2025-23 (4047)

Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel
Luuletaja, kriitik ja fotograaf Johanna Roos      
Piia Ruber

Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel

Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik.

Ei inimkaubandusele!

Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digi­ministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ameti­alaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et…

Soodne kodu, kallis linn

Sel nädalal avaldati „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“*. See on oma­valitsuse esimene samm eluasemeturu reguleerimise suunas, et ka keskmist palka saavad linlased saaksid pealinnas eluaseme üürida või lausa soetada.
Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara on läinud nii kalliks, et ainus võimalus kodu osta või üürida…
Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk
Keeleteadlane, luuletaja ja tõlkija Anna Verschik 22. veebruaril 2023 Tallinna Kirjanike Majas ukraina kirjanduse õhtul.      
Kris Moor

Luule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk

Luule ei ole mitte ainult ellujäämisstrateegia, vaid ka kohustus: need, kes ei ole kaotanud hinge, peavad kõnelema nende eest ja nimel, kes ise enam ei saa.

Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias
Jaan Valsiner     
Elena Vareiko / ERR / Scanpix

Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias

Kultuuripsühholoogia hakkab peale kõige kõrgematest psühholoogilistest protsessidest – kunst, religioon, esteetika –, sellest, mis on inimeste elu selle eksistentsiaalses terviklikkuses ülal hoidnud.

Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid

Me loome kultuuri ja selle kaudu ka iseendid

Tänapäeva psühholoogiast ei jääks peaaegu midagi järele, kui kõik teoreetiliselt ja metoodiliselt küsitavad tulemused kõrvale heidetaks.

Igavene perekond

Igavene perekond

Järjepidevust hoitakse hõimus ja klannis, aga tõeliselt säravad isikud kerkivad esile pigem perekonna kiuste.

Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud
Mirtohid Radfar võlus publikut väga haarava vaheldusrikkuse ja tämbrirohkusega.     
Erakogu

Uudisloomingu ja aastatuhandete pärimuse vastasmõjud

Helilooja ja pillimängija loominguline koostöö tingis põneva nüüdisaegse kompositsiooni ning Iraani traditsioonilise muusika ja improvisatsiooni segunemise.

Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim

Hegeli lehmad ja Wisconsini vaim

Vaimude ja lehmade seos selgub raamatu kahes epigraafis, millega Baricco näitab XIX ja XX sajandi suhtumise erinevust kunstmuusikasse.

Järelehüüe projekteerijate majale
Rävala 8 projekteerijate maja kaob ajalukku, kuid võlgneme sellele hoonele tema mälestuse hoidmise.     
 Priit Mürk / ERR / Scanpix

Järelehüüe projekteerijate majale

Modernistlik arhitektuur on eelmiste põlvede lugu ja selle loo on võtnud meie põlvkond aktiivselt üle kirjutada. Milline ruum jääb järgmisele põlvele?

Kuidas elust inimesena välja tulla
Siin on tegemist tähtsusetu, pessimistlike predikaatidega ornamenteeritud ja lootusetu usuga.     
Paul Kuimet, Tallinna Kunstihoone

Kuidas elust inimesena välja tulla

Tõsi ta on, et näitus „Sirel“ pole saanud emotsionaalselt kerge. Inimene ei paista selle valguses kuigi kauni olendina. Ometi ei lahku ma sealt meeleheitega.

Eile nägin ma Eestimaad
Olev Soansi kaardid mitte ainult ei tsiteeri kartograafia ajalugu, vaid on aastakümnetega ka ise saanud ajalooks. Väljapanek Wittensteini tegevusmuuseumis.    
 Ründo Mülts

Eile nägin ma Eestimaad

Olev Soansi kaartidelt merekoletisi ei leia, aga kompassiroosid ja sinna-tänna poetatud ajaloolised laevad seovad kujutise kartograafia ajalooga.

Empaatiast kunstiteaduse tööriistana
Eero Epner: „Raam ei loobu hinnangutest lõplikult, aga kui ta hinnanguid annab, siis on sageli kriitiline, kuigi omal teatud moel.“     
Endel Apsalon

Empaatiast kunstiteaduse tööriistana

Subjektiivsuse olulisuse rõhutamine tähendab ühtlasi isikliku vastutuse rõhutamist, seda nii elus kui ka kunstis, ja tundub, et Villem Raamile oli see üks olulisemaid mõõdupuid.

Pikk tee lühikeste filmide juurde
„Ka eelmise aasta esimesed piletiostjad olid Valga poisid, kes ei ole ehk eriti suured lühifilmivaatajad, aga tulid kultuurikeskusse uudistama, mis toimub.“ Johannes Lõhmus ja Gert Põrk kohaliku publikuga.     
Riina Varol

Pikk tee lühikeste filmide juurde

Johannes Lõhmus: „„Valga Hot Shorts’i“ korraldamisel pole esilinastused määravad, kuna häid filme on õnneks palju rohkem kui Oscari lühinimekirja või festivaliauhindadeni jõuab.“

Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest
Noore Rimantase (Džiugas Grinys) ees on valla kogu maailm. Või vähemalt Šiauliai. Või vähemalt sealne Pietinise magalarajoon.      
Kaader filmist

Lõunamaa kroonikad ehk Me peame rääkima Balti lainest

„Lõunamaa kroonikad“ viib vaataja tagasi 1990. aastate algusse, taasiseseisvumisjärgsesse Leetu, mille olud olid äravahetamiseni sarnased kõigis Balti riikides.

Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale
Tero Saarineni lummavalt salapärane „Laenatud valgus“ on sugestiivne ja otsekohe ergastav tantsulavastus, kus koreograafia, muusika, valguskujundus, kostüümid ja esitus loovad ühtse terviku.     
Mikki Kunttu

Tero Saarineni „Laenatud valgus“ – eleegia kadunud maailmale

Kordustele ja variatsioonidele üles ehitatud meditatiivne lavastus on kui pöörlev ratas, mis aeglustub ja võtab siis jälle tuure üles, kusjuures selles on nii palju erisuguseid emotsioone ja värve.

Helsingi ei ole täna haige
Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmed Helsingi Tantsumajas    
 Kristiina Reidolv

Helsingi ei ole täna haige

Soome koreograaf Tero Saarinen: „Kerge on rasketel aegadel kapselduda ja teha ainult oma asja, ent tähtis on mitte üksnes ellu jääda, vaid ka areneda, ja seda saab vaid suhtluses teistsuguste inimestega.“

Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katsepunkt Viidumäel on veidi eksitav nimetus, sest see ei ole „punkt“, vaid terve omaette botaanikaaed, kus kasvab üle viiesaja põneva võõrliigi, peamiselt puittaimed. Pildil okaspuude sordid.    
 Olev Abner

Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal

Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.

Raamat – kas kott tähti või savitahvel?

Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks…
Riiulid ja mäletamine 
Ott Kagovere, EKA graafilise disaini osakonna juhataja
Erakogu

Riiulid ja mäletamine 

Minu suhe raamaturiiulitega on alati vastuokslik. Klassikalised riiulid, mitmekorruselised nagu Lasnamäe majad on küll väga kasulikud, aga millegipärast suhtun neisse alati kerge skepsisega. Asi on nimelt selles, et kui ma sinna mõne raamatu asetan, läheb peaaegu alati nii, et ma unustan selle kohe ära. 
Värskelt ostetud raamatuid ei pane ma kunagi…
Esiküljel luuletaja Johanna Roos
Piia Ruber

Esiküljel luuletaja Johanna Roos. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp