Uuringuga antakse ülevaade, kuidas Tallinna sadama ala meeldivamaks kujundada. Mis on alal praegu puudu ning millised on selle elavdamise võimalused, kuidas tuua sadamasse rohkem inimesi, luua paremad ühendused ning rohkem mere ääres ajaveetmise võimalusi? Sellest räägib lähemalt TLÜ linnauuringute professor Tauri Tuvikene.

Miks te selle projekti ette võtsite?

Projekti kaugem ajend on ülikooli ja sadama koostöö. 2025. aastal sõlmisid Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool koostööleppe, mille eesmärk on teha ühiseid linnaruumi ja liikuvuse uuringuid. Ülikool ja sadam on küll naabrid, kuid jäänud mingil kombel teineteisest kaugele. Püüame rohkem koos mõelda ja tegutseda.

Selle konkreetse projektiga kaalusid üliõpilased uuesti, kuidas linna ja sadamat paremini ühendada. Üliõpilased sealkandis ei käi, oleme merest Reidi teega ära lõigatud. Tallinna ülikool on kesklinnas, õieti kesklinna servas, nii nagu sadamgi. Me oleme lähestikku, aga ometi nii eraldatud. Ülikoolil on sadamaga ühine positsioon ja huvid. Ülikoolil on 7000 tudengit. Ülikooli­linnaku ja kogu piirkonna arengu huvides tuleb mõelda, kuidas kaht institutsiooni ruumiliselt lähendada.

Ülikool ja üliõpilased on ainult üks aspekt. Uus sild üle Admiraliteedi basseini on suurepärane lisandus ja asub piirkonnas kesksel kohal. Mõelda tuleb turistidele, vaegliikujatele, peredele. Sadama piirkonda on tulekul suured muudatused, plaanid on suurejoonelised. Igal juhul tasub mõelda, kuidas linna ja merd paremini siduda.

Millised olid tudengite tähelepanekud?

Üks peamine ja väga selge tähelepanek on, et praegune olukord on üpris segane neile, kes seal liiguvad. Pole selge, kuhupoole täpselt minna, kui sihiks on kesk- või vanalinn. Võib juhtuda, et minnakse hoopis vastassuunas.

Puudu on tegevusvõimalusi, kui mõelda näiteks laste peale. Kruiisi­terminali peale on rajatud väikesed mängu­platsid, kuid seda on ikkagi vähevõitu. Ajutisi lahendusi on seal küll katsetatud, näiteks toidutreilereid, aga need pole tööle hakanud. Peale funktsioonide lisamise peame mõtlema, kuidas tegevused üksteist toetaksid. Ainuüksi toidutreiler sinna inimesi ei meelita, peab olema veel midagi. Uisu­platsid, sündmused. Tudengid pakkusid näiteks välja ka raamatukogu. Või mõni muu avalik ruum, kus saaks olla nii, et ei pea midagi tarbima.

Tallinna sadam asub teljel Tallinna ülikool – kunstiakadeemia. Läbi sadama ühest ülikoolist teise liikumine on ainult viis minutit aeglasem teekond kui mööda suuri tänavaid. Jalgrattaga oleks mere äärest läbi põikamine ju imeline. Tallinna ülikoolist Põhja-Tallinna on otsetee läbi sadama. Seal võiks rohkem olla selliseid tegevusi ja ruumi, mis kinni hoiaks, pakuks põnevust ja muudaks teekonna huvitavamaks. Tudengid on välja käinud idee, et sadamas võiks olla ülikooli saatkond.

Praegu on sadamasse minek raskevõtu, ka tänavavõrk ei toeta seda. Sinna minemist peab ikka sihtima, loogilisi teid on vähevõitu.

Sadama alale koostatakse ja on koostatud mitmeid planeeringuid ning nendega muudetakse tänavavõrku niikuinii. Sellele me praegu ei keskendunud.

Tegelesime hoopis praeguse olukorra lihtsate vahenditega parandamisega. Näiteks vaegliikujatele võimaluste loomisega, barjääride ja kesklinnast äralõigatuse vähendamisega, jälgiti, kuidas ülikoolist sadamasse pääseb.

Kõige loogilisem näis olevat otse ülikooli lähedusest Reidi tee ületamine, kuid tudengid leidsid teise viisi: nad hakkasid minema mööda Tuukri tänavat, sealt Kochi aitade juurde ja läbi hoovide. Lõpuks on see palju meeldivam jalutuskäik kui otsetee.

Tuukri tänavat peaks tõesti teise pilguga vaatama, sest Reidi tee valmimisega suri Tuukri tänav autode liikumisteena välja ja nüüd on see ilmselgelt üledimensioonitud. Tühjast asfaltväljast võiks saada ideaalne lineaarpark, jalg­rattatee vms.

Tudengid tõstatasid ka küsimuse, kes on see turist, keda saaks alal natuke kinni hoida. Suured grupid liiguvad koos ja neil on teised eesmärgid. Üks sihtgrupp, keda võiks kõnetada, on kultuuri­turist. Selge see, et minnakse teistesse Tallinna piirkondadesse, kuid tunni-paar saaks mingit lisategevust pakkuda ka kohapeal. Näiteks kui tullakse linnast tagasi ja jääb veidi aega enne laevale minekut.

Eks sadam ole aastakümneid suletud olnud. Seda linlaste psühhogeograafilisele kaardile tagasi tuua on maru keeruline. Sellise piirkonna, mis on olnud nagu must auk, avamine eeldab väga suuri pingutusi. Miks peaks sinna üldse aega veetma minema?

Tallinn on merelinn. See paik pakub võimalust olla mere lähedal, minna vette.

Üks mõte, mis tudengite ettepanekutest läbi käis, oli huvide põrkumine. Kardeti, et ala muutub klantspildiks, elitaarseks peente kohvikute ja restoranidega tuimaks piirkonnaks.

Praegu on seal Logi saun, linnahalliäärne erineb kontrastselt ümbritsevast. Kui vaadata veidi edasi Kadrioru poole, siis on näha, kui suuri kortermaju on mere äärde ehitatud, kuidas kunagine keskkond on asendunud steriilsuse ja ühetaolisusega. Põnevat ruumi võiks olla rohkem. Linnaelu vaatepunktist on vaja mitmekesisust.

Mulle jäi tudengite töödest silma, et väga põhjalikult tegeleti kasutajate ja nende vajadustega. Ratastooliga, lastega liikujad ja rulatajad. Jäi ka silma, et mõnikord piisab väikestest lahendustest ja lisandustest, et liikumine oleks sujuvam ning keskkond pakuks mugavust.

Jah, kindlasti võib detailidel olla suur mõju. Üks tudengigrupp mõtles kohtumis­paikade peale. Tegu pole ju millegi põrutavalt uuega, tuleb vaid osata märgata, et vaat sealt D-terminali otsast alla tulles on üks tore nurgake, kuhu saab kujundada kohtumispaiga. See on pisike mõte ja pisike koht, aga sellest hakkas hargnema terve kohtumispaikade võrgustik.

Väga palju saaks liikumist ja orienteerumist parandada ühtse viidandusega või läbivalt mõtestada ala visuaalset keelt, otsida võimalusi, kuidas värvilahendustega markeerida peamised suunad.