$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mikko Lagerspetz
-
Detsembri keskel oli Iisrael hävitanud 68% Gaza elumajadest (praeguseks juba palju rohkem) ja suurema osa taristust. Pildil Iisraeli õhurünnak Gaza elurajoonis.Wafa / CC-BY-SA-3.0 / Wikimedia CommonsMis on Gazaga seonduvas keerulist?
Miks pigistatakse silm kinni, kuigi Iisrael rikub rahvusvahelist õigust ja inimõigusi järjepidevalt juba aastakümneid?
5 minutit -
Teadus ja seadus
Kas laste saamise või ilma lasteta jäämise motiive üldse tohib uurida? Kas peale ülikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised? Sellised küsimused on kõlanud paaril möödunud nädalal. Vastus mõlemale küsimusele on jah. Aga kas rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad igaühele? Kas teadust on võimalik teha ilma uuritavat valdkonda tundmata? Ei ja ei. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on andmed kättesaadavad ainult avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatele asutustele (nt ülikoolidele) põhjendatud huvi korral. Ülikoolidesse ja teadusasutustesse…3 minutit -
Tänapäeva ühiskonnas on hoopis kergem hoiduda tulumaksust kui pangaarve avamisest. Välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena. Nii jääb riigile tulumaks selle pealt laekumata.Dmitrijs Purgalvis/Wikimedia CommonsToo imetabane riik
Kuigi mõned kõrvalteemad, nagu arutlus loomade õiguste üle välja jätta, on Robert Nozicku põhiargumendid praeguseks oma aktuaalsusest palju kaotanud.
7 minutit -
Repliik –Parem lõputu dialoog kui õudne lõpp
Kaarel Tarand kommenteeris 26. aprilli Sirbis pikalt arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist, ja ka üldisemalt lõimimis- ehk Eesti vähemuspoliitikat. Tarand heidab sellele ette tarbetut uurimist ja seiret ning nähtava lõpplahenduse puudumist. Ta ei soovi jätkata „lõimumise lõputut õudu“, vaid soovib näha selle (mingisugust) lõppu. Ka lõimumise üle arutlemine võib vahel tunduda veniv ja mõttetu. Põhjuseks pole faktiteabe puudus, vaid pigem see, et teave arutlejaid alati väga ei huvitagi.
Miks on Eestis…2 minutit -
Vabaneda vabaduse kütkest
Soome sotsioloogi, kultuuriajaloolase ja kirjaniku Jari Ehrnroothi 2016. aastal ilmunud raamat pälvis kohe Soome ajakirjanduse tähelepanu kui seisukohavõtt debatis hyvinvointiyhteiskunna üle. Too termin – heaoluühiskond – tähistab Soomes kogu seda sotsiaalse turvalisuse, universaalse tervisekindlustuse ja võrdsete haridusvõimaluste süsteemi, mis teiste Põhjamaade eeskujul pärast Teist maailmasõda üles on ehitatud. Ehrnrooth ei räägi aga heaoluühiskonna arendamisest. Originaali alapealkiri on „Kuidas lahendada meie ajastu kriisiolukord?“.
Raamat on kirjutatud nauditavas esseistlikus laadis. Ehrnroothi uus sõna (otsetõlkes „hästi…4 minutit -
Kas suusahüppamine on kooskõlas inimloomusega?
Organiseeritud sõjapidamist ei tee võimalikuks inimeste vägivaldsus ja isekus, vaid, vastupidi, nende sotsiaalsus ja valmidus alluda korraldustele.
