Sel reedel Sirbis
Peet Kask, Tõnis Saarts, „Retseptid riigieelarve ravimiseks“
Filipp Kruusvall vestles Ukraina režissööri Sergei Loznitsaga
Peep Ehasalu, „Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid“
Aija Sakova, „Teadlase mitmekesised töö- ja…
Mustrid ja muundumised
Luule- ja palveraamatuga „Maast leitud, tuulde tõlgitud“ pöördub Doris Kareva tagasi oma lapseea loitsude juurde.
Naftalehane rahuplaan
Trumpi kaardilaua suurim nuhtlus on eurooplased, kes iga blufiga kaasa ei lähe ja kel on ka suured taskud.
Nii et olgu või kehvem, peaasi et raha ei küsita?
Teine ekraan
Pole ju kellelegi üllatuseks, et nii raamatut lugedes kui telepilti vaadates, samuti süües on järjest raskem telefoni käest panna, rääkimata sellest, et ilmselt on ühe WC-külastuse keskmine pikkus…
„Ma lähen ja naeran nad välja“
Debüütteostes naljatatakse surmtõsistel ja kergematel teemadel, naerdakse enda, teiste ja maailma üle – läbiv iroonia on kohati kummastavalt sarnane sellega, kuidas naeris Betti Alver.
Igast kehast võib saada kirjandus
Betti Alveri kirjandusauhinna laureaadi sõnavõtt 23. novembril Tartus
Finlandia 2025. aasta kirjandusauhindade võitjad on selgunud
Ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis Monika Fagerholm romaaniga „Döda trakten / Kvinnor i revolt“…
Kivirähaga läbi kaamose
Andrus Kiviräha jutukogu „Eesti rahva uued jutud“ on nagu perearsti retsept pimedate õhtute vastu. Sest see kõik on ikkagi – pööraselt lõbus!
Pärandtehnoloogia – lokaalne vastus globaalsele kriisile
Lihttehnoloogiline lähenemine on vastand globaalsele tootmisele, mis nõuab ulatuslikku infrastruktuuri, spetsialiseerumist ja ressursikasutust, tuues kaasa konflikte ja keskkonnakahju.
Jeruusalemm, sa püha taeva linn
Õigupoolest peaksid olema palestiinlased kõik, kes Filistinis või Pühal maal elavad, kuigi eriti selle viimase piirid on mõistagi pisut hägused.
Iisraeli infosõja sõdurid ja inimkilbid
Andrei Hvostov jõuab küünilise relativiseerimiseni: usaldusväärseid fakte pole, niisiis pole millelegi reageerida; sõjakuriteod toimuvad, aga neid on toime pannud ka teised.
Mida arvata ettevõtjate nõukojast ja nende soovitustest?
Kellegi arvamus avaldatakse lihtsalt seetõttu, et tegu on ettevõtjaga, isegi kui tema nõuanded on mõnikord täiesti asjatundmatud.
Mari Kurismaa mitu elu
Kurismaa teostes on vähe sellist, mis ei oleks vahetult seotud ümbritsevaga, küll aga eristavad teda teatud rõhuasetused, impulsside läbitöötamise viisid, kombinatsioonid ja pöörangud.
Suvi tuhamäe jalamil
Tihtipeale juhtub nii, et need, kes on alles saabunud, märkavad kõige selgemalt seda, mis on juba kadumas.
Pealelend – Kadi Kesküla, EKKMi tegevjuht
Päikesekuninganna unistuste aaria kullavihma hiilguses
Tundub, et Sander Pukk on teadlikult lavastanud pretensioonitu komöödia, kuhu vihuti poetanud jämekoomilisemaid allüüre, justkui pannes proovile publiku maitse.
Teekond maailma algab naabritest
Eesti teater ja näitekirjandus on asunud tegelema rohkem teemadega siin ja praegu, käsitlema globaalseid teemasid meie enda konteksti kaudu.
Soomeugrilased eestlaste pilgu läbi – pool sajandit hiljem
Teos toimib suurepäraselt soome-ugri rahvaste tutvustajana, teatud mõttes aabitsana kõigile, ka inimesele, kes pole neist rahvastest sõnagi kuulnud.
Udmurtide emotsionaalne autoportree: vaikus, mis kõlab valjemini kui sõnad
Meist vepslastest, ja mitte ainult
Raamatut võib lugeda kui isiklikku dokumenti, kui tunnistust ühest keerulisest, kuid mitte harukordsest saatusest.
Pärand – kallis nähtamatu?
Vaimne ja aineline pärand on kollektiivse rikkusena niihästi inimeseks olemise, sotsiaalse ühtekuuluvuse kui ka kultuurilise identiteedi alus, mida peame säilitama ja taaslooma.
Helesinine muinasjutt
„Silva“ lavastuse hämmastava tervikuks sulandumise on taganud tõik, et lavastaja, koreograaf ja valguskunstnik on koondunud ühte isikusse – Giorgio Madiasse.
New Yorgist Maarjamaale
Tegutseda džässmuusikuna New Yorgis, seal mitte ainult võimalusi otsides, vaid need leidnuna end maailma džässipealinnas ka teostades – see väärib Holger Marjamaa puhul kiitust ja tunnustust.
Risto Joosti uus tuline armastus
Risto Joost seadis oma esimesel peadirigendihooajal Württembergi Kammerorkestri juures fookuse Baltimaade nüüdismuusikale.
Eesti 2025. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2026. aasta 14. veebruaril.
Õnnestumised ja altminekud. Sisearhitektuur pulbitseb
Sisearhitektuurist kui distsipliinist võib konkursi järgi jääda mulje kui millestki jõuka ühiskonna teenistuses olevast. Tegelikult me ju selles seisus ka oleme.
Arhitektuur on masohhism
Sam Jacob: „Arhitekti roll on alati muutuses: kord visionäär, kord riigi palgal elamuehitaja, kord aktivist, kord poliitik, kord kunstnik, kord isik, kes keeldub maju joonistamast.“
Mida on Kiisa filmidel öelda tänapäeval?
Detsembri esimesel nädalal tuleb üle Eesti näitamisele Kiisa 100. sünniaastapäeva mitmekesine filmiprogramm, mis toob vaatajani just Kiisa režissööripanuse.
Hardcore-haprus
„Löögimasin“ avab kahe tunni jooksul UFC veterani ja mitmekordse tšempioni Mark Kerri võidu- ja keerdkäigud, emotsionaalse taaga ja pideva eneseületuse.
Kuninglik kurikael
Stephen Lang: „Kui mina ei suuda oma tegelaskuju armastada, siis ei tee seda ka keegi teine.“
Millisesse ruumi me kuulume?
Kõige valjemini ei jäänud Läänemere maade filmiajaloo konverentsil kõlama mitte küsimus, millest selle piirkonna filmid räägivad, vaid see, kuidas ja kelle vaatepunktist neist räägitakse.
Leila Pärtelpoeg17. IX 1927 – 21. XI 2025
Tallinnas inseneri perekonnas sündinud Pärtelpoeg õppis inglise kolledžis. Aastatel 1946–48 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd TTÜ) arhitektuuri ja 1948–54 kunstiinstituudis (nüüd EKA) sisearhitektuuri.
Pärtelpoja esimene…
Mart Peri 8. I 1947 – 22. XI 2025
Lugemine kui lubatud narkootikum
