Eile, 27. novembri õhtul kuulutati Soomes välja tänavused Finlandia auhinna võitjad.
Ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis Monika Fagerholm romaaniga „Döda trakten / Kvinnor i revolt“ ehk „Eristystila / Kapinoivia naisia“ (Förlaget, Teos). Romaani on rootsi keelest soome keelde tõlkinud Hannimari Heino. Eesti keeles kõlab teose pealkiri „Isolaator / Mässulised naised“.
Kuuest ilukirjanduse kategoorias nomineeritud teosest kolm on välja andnud kirjastus Teos: peale võiduromaani on seal kirjastatud ka laste- ja noortekirjanduse võiduteos.
„Isolaator / Mässulised naised“ on kolmeosalise romaanisarja esimene osa, mille keskne tegelane on äsja täisealiseks saanud Alice. Maalt linna isa uude kultuurihuvidega perre kolinud Alice’i eneseotsinguid ja salaja romaani kirjutamist saadavad taustal tiksuv 1970ndate maailmapoliitika ja terroriuudised. Üks uudistest läbi vilksatav mässumeelsetest naistest sureb vangistuses. Alice’i turvalise nukumaja seinad hakkavad maailmavalu surve all kokku vajuma.
Isolaatoriga seoses meenub vangla või hullumaja vastav ruum: „Mida tähendab isolaator? Totaalset isoleerimist vangikongi. Sensoorset deprivatsiooni“ (lk 201) – viimasel juhul on tegu olukorraga, kus meeleelundite kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud – näiteks, kui inimene on sulgenud silmad.
Teosest leiab kõike, mis kujundas 1970ndatel lääne noorte identiteeti ning millest võrsusid noorsoo mässumeelsus, punkliikumine ja vasakpoolsed radikaalid. Turvalise intellektuaalse idülli vastukaaluna annabki elusolemise tunde vaid füüsiline raputus. Autor on seganud omavahel eri stiile, žanre, vorme ja tehnikaid: on pikki loenguna mõjuvaid ülevaateid tollasest poliitikast, on viiteid, tsitaate ja parafraase, on kriminaalne süžeeliin, on dokumente, päevikulehti, ja on romaan romaanis, kus kirjutatakse romaani. Keerukast ülesehitusest hoolimata on lugu hästi jälgitav, kirjaniku isikupärane kirjutamisviis juhib lugejat kindla käega.
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia auhinna pälvis Tomi Kontio ja illustraator Elina Warsta raamat „Koira nimeltään Kissa hyvästelee ystävän“ (Teos) ehk „Koer nimega Kass jätab sõbraga hüvasti“. Koeral, Kassil ja Metsnugisel pole küll omanikku, aga neil on nende sõprus – kuni sõbrast jääb vaikne mälestus. Südamlik teos annab julgust leinata ja otsast alustada. „Koer nimega Kass jätab sõbraga hüvasti“ on viimane raamat kuueosalisest sarjast, mille kaks raamatut on Jan Kausi vahendusel ilmunud ka eesti keeles: „Koer nimega Kass“ (2021) ja „Koer nimega Kass kohtab kassi“ (2022, mõlemad on kirjastanud Päike ja Pilv).
Aimekirjanduse Finlandia auhinna viis koju Paavo Teittineni teos „Pitkä vuoro. Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen“ (Gummerus) ehk „Pikk vahetus. Kuidas moodne orjus Soomes juurdus“. Raamat räägib Soome variühiskonnast ja õigusriigi pimepunktidest, näidates, kuidas seadused ja tavad on võimaldanud võõrtööjõudu süstemaatiliselt ära kasutada. Just need mujalt tulnud hoiavad aga üleval Soome heaolu, töötades restoranides, koristusfirmades, marjafarmides, ehitusplatsidel, metsades ja mujal.
Finlandia ilukirjanduse auhinna valis kuue nominendi seast tänavu laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa, laste- ja noortekirjanduse võitja otsustas sportlane Mustafe Muuse ning aimekirjanduse võitja nimetas välisuudiste toimetaja Antti Kuronen.
Finlandia auhinna asutas 1984. aastal kirjastusi koondav Soome Raamatufond, et rikastada kirjanduspilti ja ennekõike tõsta raamatumüüki. Alguses said ilukirjanduse kõrval auhinnale kandideerida ka mitteilukirjanduslikud teosed, ent 1989. aastal asutati eraldi Finlandia aimekirjanduse auhind ning 1997. aastal lisandus parima laste- ja noorteraamatu auhind. Iga kategooria võitja saab 30 000 eurot.
Finlandia auhinna finaali jõudnud kuue romaani kohta saab pikemalt lugeda järgmises Sirbis.
