Lummuses sisaldub mingi osa tõest

Lummuses sisaldub mingi osa tõest

Mari Kurismaa: „Ma proovisin oma loometee alguses aru saada, mis asi see pilt ikkagi lõpuks on ja mis ta ei ole ning kuidas keel sinna sobib või ei sobi.“

Lummuses sisaldub mingi osa tõest

Jakob Hurt kummitab jälle

Jakob Hurt kummitab jälle

Muuseumireform võib lõppeda hüüumärgiga, kui pakkuda piitsa asemel präänikut.

Tõmbekeskusest magalaks

Viimase kümnendi jooksul on riik püüdnud regionaalpoliitiliste meetmetega tugevdada omavalitsusi ja leevendada kahanemise ning ääremaastumise probleeme. Eesmärk on seni olnud vähemasti omavalitsuste keskmes tagada kvaliteetsed ühissõidukiga ligipääsetavad teenused, olgu selleks siis kooliharidus või arstiabi. Nüüd on üleriigilise planeeringu koostamisel selginemas, et tegevust plaanitakse kokku tõmmata. Senine territoriaalplaneerimine polevat enam mõistlik. Nüüd peetakse targemaks edasi liikuda kümne…

Milleks on arvustusi üldse vaja?

Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. Ma saan aru, et tähelepanumajanduse tingimustes on järjest olulisem kindlaks teha, et inimesed kultuurinähtuse toimumist…
Lastele mõeldud näitus kui radikaalne kogemismuutus

Lastele mõeldud näitus kui radikaalne kogemismuutus

Näituse sihtrühm on tegelikult ka lapse täiskasvanud saatja, Tu ja Minakaru väike dialoog mudeldab lapsevanemale kunsti vaatamise ja refleksiooni juhtimist.

Kriitika kui optika

Kriitika kui optika

Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna saamise puhul 2025. aasta 8. detsembril

Noorusest ja muust häbiväärsest

Noorusest ja muust häbiväärsest

Kui Mudlumi mälukirjandus talletab seda, mis on muutunud või juba kadunud, siis uue raamatuga rõhutab Mudlum hoopis jäävust.

Lühike allaandmise õpetus

Lühike allaandmise õpetus

Anu Allase debüütromaan mängib lugejaga, tõmbab tal aina tooli alt, ahvatleb ja eksitab tema kujutlusvõimet ning naeruvääristab ta tõejanu, sõlmituse ja lõpplahenduse ootust.

Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?

Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?

Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti…

Sõnaveebist nii ja naa

Kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.

Küllap suhtuvad paljud Sõnaveebi otsekui hea ja ilusa eesti keele sõnastikku, kuid kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi (SV) avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Nimelt on sõnade tõlkimine rohkem kui…
Jätkuvalt krüptiline uus ÕS

Jätkuvalt krüptiline uus ÕS

Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.

Aken vanausuliste varjul olnud elukorraldusse

Aken vanausuliste varjul olnud elukorraldusse

Kuna vanausuliste pärimuskultuuri leksikoni avaköite koostajad on oma ala tõelised asjatundjad, siis on ka tulemus rõõmustavalt hea.

Setete keel ja rohepöörde paradoks

Setete keel ja rohepöörde paradoks

Kalle Kirsimäe: „Geoloogia tegevussfäär on märksa laiem kui ainult maavarad ja liigub üha rohkem ressursside taaskasutuse poole.“

Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium

Objektiivne subjektivism kui konkursi kriteerium

Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust, nagu Eesti keelpillimängijate konkursil.

Kõlavärvide arhitekt Sten Heinoja

Kõlavärvide arhitekt Sten Heinoja

See õhtu kinnitas taas, miks Sten Heinoja kuulub Eesti pianistide paremikku – mitte ainult tehnilise võimekuse tõttu, vaid tänu oskusele panna klaver kõnelema nii intelligentselt ja tundlikult.

Üks moment, palun

Aeg näitab, kas Andrus Kallastu momentvormis kirjutatud teosed ja doktoritöö temaatika kõnetavad laiemat heliloojate ringi, kindlasti saab aga tänu neile heita pilgu tema loomelaborisse ja mõttemaailma.

