Enamiku selle veste keelenäiteist olen saanud Vikerraadiost, viimase viie aasta uudiste-, poliitika- ja kultuurisaadetest ning intervjuudest, aga ka mõnest ETV saatest, mõnelt teaduskonverentsilt ja siit-sealt veel.* Tõukejõuks loo kirja­panekul sai Krista Aru öeldu Vikerraadio saates 19. V 2024: „Igal raadios öeldud sõnal ja mõttel on tähendus.“

Petlik päästerõngas

Elame prügiajastul. Prügi täidab meie maad ja mered. Küllap elame sellegi üle, nagu on üle elatud kivi-, raua-, kriidi- ja teab mis veel ajastud. Ent võime mattuda ka keeleprügi alla! Näen optimistina võimalust eesti rahvas päästa: prügisõnade maailmas tuleb kord majja lüüa!

Miks on prügisõnad nii vajalikud? Igast sõnast võib saada päästerõngas mõttetegevuse kinnikiilumisel, abiline puterdamise vältimiseks, pausideta ja kindlas tempos rääkimisel. Ja – oh imet! – agarast prügisõnadega rääkijast saab raadiokuulaja sõnakasutuse koolitaja. Prügisõna nakkab: selle eest pole kaitstud ei poliitikud, üliõpilased, töölised, kultuuritöötajad, sportlased ega ajakirjanikudki. Ei ta küsi inimese soost, vanusest ega haridusest.

Ent ei ole halba ilma heata: prügi­sõnagirlandidega saab luua muhe-lahedalt voolava (mula)meeleolu. Siiski, tavaliselt jutu mõte hajub. Näited: „Samas, ütleme võib olla niimoodi, et tagantjärgi tarkusena ütleme, et tasub juba vaikselt tegutsema hakata. Aga ma ei näe nagu, et täna, ma arvan, et teisest küljest, kui möll peale hakkab, siis on juba nagu hilja. .. Hoiame, kui nii võib võtta, tugevat tiimi, siis see on tõsi, et võib nagu ellu jääda. Pigem ei tasu nagu imet ootama jääda“ (kinnisvarabüroo esindaja), „Põhimõtteliselt võiks täheldada sellist asja ja mulle tundub just nimelt niimoodi, et mingis mõttes need rõhud tähtsustavad alumist rida“ (ettekanne konverentsil) – 5 sõna asemel 19!

Prügisõnadest olla võimatu lahti saada. Ei ole võimatu! Näiteks sattus üks meie sportlane suursaavutuse tõttu meedia tähelepanu alla, nii et iga päev oli palju rääkimisi teles ja raadios. Ja iga neljas sõna oli nagu, sekka nigu või nigu-nagu! Võimatu oli kuulata! Viie kuu pärast kuulsin sama sportlasega tehtud intervjuud, kus nagu peaaegu puudus. Kiiduväärne!

Mõne uhke sõna tähendus aga kuhtub ja ta kõõlub prügisõnade tsooni piiri­mail, näiteks on nii läinud legendaarse ja geniaalsega. Kahjuks on sellele kaasa aidanud ka muusikud ja muusikakriitikud. Heast südamest tituleeritakse legendaarseks iga teine laulja või laululooja, kes peab viisi või on loonud mõne populaarse laulu. Soovides öelda muusiku kohta väga hea, võib tulla joonelt üle huulte legendaarne, sõna erakordne asemel geniaalne – legende ja geeniusi ei jõua kokku lugedagi.

Populaarseid prügisõnu ja -ühendeid

Ühesõnalised: nagu, nigu, onju, niiet, siis, noh, just, vot, pigem, eksju, tõesti, samas, kahtlemata, tegelikult, võib-olla, muideks, põhimõtteliselt, nii-öelda; kahesõnalised: mis iganes, eks ole, ei noh, noh et, võib-olla siis, ütleme niimoodi, mingil määral, selles suhtes, üldiselt nagu, kuidas öelda, tähendab et; kolmesõnalised: üldiselt nii öelda, kuidas nüüd öelda, põhimõtteliselt nii öelda, noh ütleme nii, noh eks ole, noh selles suhtes, ma ei teagi, mis värk on, mis nüüd siis, ütleme siis nagu; viiesõnaline: kui nüüd päris ausalt öelda (populaarne eriti poliitikute seas).