Ennast modernsusele vastandav poliitiline ja intellektuaalne liikumine, mille kajasid Eestiski kuulda, on oma rahulolematuse ja nõudmiste põhjendamiseks aeg-ajalt võtnud kasutusele inimloomuse mõiste. Modernistid, kes loodavad inimkonna üha jätkuvale progressile ja inimese vabanemisele iganenud normide kütkest, olevat jätnud arvesse võtmata inimloomuse, mis põhijoontes on muutumatu. Ühiskondlikku muutust taga ajades põrkavat progressi…4 minutit -
„Parasiidid“ ja „identsus iseendaga“
ehk Pluralismist kui Euroopa alusväärtusest
Maarja Vaino kirjeldab oma artiklis (PM 31. VII 2016) praegust Euroopat kui parasiitidest vaevatud organismi: „kõrvaline sissetungija“ on „enesealalhoiuinstinkti peremeesorganismis välja lülitanud“, selle „lagundava alge“ tulemusel on ohustatud „Euroopa identsus iseendaga“ – võimalus traditsioone „just samasugustena säilitada“. Ohustajaks ja kõrvaliseks sissetungijaks on Vaino väitel moslemikultuur. Näitena Euroopa traditsioonidest toob ta piibli kümme käsku (need on küll olemas ka nii juutidel kui moslemitel). Näiteid moslemikultuuriga muganemisest Vaino ei…3 minutit -
Valus kukkumine reaalsusse
Brittide rahvahääletus ELi liikmesuse küsimuses päädis üllatava ja napi tulemusega. Kõige suuremaks ehmatuseks on aga nii briti valijatele kui ülejäänud ELi liikmetele referendumijärgsetel päevadel ilmsiks tulnud peataolek: Brexiti pooldajatel puudub nii plaan eelseisvateks lahkumisläbirääkimisteks kui ka tahe neid juhtima asuda. Referendumil ei valitud kahe tulevikuplaani vahel, vaid otsustavaks said lahkumise pooldajate pakutud ebamäärased kujundid iseseisvuse taastamisest, bürokraatia kahandamisest, välismaalaste tõrjumisest ja rahva vastuseisust eliidile.…3 minutit -
Keele- ja vähemuspoliitika
Kirjutatud ja kirjutamata põhimõtted
Tänapäeva õigusriigis on seadused üks olulisimaist poliitika teostamise vahendeist.1 On aga ka teisi vahendeid, kirjutamata reegleid, mis suunavad mõnikord seaduste tõlgendamist või lükkavad need kõrvale, täiendades neid või töötades neile kogunisti vastu. Formaalsete ja mitteformaalsete reeglite vastastikust suhet riigis jm organisatsioonides käsitletakse sotsioloogias ja poliitika uuringutes uue institutsionalismina tuntud teooria abil. Formaalsed reeglid on kirja pandud ja avalikud ning nende täitmist valvavad ametiasutused. Mitteformaalseid…6 minutit -
Parandus ja repliik
Parandus ja repliikOlari Koppel osutab õigesti, et olen Sirbis ilmunud „Eesti Inimarengu aruande” arvustuses esitanud ebatäpse sõnastuse majandusliku ebavõrdsuse kohta Eestis.1 minut -
Edetabelite kiirkursus
Eesti on olnud edukam uute struktuuride ja regulatsioonide loomisel kui nende tegeliku sisuga täitmisel.
Eesti inimarengu aruanne 2012–2013. Eesti maailmas. Peatoimetaja Mati Heidmets, toimetajad Marju Lauristin, Anu Toots, Jüri Seppo ja Erik Terk, tehnilise teostuse koordinaator ja korrektor Piret Mäeniit. Eesti Koostöö Kogu, 2013. 200 lk.
Teadupoolest ei ilmu maailmas mitte ainsatki eestikeelset sotsiaalteaduste ajakirja. See on üks põhjustest, miks inimarengu aruande ilmumisest on saanud ühiskonnateadustest…3 minutit -
Immigrandid vastu tahtmist
Raivo Vetik & Jelena Helemäe (toim), The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve. The TIES Study in Estonia. Amsterdam University Press, 2011. 242 lk.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi (RASI) teadlaste Raivo Vetiku ja Jelena Helemäe juhitud uurimisgrupp on aastast 2006 osalenud Amsterdami ülikooli juhitud projektis TIES – „The Integration of the European Second Generation” („Euroopa teise põlvkonna integratsioon”). Projekti raames avaldatud tööde…4 minutit -
Eesti ühiskond on saanud tugevamaks
Eesti rahvusvaheline positsioon on praegu kindlam kui kunagi varem, aga ikka leitakse uut julgeolekule ohtlikku, alates vaadetest ajaloole ja lõpetades kolumnistiga, kes kommenteerib eesti meeste aluspükste puhtust.
Ühele inimese käib üle jõu esitada kokkuvõtlik hinnang kõigele, mida Eesti ühiskond uue iseseisvuse ajal on saavutanud ja mida pole saavutanud – ka inimesele, kes on kogu selle aja Eestis elanud ja seda sotsiaalteadlasena uurinud. Paljude oluliste ühiskondlike…3 minutit -
Eesti majandusreformide B-proovi tulemused
Eesti reformide tulemuseks ei ole innovatiivne, anglosaksi tüüpi liberaalne turumajandus, vaid lihtsal tehnoloogial põhinev „sõltuv turumajandus”, mille peamisteks konkurentsieelisteks on tööjõu odavus ja vähene kaitstus.
