2025-20 (4044)

Sel reedel Sirbis
Esiküljel kunstifestivali „Ma ei saa aru“ korraldaja ja kuraator Bianka Soe
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

Juhan Raud vestles Bianka Soega
Tristan Priimägi Cannes’i filmifestivalil
Intervjuu iraani režissööri Jafar Panâhiga
Maarja Siiner, „Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus?“
Farištamo Eller, „Lõputu kasum ei peaks olema inimõigus“
Heli Allik vestles prantsuse kirjaniku Édouard…

Režiim ja sõnavabadus

Ameerika avalikkus pole siiani veel ära õppinud, kuidas mõtestada autoritaarse riigijuhi tegevust. Reporterite ja kommentaatorite maailmas on otsustajate sõnade ja tegude vahel seos, empiiriline reaalsus loeb ja poliitikat kaitstakse argumentidega vaba mõtte turuplatsil. Kuid liberaalse demokraatia ajakirjanduse põhimõtted on autoritaarse võimu all osutunud lootusetult naiivseks.
Näiteks on New York Times avaldanud rea artikleid pealkirjadega „Kuidas said ülikoolide…
Riik palkab reklaamitsensori
Kurvaks ja halliks jääb maailm, kui erakonnad enam elule värve ei saa anda.     
Priit Mürk / ERR

Riik palkab reklaamitsensori

Poliitreklaami läbipaistvuse määrusega tehakse poliitikud avalikkusele nähtamatuks.

Loodusvaenulikud otsused

Äsja alanud looduskaitsekuu alguseks otsustas valitsus vaeste linnulaulust kurnatud metsaärimeeste soovile vastu tulla ning teha Eesti loodusele ja looduskaitsele kingituse, sätestades metsaseadusega, et Eestis on kuni 70 protsenti metsamaast kasutusel majandusmetsana, ja ühtlasi määrata looduskaitseseaduses üldiseks maismaa kaitseprotsendiks 30, millest kaitse all olev metsamaa on üks kolmandik.
Muidugi paistab praegune valitsus silma tehnokraatliku suhtumisega, aga siiski ei…
Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine

Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine

Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb…
Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas

Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas

Trumpil on jäänud aega maailma muuta veel kolm ja pool aastat ning selle aja jooksul võib maailm tõesti ka kuhugi ära pöörata.

Kas mitteolemise vastu aitab püsiv ärkvelolek?

Kas mitteolemise vastu aitab püsiv ärkvelolek?

Slata Roschal toob romaanis „153 mitteolemise viisi“ esile argielu tähenduslikkuse ning julgustab valima oma teed.

Luulesalv

Kogu su luule kogu su punk

Kogu su luule kogu su punk
öhe sumbub värsse
pärisinimeste pärisluuletusi
sina saad otsa sind ei ole enam
kõige selle jaoks olemas
juba hommikust saati jaurab pääs
„liiga mees ja liiga vana
liiga mees ja liiga vana“
jaurab veel järgmisse päevagi
kui läed sõbra ja ta lapsega välja
tasuta punkfestarit kaema
a see on rootslaste daydrinking festar
paljudel on kuskilt punkpoest ostetud tagid
ühes saalis laulab…
Minimalist, fantast või mõlemat?

Minimalist, fantast või mõlemat?

Kogumiku „Kus ma olen“ pealtnäha lihtsad olmelised pildikesed on kõik kerge kiiksuga. Kris Moor näeb maailma vabastavas nihkes, pisut absurdse ja naljakana.

RNA on otsetee täppismeditsiini lahendusteni

RNA on otsetee täppismeditsiini lahendusteni

Ana Rebane: „Kui koroonavastased mRNA vaktsiinid välja töötati, siis ennustati optimistlikult, et peatselt tuleb terve rida uusi läbimurdelisi mRNA-põhiseid vaktsiine.“

Hooaeg lõppes kellahelinal
Kymi Sinfonietta löökpillide kontsertmeistri Vladimir Belovi kellamängu sai kuulda juba ERSO hooaja avakontserdil, hooaja lõppkontserdil oli ta laval nii Pärdi, Rahmaninovi kui ka Sumera teose esitusel.     
 Kiur Kaasik

Hooaeg lõppes kellahelinal

ERSO hooaja lõppkontsert andis võimaluse mõtiskleda elu kaduvuse ja ajatu olemuse üle ning pärast kuuldut kergema südame ja selgema pilguga vihmasesse kevadöhe astuda.