Prügisõnade kontrollimatu kasutamise tõkestamiseks teen ettepaneku koostada EKIs kasutusjuhised.

Universaalne nagu

Nagul võib olla teraapiline mõju. Väike kimp lõbusaid nagusid: „Mängu prantslastega me nagu võitsime, alguses läksime kohe nagu juhtima. Panime neid nagu fakti ette, et see on nagu viimane surve“ (spordisaade), „Kui nad minu käest nagu küsivad, siis ma nagu vastan“ (intervjuu lauljaga), „Nad toodavad autotööstusele nagu osi“ (Saksa autotööstuse kriisist), „Meil peab kõigil olema nagu tahe. Aga et see nagu tahe realiseeruks, peab palju nagu pingutama“ (võrkpallikommentaar), „Pudistamisega saia nagu kokku ei saa. Lõpetage see nagu ära!“ (valitsusliikmete vaidlus maksutõusude teemal), „Me oleme selle nagu juures, et kahe vaktsiiniga süstitud on uuesti haigestunud nagu 0,2% piires“ („Rahva teenrid“).

Aga tagasi tõsisemale lainele: korra­loomist peakski alustama pandeemilisest nagust, ebakindluse tööriistast. Näiteid: „Kui tehti nagu ettepanek välismaal nagu esineda, siis tegelikult, eks ole, tekkis tunne, nagu oleks kerge nagu ehmatus, et mis nagu nüüd teha“ (laulja oma karjäärist), „Ja siis tuleb uus nagu nägemus ja oleneb nagu, millise vaate­nurga alt seda nagu vaadata“ (kunstnik inspiratsioonist), „Mul nagu pole nagu kurb, et oma vanas naiskonnas nagu ei mängi“ (spordisaade), „Ma olen nagu tüdrukutega väga rahul“ (treener), „Ostavad nii-öelda need, kellel, noh, on nagu raha“ (kinnisvarateema), „Täna me toodame eelkõige nagu õli“ (põlevkiviõli tootmine Ida-Virumaal), „Kohe tekib nagu küsimus, kas kärpida või tõsta makse“ (maksuarutelu).

Kaks nagu-ettepanekut

Eeltoodust lähtudes teen Emakeele Seltsi keeletoimkonnale kaks ettepanekut (mingil juhul ei tohi käiku võtta mõlemat korraga).

Kehtestada kindla kõneviisi kõrval ebakindel kõneviis, mille tunnuseks nagu. Kui nagu ei ole, siis on kindel kõneviis: „Kõik 3 tüdrukut lasksid vibu väga hästi“, „Olukord piiril on halb“, „See laev on vaba“. Ebakindla kõneviisi korral kirjutada nagu nimi-, määr-, arv- ja omadussõnaga kokku: „Kõik 3 tüdrukut lasksid vibu naguväga hästi“, „Ma olen nagutüdrukutega väga rahul“, „Olukord piiril on naguhalb“, „See laev on naguvaba“, „Maadluses on kontakt naguvajalik, ilma selleta nagu ei saa“. Nii lihtne see ongi!

Iga uus asi vajab harjumist, mistõttu võib kokkukirjutamise nõue jääda ootele. Siia sobib koguni kaks vanarahva tarkust: „Iga asi omal ajal“ ja „Aeg annab arutust“.

Anda nagule artikli staatus – on ju saksa keeles nimisõnade ees kasutusel artiklid der, die, das. Rahvusvaheliseltki oleksime erilised, sest nagu oleks universaalne, kasutusel nimi-, omadus-, määr- ja tegusõnade ees! Milline vägev samm keeleuuenduses! Muidugi siis, kui me ise uuendust aktiivselt teadvustame ja selle unikaalsust rõhutame.

Nagutamist on juba ammu veeretatud kui kuuma kartulit. Mis muud kui reeglistik dokumendina fikseerida, seadustada ning avalikult välja hõigata. Ärme siis venita tähtsate otsustega, nagu mõnel kummitemplil kombeks!

* Luubi all on keeleilming, mitte rääkija, mistõttu pole ilmnemiskohtadele täpsemalt viidatud. – Toim A. K.