Ellu Saar (toim), Towards a Normal Stratification Order. Actual and Perceived Social Stratification in Post-Socialist Estonia. Peter Lang, Frankfurt a/M jne: 560 lk.
Eesti reaalsotsialismi-järgset, 1990. ja 2000. aastatel läbi viidud majandus- ja sotsiaalpoliitikat on harjutud vaatama kui kiirete ja uusliberaalselt…4 minutit -
Tõde ei ole kandiline
Tõde võib olla lihtne, vaieldamatu ja kergesti äratuntav, leiab Lauri Vahtre ja toob selle kinnituseks väite: „tellis on kandiline, on kandiline, on kandiline, ja selles küsimuses mingit teist tõde olla ei saa”. Pealtnäha oleks justkui tegemist faktiväitega, millele võiks vastu vaielda – mida siis arvata Põhja-E uroopa telliskivigootikast või sellest inspiratsiooni ammutanud hilisematest arhitektuuristiilidest, kus on kasutatud väga mitmesuguse vormiga tellist? Aga Vahtre lisab…3 minutit -
Piinlikud raamatud piinlikel teemadel
Leena Hietanen, Viron kylmä sota. Pamfletti. Werner Söderström Osakeyhtiö, Helsinki 2008;Johan Bäckman, Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö. Tarbeinfo, Tallinn 2008.Sündmused, mille vallandas valitsuse otsus teisaldada Tõnismäel asunud monument on põhjustanud Eestis suure ja siiamaani tuntava järellainetuse. Selle jõudmisest ka põhjanaabrite juurde annab tunnistust tõik, et Soomes anti vähem kui aasta jooksul välja kaks raamatut, mille kaanepildil see monument ilutseb. Kuigi Soomes ilmub…7 minutit -
Lääne vastu raharelvaga
Edward Lucas, Uus külm sõda. Kremli sünge vari Venemaa ja Lääne kohal. Tõlkinud Marek Laane. Varrak, 2008. 247 lk.
Kiiduväärse kiirusega on eestikeelse väljaandeni jõudnud raamat, mis samuti on kirjutatud imekiiresti – autori kinnitusel ainult kolme kuuga. Kiire töötempo tagajärjed aga ei ole nähtavad millegi muu kui käsitletud poliitikasündmuste tavatu aktuaalsuse näol: raamatut iseloomustab esitusviisi selgus, tavatu faktiderohkus ning hoolikalt koostatud viiteaparatuur. Edward Lucas, nädalalehe…3 minutit -
Võim ja vaim? Poliitika ja üldsus
Lauri Vahtre võttis lihavõtte-eelses Sirbis sõna nn sambadiskussiooni teemadel. Loodetavasti on tema kirjutis leidnud ohtralt lugejaid. Kirjutis nimelt ütleb selgelt välja ühe positsiooni, mis mainitud diskussiooni käigus on kujunenud, ning mille tugev mõju on kahjuks iseloomulik ka meie ühiskonna üldisemale seisule praegu.
Vahtre nimetab poliitikat loometegevuseks ning formuleerib: „kui arhitekt arvustab võimu teostamist, siis on see sama kohatu kui et poliitik arvustab arhitekti (kirjaniku,…1 minut -
Miljardär filosoofkuningana
Soros – globaalse haardega riigita riigimees
4 minutit -
Uus sõna algatab uusi kultuuripoliitilisi arutelusid
Loomemajanduse termini hiljutine kasutuselevõtt kultuuriministeeriumi poolt on mõttevahetusse Eesti kultuurielu üle toonud uusi, seni käimata radu. Tundub, et majanduse ja kultuuri suhe sisaldab teemasid, millest seni pole räägitud ja mis võivad osutuda ka valuliseks. Arutelu nende üle on siiski vajalik.2 minutit -
Demokraatia, osalus, osalusdemokraatia
Arvamuste paljusus ja otsuste igakülgne läbimõeldus on ametnikele ainult tüliks.
Demokraatia tähendab tõlkes rahva võimu ja nõudlik definitsioon ütleb, et demokraatia annab igale inimesele võrdse võimaluse osaleda selliste otsuste langetamisel, mis teda puudutavad. Tegelikult näeme, et palju (nt majanduslikke) otsuseid langetatakse väljaspool igasugust demokraatlikku kontrolli ning et inimeste praktilised võimalused poliitilisi otsuseid mõjutada on siiski väga erinevad ja sugugi mitte võrdsed. Reaalselt eksisteeriv demokraatia ei…5 minutit
