Raba on rohkem kui maastik
Ivan Pavljutškov: „Ma ise oleksin nooruspõlves tahtnud kuulda või tunda midagi sellist: sa ei pea praegu kõike teadma ega kõigest aru saama.“
Tabamus olematu mürsuga
Kaitseväel on vaja lisasummat uurimaks, kuhu kaob talle antud raha.
See valetav, valetav, valetav maailm
Kurjategijad ja advokaadid on ikka valetanud. Ma valetasin teile, kuulutas staaradvokaat Monika Mägi ajakirjanikule. Ma…
Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel
Filmid ei ole pelgalt viis mälestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku mäletatakse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.
AI-toortõlkeplahvatus – musta luige sündmus
Millist eesti keelt ma õpetan?
Laiapindset arutelu, kuhu eesti keele korraldamisega liigume, millist eesti keelt koolis õpetama peaks ja mis üldse kvalifitseerub õigekeelsusveaks, pole ju olnud.
Innovatsiooni pimenurgad
Uus tehnoloogia ahvatleb võimsa instrumendina, kuid üksnes moodsam pill ei tee orkestrit paremaks.
Metaani eemaldamine atmosfäärist kui lastetoa korrastamine
Kui me muudame atmosfääri koostist teatud suunas, kas suudame osa sellest muutusest teadlikult tagasi pöörata?
Sillad sünnivad kuulates
Festivali pealkirja „Folkloori sillad“ seos kõlava muusikaga jäi mõnel kontserdil pisut hapraks. Märksa kandvamad sillad sündisid hoopis teoseid ja interpreete kuulates.
Helipeade hooldus ja remont
„Vaskjala sirakas“ on tugev, eklektiline ja sõbralik koosviibimine otsingulise elektroonilise muusika huvilistele. Ta võiks rahumeeli olla palju hõredama kavaga ja ka siis kannaks välja.
Kui rahu tekitab rahutust
Brian Eno „Lennujaamamuusika“ on loodud rahu loomiseks keset kaootilist kontrollimatut olukorda, kus kõik kiirustavad kuhugi. Aga mis saab siis, kui kaos kuulaja ümber puudub?
Tauno Pääslane 3. VIII 1974 – 26. VIII 2026
Minu sõprus Taunoga algas 1989. aastal, kui lõpetasin keskkooli ja Tauno oli veel hilisteismeline. Eestisse oli jõudnud indie-muusika laine ja ühtlasi tunne, et ilma suurema pillimänguoskuseta…
Mudarevolutsioonäärid porikalda peal
Musta Kasti lavastuses „Ruik!“ põimitakse seiku lavastaja, dramaturgi, näitlejate ja lavataguste jõudude elust, kirjandusklassikat, popkultuuri viiteid ja kohaliku kultuurielu sündmusi.
Kuidas rääkida kaotatud vabaduse viimastest suvedest?
On tore, et räägime oma lugusid ennesõjaaegsest Eesti Vabariigist (ja kurjadest tibladest) ikka sama andunult ja idealiseerivalt kui Ivan Orav.
Hüvastijäturiitus vanas haiglas
Kunstilisest elamusest tähtsamgi on rännaklavastuse „Lühem kui elu“ puhul selle kogukondlik mõju hüvastijäturiitusena – jumalagajätt vana haigla ja elatud eluga, mida need seinad ja silmad näinud on.
Pealelend – Mari Nurk, festivali „Draama“ tegevjuht ja loomenõukogu liige
7. – 13. septembrini toimub Tartus Eesti teatri festival „Draama“, kus näeb läbilõiget viimase aasta põnevamatest teatritöödest.
Kõige pikem sõjaajalugu
Lilli Luugi novellides ei peeta sõda rindel, vaid inimeste meeltes ja kehas.
Digikunstis on ring täis saanud
Raivo Kelomees: „Digitaalsus ei ole meedium, vaid keskkond. Ka traditsioonilised kunstipraktikad on digitaalsusest mõjutatud, sest kunstnikud on sellest mõjutatud.“
Miks tahavad tüdrukud oma saart?
EKA galeriis üles pandud näitus „Tüdrukute saar“ püüab ühiskondlikule kujutlusvõimekriisile vastu astuda. Kunstnikud näevad ennekõike just hooles uue ja parema maailma poole püüdlemise keskset vahendit.
Minevik kaob kahjustuste taha
Claus Rohlandi kahjustatud diapositiivid tuletavad meelde, et isegi säilitamine ei garanteeri asjade muutumatuna püsimist.
Lähis-Ida sõjakatla all põleb igavene tuli
Vene-Ukraina sõja ja Lähis-Ida/Põhja-Aafrika konfliktid keevad käsikäes, hagu mõlema jaoks ei kipu aga korraga jaguma.
ERRi seaduse uuendamise näpunäited järgmisele kultuuriministrile
Avalik väärtus ei ole hüvede nimekiri põhikirjas, vaid see, mida ühiskond väärtusena tunnistab.
Mis vahe on eurol ja eurol?
Peatselt algav Tallinna arhitektuuribiennaal võtab vaatluse alla arhitektuuri maksumuse, piirangud ja taskukohasuse.
Uus ajastu planeerimises
Milline peaks olema ruumi planeerimise roll muutunud kliima, geopoliitilise pingete ja demograafiliste muutuste ajal?
Priit Aimla 19. IV 1941 – 28. VIII 2026
Aimla õpetas meile, et lõviosa loomadest moodustavad ahvid, et mõne inimese palk võib olla teisel pinnuks silmas ja et humoristist võib saada kohusetundlik kodanik ja parlamendiliige.…
Lisandus Karl Ernst von Baeri patsientide haiguslukku
