Sirbis
Kaspar Viilup vestles PÖFFi uue kunstilise juhi Triin Trambergiga
Kristiina Kupper, „Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust“
Rahul Sharma, „Viis kontrastset Indiat“
Juhan Raud vestles kunstihoone kuraatori Tamara Luugiga
Margus Alver vestles…

Nüüdiskultuuri eriomane võlu
Janek Kraavi: „Sajandialguse sõnaliide „post-“ tähistab muutust traditsiooniliste märksõnade sisus, nagu näiteks mõisted perekond, rahvus, riik, sugu, seksuaalsus, keskkond, poliitika, tehnoloogia.“

„Uusi ahteid maha, vedelvorstid!“
Miks ei või enam mõisahärra ööd ja päeva varastada?
Ropendagem aja tasemel!
Enam kui sajand tagasi pani noorkirjanik Oskar Luts Raja Teele suhu sõna sitavikat, millega see väljendas oma pahameelt Tootsi plaanitegemise üle. Loomulikult sai Luts…
CTAH

Asendusemaduse muredest
Lapse huvide esikohale seadmine eeldab valmisolekut vaadata kaugemale kultuurilistest hirmudest ja normatiivsetest arusaamadest perekonna kohta.

Teekonnafilm folkzombidest
Taavi Aruse dokumentaalfilm „Puuluup. Kaablid autos veel“ on raamitud rännakufilmina, aga selle käigus kerkivad esile hoopis tõsisemad teemad.

Subkultuuride jäädvustaja
Taavi Arus: „Puuluubiga tuuritades ja väga seinast seina publikut nähes sain aru, kui osavad ja profid nad on. Ei mäleta ühtegi kontserti, kus nad poleks publikut kätte saanud.“

Pööraselt armunud loodusesse
Vincent Munier: „Rahulepingu sõlmimine loomadega on sama keeruline nagu maailmas sõdade lõpetamine.“
Ühe bioloogi raamaturiiulilt
Need raamatud tõstatavad fundamentaalseid küsimusi, määratlevad teaduse arengusuundi ja moodustavad kujutletava telje, mille ümber on arenenud ja edasi liikunud bioloogiline mõte.

Aju taha ära peidetud
Carrolli teos katab üllatavalt põhjalikult, kuigi ebapiisava ranguse ja süstemaatilisusega üüratu territooriumi – kvantteooria kõige laiemas ulatuses, sellega seotud implikatsioonid ja spekulatsioonid.

Kallis, las ma objektistan sind natuke
Kunstnik tahab kujutada meest nii, nagu mees kujutab naist elik on naist kujutanud – muuta ta vaatajast vaadatuks.

Kord, kui unustasin unistada paremast tulevikust
Entroopia jõud on selge ja vääramatu, lõhutut on keeruline tagasi kokku panna, kuigi vahel ka õnnestub. Ehk ongi see, mis pärast kokkupanekut ilmneb, hoopiski uus, ilus ja huvitav?

Nuttes iga päev õrnuse järele
Kunstnikud manavad näitusel välja uut kosmoloogiat, milles inimene on vaid üks võimalik materjal ja mateeria teiste seas.

Rebaseooper silitab möödakarva
Priit Võigemasti lavastus ei suru vaatajat ninapidi kaussi nagu koerapoega, vaid silitab teda õrnalt möödakarva. Las siis igaüks ise otsustab, kellele kuulub võim, kes mõistab õigust ja kelle päralt on tulevik.

Talvine teekond ookeani kaldale kuumale liivarannale
Jaanuarikuu tõi palju leide: muusikat barokist nüüdismuusika ja pungini ning uusi meelepäraseid hääli ja instrumente.

„… ja hämardub juba“
Miks ei võiks Tõnu Kõrvitsa serenaadi pealkirja pöörata ka nii: juba hämardub, lähme Ukuaru Fratrese saali akusid laadima?
Elu keskpäeva pehme valgus
Kas inimesed ajab sellesse simulaakrumi kokku tõesti lihtsalt polaarsus, millest sünnib pinge? Külmkapi jääkambri temperatuur õues vastandub sisehalli suvesoojusega.

Rohkem metsikut ruumi!
Linnas on vaja kohti, kus saaks vabalt olla ja leida kontakti loodusega. Poolmetsikud rohealad on pelgupaik neile, kellele pole reeglitega linnaruum just meelepärane paik.
Täiskasvanuks elektrooniliste kaartidega
21 aastaga on nutiseadmes asukoha määramisest sõltuvusse satutud, mis võib mõnes olukorras saatuslikuks saada.
Mobiiltelefonide tulekul…

Lähedal, ometi nii kaugel
Hiljuti sai valmis Tallinna ülikooli linnakorralduse magistrantide projektiaruanne „Kergliiklusteede ja linnaruumi liikuvuslahenduste parendamine sadama ja linna vahel“.

Kunst(ipoliitika) kusagil keskel, kergelt kergitatud
William Forsythe mängib vormiga, Linnar Looris vallatleb sisuga – ja kui esimene lükkas vormi keha piirile, siis teine tõukas sisu hea maitse serva.

Puhkav eestlane
Oma olemuselt pole „Puhkus“ teab mis keeruline tekst: seal on hulganisti väikesi üllatusi, kuid midagi pööraselt põrutavat ei juhtu. Lavastuse teeb nauditavaks näitlejate mäng.

Kas käest lastud integratsiooniakt?
Südalinna teatri „Ta peab lahkuma“ on turvaline ja mõõdukalt teravgi suhtekomöödia, mis ei ole asetatud kuskile salongi või magamistuppa, vaid üsna realistlikku klassiruumi.
On oht mattuda keeleprügi alla!
Viimase viie aasta globaalsed sündmused on teinud inimesed ebakindlaks, nii toimetuleku kui ka tulevikuvaate seisukohalt. See väljendub keelekasutuseski.
Mölakas on pildil – või varsti „laual“?
Segadust ei vähenda üldkeele määratlemine ÕSis…

Lasteraamat kui sild
Anderseni auhinna mõte ei ole järjestada kirjanike ja illustraatorite paremikku, vaid peegeldada lastekirjanduse mitmekesist palet – iga loomelaad on omamoodi huvitav ja hinnaline.

Naeru ja õuduse vahel
„Tuleviku araablane“ paneb lugeja valiku ette: kas minna kaasa sündmuste õudusega või hoopis joonistuse ning seda saatva jutustuse muhedusega?

Ruus ja Raudam, võrdsed
Toomas Raudami ja Katrin Ruusi uus jutukogu „Võrdsed“ on kirjutatud nii, nagu olnuks neil ühine lapsepõlv. Võib-olla oligi?
Nähtamatu kirjanik
Luulesalv
Sa ilmusid välja tagasihoidlikult,
sõnatu teretusega.
Ei karjunud, ei ropendanud,
ei olnud moes.
Sul õnnestus hoolega vältida
menu, preemiaid ja skandaale.
Sina ei sattunud kohtu alla, ei saanud
kunagi nii suureks, et sind oleks võimalus
esimese vajaduse tekkides tühistada.
Sa ei löönud mitte kunagi
oma naist või meest
ega lapsi või loomi.
Sina hoidsid neid
nii, nagu oskasid,
sündmustevaeselt.
Sa tulid tuppa nii märkamatult,
et kohalolu läks…
In memoriam professor Ain-Elmar Kaasik 2. VIII 1934 – 30. I 2026
Inimlikkuse inimkett