Armastuse elevuse otsas
Olav Ehala looming on eestlaste DNA osa. Foto 2017. aasta noorte laulupeolt „Mina jään“.     
 Aurelia Minev / ERR / Scanpix

Armastuse elevuse otsas

Nii on kirjeldanud Kadri Voorand Olav Ehala muusikat kuulates tekkivat tunnet. Ilmselgelt tundis publik sama ja viimastele lugudele elati kaasa püstijalu.

Motivatsioon muusikaõppes

Motivatsiooni uurimisel selgub, miks muusikaõpingutega alustatakse, miks ollakse valmis pidevalt harjutama ning millised tegurid mõjutavad muusikaõpilast õppetöös.

1997. aastal kirjutas üks maailma juhtivaid eriteadmiste uurijaid K. Anders Ericsson: „Kuigi teadmised, kuidas saada meistriks, kasvavad aasta­kümneid kestnud pingelise igapäevase harjutamise tulemusena märgatavalt, on jäänud arenguks vajalikke igapäevaseid pingu­tusi toetavad motivatsioonifaktorid suuresti saladuseks.“1…
Peente kihtide looja, helivärviga tähenduste joonistaja
Liisa Hõbepappel ei toonud suurvormi müra, vaid tõi vaikuse. „Põrmulisel“ on autori loomingulises arengus ilmselt eriline koht.     
 Piia Ruber

Peente kihtide looja, helivärviga tähenduste joonistaja

„Põrmuline“ ei püüa vaimustada efektide ega dramaatiliste kõrgpunktidega, vaid loob mediteeriva, sisendusjõulise ruumi, kus seisundid võivad, aga ei pruugi ajapikku avalduda.

Genova preester maalib maailma
Neile, kes vaatavad Kadrioru lossis Strozzi maale suurema tähelepanuga, torkab küllap silma, et kunstniku maalimisviis on ajas teisenenud.    
 Irina Danilova

Genova preester maalib maailma

62aastaseks elanud Bernardo Strozzi jõudis maalida palju: kunstnik tegi tööd kirikutele ja eratellijatele, suures ja väikeses formaadis, koopiaid ja korduskoopiaid omaendagi töödest.

Filmiheliloojaks loodud

Filmiheliloojaks loodud

Blake Neely: „Mul on täiskasvanud lapsed ja juba aastaid tagasi hakkasin neilt küsima, mida ma peaksin kuulama. Püüan vaimu värske hoida.“

Maile Grünberg 24. II 1942 – 16. V 2025

Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg.
Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunsti­instituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975…

Kristin Kuutma 11. VII 1959 – 16. V 2025

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendus­uuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja.
Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ja nooruspõlve, ning Viimsi poolsaare rannakülades, kus kunagi kohtusid tema vanavanemad. Lõpetanud…

Jürgen Alliksaar 20. I 1961 – 9. V 2025

9. mai kõledal varahommikul suikus pärast pikka rasket haigust viimsele unele meie hea kolleeg Jürgen Alliksaar.
Jürgen sündis 20. jaanuaril 1961. aastal Tartus luuletaja Artur Alliksaare ja filoloogi Linda Alliksaare peres. Aastatel 1968–1979 õppis ta Tartu II keskkoolis, 1984. aastal lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal ja töötas pärast lõpetamist kolm aastat Kuldres emakeele ja…

Lilian Vellerand-Tamm 25. XI 1932–18. V 2025

Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu.
Lilian Vellerand…
Lectio divina
Hans Vredeman de Vriesile omistatav pilt alkeemik Heinrich Khunrathi laboratooriumist, kus raamatutel oli eriline koht.        
 CC-BY-4.0 / Wikimedia Commons

Lectio divina

Eesti raamat 500 – selle suursündmuse alguseks on hereesia: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli…
Raamatud lõhnavad jumalikult
Vilja Kiisler
Anu Hammer

Raamatud lõhnavad jumalikult

Mida aeg edasi, seda väiksem on mu kirg raamatuid omada. Olen tasapisi taipama hakanud, et raamat on materiaalne asi, mis võtab ruumi, ning et õigupoolest on mõtet kodus riiulis hoida…
Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva
Piia Ruber

Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatorid Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liiva. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Sirp