Eelmise aasta märtsis näitas ETV „Pealtnägijas“ saatelõiku „Mida tähistab Tallinna üle ujutanud tähekombinatsioon CTAH?“,¹ kus arutleti Tallinna linnaruumis leviva suurtähtedes grafiti „CTAH“ võimaliku autorsuse ja tagamõtte üle. Olgu see üllatus või mitte, aga kuhugi ei jõutudki: eksperdid möönsid tõika, et selline asi toimub, raputasid garneeringuks peale näputäie käibetõdesid ja tunnistasid, et rohkem polegi midagi öelda. Analüüsis piirduti tuvastusega, et ilmselt on tegemist autori-täägija nime või nime mugandusega. „Minu meelest oleks see nagu õhku tulistamine. Selles mõttes, et milleks teha nii palju pingutusi, kui selles pole mingit sügavust,“ ütles kommentaariks Tallinna polütehnikumi õppejõud Stanislav Huttunen. Korraks jõuti ka põnevamale alale, et tegu võib olla provokatsiooniga, aga hüpotees viis absurdse järelduseni: CTAH on tagurpidi lugedes HATC ehk NATS. Eks ole aja märk, et natse nähakse igal pool.

Sügavust võib siiski olla ka seal, kus seda kohe näha pole. CTAH võib tõesti olla provokatsioon, aga mitte selline, nagu saates välja pakuti.

Minu arvates on CTAH tõesti kirillitsas, aga võib autori nimelühenduse või tavalise tag’i asemel viidata hoopis järelliitele, sufiksile. Algselt oli „stan“ iraani keeltes iseseisev nimisõna tähenduses ’kodu’, ’maa’. Aegapidi arenes see välja järelliiteks, kuna leidis enamasti kasutust kohanime täiendina. Afganistan kui afgaanide maa, afgaanide kodu. Kirgiiside kodu Kõrgõzstan, kasahhide maa Kasahstan.

Kuidas see seostub Eesti ja kõnealuse grafitiga? NSV Liidu 15 liiduvabariigi hulgas oli viis, mis kasutasid oma nimekujus stan-järelliidet: Kasahstan (137), Kõrgõzstan (57), Tadžikistan (41), Türkmenistan (112), Usbekistan (70). Sulgudes toodud arvud näitavad järjekorranumbrit 2025. aasta maailma vaesemate riikide edetabelis.² Eesti leiame 144. kohalt. Kui Kasahstan välja arvata, on kõik nimetatud stan’id majanduslikult toimetulekult märgatavalt kehvemas seisus kui meie. CTAH-grafiti kasutamine Eesti avalikus ruumis paistab osutavat sellele, et kirjutaja arvates on Eesti endist viisi üks „stan“ – sümboolselt SRÜ või NSV Liidu mõjusfääri ja mõtteruumi kuuluv iseseisvumisraskustega mõttetu banaanivabariik, mille ettemääratud saatus on eksistents Venemaa impeeriumi oblastina. Sellest lähtuvalt peaks Eesti olema Estistan.

Asi polegi selles, mida grafiti autor mõtles, vaid selles, millist mõju tema teos avaldab. Igal juhul on mõjus looming oma autorist targem ja antud juhul lubab meie geopoliitiline, ajalooline ja kultuuriline positsioon tekkida tõlgendusel, mille kohaselt kuulub STAN-grafiti ette ka nähtamatu sidekriips. Grafiti on n-ö pehme jõud ja erilist kaalu sellele ei omistata, mis teeb sellest ka väga hea ühiskonna kuvandi mudimise platvormi.