Andrus Kallastu väljendas autorikontserdil oma viimase aja mõtteid ja kaalutletud nägemust kompositsioonist. Kontserdil tuli esiettekandele „Kolm momenti“, instrumentaalteater kammer­ansamblile (2025). Teose osadest „Purjekad“, „Vahvlipeer“ ja „Blékété“ vähemalt…

Esiküljel Mari Kurismaa. Foto Piia Ruber.

Arvamus

Kunst

Kirjandus

Keel

    Teadus

    Muusika

    Teater

    Arhitektuur

    Sotsiaalia

    Film

    Lõpulugu

    Raamaturiiul

    Mosaiikkontsert kildudega suurest pildist

    Mosaiikkontsert kildudega suurest pildist

    Ansambel U: ja Ludensemble’i ühiskontsert, millega tähistati Pierre Boulezi ja Luciano Berio sajandat sünniaastapäeva, oli värvikas ja hariv.

    Puhu tuul ja tõuka teatrit

    Puhu tuul ja tõuka teatrit

    Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.

    Aeg, mis teeb oma töö

    Aeg, mis teeb oma töö

    Füüsilisele teatrile iseloomulikult on lavastuses „Tõusvad viiuldajad“ tugev rõhk rütmistatud liikumisel, tantsulisel koreograafial, lavavõitlusel, etendajate žestidel ja miimikal.

    Soojuse valgel

    Soojuse valgel

    Laval rullub lahti seeria enam-vähem suvaliste reeglitega suhtlusmänge, kus oma, eelkõige puhtformaalne, roll on nii rõival kui ka tekstil, rääkimata liikumisest.

    Nelikümmend aastat hiljem

    Nelikümmend aastat hiljem

    „Siuru sügise“ läbiva teemana jääb kõlama piiride valu. Ole sa siin- või sealpool raudset eesriiet, halb on olla. Võõrsil oled sa sisserännanu. Eestis pole sul asu – kord sind põlatakse, kord kiidetakse.

    Mõtteid ümbermõtestamise ümber

    Mõtteid ümbermõtestamise ümber

    Võib-olla on ümbermõtestamisega nagu kunstigagi: kui teos on kunstisaalis, on see kunst, sest institutsioon on nii määranud, oleme nõus või mitte.

    Juurte juurde

    Juurte juurde

    Jerome Osentowski: „Dollari väärtus langeb. Mis on siis väärtuslik, kui dollar enam midagi väärt pole? Kapsapea!“

    Ämblik meis enestes

    Ämblik meis enestes

    Wendy Doniger pakub heldel käel tsitaate kirjandusest ja filmidest, ajaloolisi viiteid, kontekstiselgitusi, nalju, anekdoote ja rõõmsalt ulakaid metafoore just nagu kirjut suhkrupuru vahukooretordile.

    Nobeli perekonna elu ja äri

    Nobeli perekonna elu ja äri

    Lõhkeainete leiutamise kõrval kirjutas Alfred Nobel ka kirjandusteoseid seksist, piinamisest, keelatud lõbudest ja usulisest fanatismist.

    Kas tõesti on kogu vene filosoofia mäda?

    Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. Ma ei pea end küll vene filosoofia asjatundjaks,…
    Küljelt langev valgus on alati ilus

    Küljelt langev valgus on alati ilus

    Sten-Johan Lill: „„Mo“-filmid on mulle filmikunsti ja filmiarmastuse kõige puhtam vorm. Just nende filmidega sünnib kõige puhtam looming ja põnevus olla tõeliselt elus.“

    Räägime Nõukogude-järgsest filmist

    Räägime Nõukogude-järgsest filmist

    PÖFFil linastunud kunagiste Nõukogude vabariikide filmid on insaiderfilmid: Ukraina, Kasahstani, Moldova või Gruusia elu on näidatud selle mitmekihilisuses, ent konteksti tundmata seda ei taba.

    Hümn impeeriumi varemetel

    Hümn impeeriumi varemetel

    Kaks sisuldasa nõukajärgsest juurikast aretatud filmi võtavad aegruumilises plaanis kardinaalselt erineva suuna: „Mälestus“ emigratsioonist minevikku, „Hiina meri“ kohapealt tulevikku.

    Tekstidest filmikultuuri ümber

    Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmi­kultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmekülgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini mõistmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku…
    Sirp