Sel nädalal avaldati „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“*. See on omavalitsuse esimene samm eluasemeturu reguleerimise suunas, et ka keskmist palka saavad linlased saaksid pealinnas eluaseme üürida või lausa soetada.
Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara on läinud nii kalliks, et ainus võimalus kodu osta või üürida saabub siis, kui ollakse nõus linnast välja uusarenduspiirkonda kolima. Ka siis, kui pere kasvab ja vaja on ruumikamat korterit või lausa maja, leiab lahenduse linna piiri tagant. Linnas ostavad kinnisvara jõukad ja seda ka enamasti mitte elamiseks, vaid lühiajaliseks väljaüürimiseks.
Maapiirkonda laienevad linnad toovad kaasa mitmed probleemid. Alustuseks muidugi inimtühjus kesklinnas: jäävad ainult kestad, mis pärast tööpäeva lõppu sisinal tühjaks vajuvad, ning paikades, mis võiksid melust pulbitseda, valitseb vaikus. Kindlasti tuleb rääkida ka sellest, et valglinnastumise tõttu kaovad elurikkad metsad, niidud ja väärtuslikud põllumaad. Valglinnastumine tõukab tagant ka autostumist. Linna taha kolinud perede tarvis ei ole uues elukohas kooli, lasteaeda, trenne ega tööd. Nii sõidetaksegi iga päev linna vahet. Ühistranspordiühendus on kehv ja ebamugav, jalgrattaga linna ja koju tagasi sõitmiseks puudub taristu. Nii ei jäägi muud üle kui sõltuda autost. Kui perel oli üks auto, siis linnast väljakolimine toob enamasti perelisa ehk uue neljarattalise. Kui kõik need autod hommikul linna ja õhtul linnast välja uhavad, siis ummistatakse suuremad magistraalid. Nii jääbki mulje, et tänavad on liiga kitsad ning lahendus saab olla vaid laiem tänav, mis tuleb linnas liiklejate ehk jalgratturite ja jalakäijate ning rohealade arvelt.
Tallinna olukorra analüüsis tuuakse välja, et pealinnas on taskukohase hinnaga enamasti vaid Nõukogude-aegsed kortermajad Lasnamäel ja Mustamäel. Nn mägede elukeskkonda pole aga aastaid panustatud ning noori selline moraalselt ja füüsiliselt vananenud keskkond ei tõmba. Sellest hargneb aga linna segregeerumise probleem: teatud piirkondadesse koonduvad paratamatult väiksema sissetulekuga elanikud, jõukamad kolivad uusarendustesse. Ruumiline ebavõrdsus viib aga pikas perspektiivis linna majanduslikku kitsikusse ning vähendab konkurentsivõimet.
Aruandes pakutakse välja neli lahendust. Esiteks tuleb eluaseme kättesaadavus seada prioriteediks. Järgmiseks on vaja tugevdada avaliku ja erasektori koostööd. Öeldakse, et avaliku sektori asi on vastavate hoobadega suunata arendusi nii, et sotsiaalne lõimumine ning eluaseme taskukohasus oleks osa linnaehituse strateegiast. Vaja on koostöömudeleid, mis seavad eesmärgiks ruumi kvaliteedi. Kolmandaks aktiivne maapoliitika. Kui veel kümme aastat tagasi nähti linnamaad ressursina, mille müügist linnakassat täita, siis praegu soovitatakse avaliku sektori maad hoolega hoida ning arendada teadlikult. See on koht, kus linnavalitsus saab ise taskukohaste eluasemete mudeleid realiseerida. Viimane aruande soovitus puudutab finantsmudelite mitmekesistamist: laenude käendamist, maksusoodustusi, suunatud otsetoetusi või lisamakse alakasutatud maa ja hoonete puhul.
Üks soovitus on siiski mainimata. Paljud kinnisvaraarendajad kinnitavad omavahelistes vestlustes kui ühest suust, et kui suuremate linnade detailplaneeringute algatamise ja koostamise aeg lüheneks, saaksid ka nemad pakkuda odavamat kinnisvara. Kui planeeringu menetlusaeg on ligi kümme aastat, siis maksab selle kinni lõpuks ikkagi ostja. Näiteks Riias minevat kinnisvaraarendus palju kiiremini, kusjuures ehituskulud on samad, ja see väljendub ka lõpphinnas: lõunanaabrite pealinna kinnisvara olevat poole odavam kui Tallinnas.
Oktoobris on valimised. Loodetavasti saab taskukohase eluaseme poliitika osaks ka mõnest valimisprogrammist ning vastavaldatud analüüs ei jää kellegi lauanurgale tolmu koguma. Mõni poliitiline jõud võtab ehk eesmärgiks luua soodsad kodud, nii et linn saab elanikele südamest kalliks ning hingelt omaseks.
* Anneli Kährik, Mattias Malk, Toomas Tammis, Andres Ojari, Kadi Kalm, Tiit Tammaru, Kirils Gončarovs, Karoli Mägi, Irina Smirnova, Mark Aleksander Fischer, Maroš Krivý, Elina Sutela, Sampo Ruoppila, Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs. Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, 2025.
