Meelis Friedenthal jätkab romaanis „Punkti ümber“ spiritualismi ja okultismi legaliseerimist eesti vaimukultuuri pärandina ja (kunsti)ajaloosündmuste seletajana.
Ott Kadariku fotoloomest tulvab Jaapani suurlinnade panoraame ja tänavakultuuri vaibi, aga ka kunagise feodaalse šogunaadi ajaloolist kultuuripärandit.
Valgustussajand tõi alkeemia langemise teaduste kuninga troonilt, ent tõi ka tibudeloenduse: palju jäi sõelale, kultuurimällu ja rakenduslike loodusteaduste töölauale.
470aastane teadusraamatukogu hakkab triivima vanaraamatu kahemõttelisse hämarmaailma, kuid just raamatute vanadusest on midagi õppida nüüd, kui nende sisu enam ei morjenda.
Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa keelavad vaatajale paikaloksunud arutluskategooriateed, sunnivad mõtlema voolavast ruumist ja sellest, et ka ruum, mõtlemisruum, võib olla protsess.
Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa näitus „Korduvad mustrid“ Tallinna Kunstihoone galeriis, kuraator Tamara Luuk. Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on galerii suletud kuni 28. III.
Sirja-Liisa on uus Mari. Mari aga vana Sirja-Liisa. Kas nii? Kas see on nende ühisnäituse sõnum? Kas näituse pealkiri „Korduvad mustrid“…
Erki Kasemets: „Tahtsin tavapolitiseerimise asemel kujutada loomkonda pigem Marxi käpaalusena, et loomad väljendaksid marksistlikke võrdsusideaale.“
Erki Kasemetsa isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis, pandeemia tõttu on galerii suletud kuni 17. I.
Kunstnik Erki Kasemets viskab villast – nii tundub esmapilgul – ja heidab kinda inimkesksele mõtlemisele, nagu selgub tagantjärele.
Käisin mõni aeg tagasi Draakoni galeriis. Kerkis kohtlasi küsimusi. Kas võib küsida?
Ikka võib, loomulikult.
Kas isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ oli…
Tänapäevases eesti keeles on juurdunud kaks repertuaari kõnelemaks kultuuri ja kinnisvara kohtumistest. Üks neist jutustab üldise hääbumise lugu, vestab ohust inimelule ning hoolimatust minnalaskmisest. Kurtmisele vastandub teine, äärmiselt elujaatav ja reibas sõnaseadmise viis, kus kordub aina uue alguse motiiv, helged tulevikuperspektiivid ja paljulubavad panoraamid teel üldisele õnnele. Ühel pool kanaemalik melanhoolne halin,…
Poliitilist kunsti on meil nagunii vähe, selle oskuslikku tempimist võllanalja ja lööva irooniaga veelgi kasinamalt. Peeter Allikuta kipub allikas suisa kuivama.
Muidugi pidi Peeter kunagi surema, aga kas siis just minu ajal … Ta ju tiba noorem ja jõudugi näis askeldamiseks jaguvat. Oli, mida põletada, kütet, elaani, vitaalsust. Ja eks ta valas selle kõik oma kunsti. Sinna see läks, otseteed. Mõni ime siis, et need taiesed kukkusid…
Ajalugu tehes on Eesti Kunstimuuseum alati ise olnud ajalooliste sündmuste embuses, ei parem ega halvem oma publikust ja valitsusest, ikka nendega ühes paadis.
Tööline ja pankur näevad asju erinevalt, olgugi et seda paljusust üritatakse poliitikas tihti koondada rahvusluse või ka terve mõistuse mütsi alla.
Kui Peter Bergeri ja Thomas Luckmanni 1966. aastal ilmunud teos „Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus“ tänavu eesti lugeja lauale jõudis, olid siin arutlused loomade omailma üle juba alanud. Jakob Johann von Üexkülli „Omailmad“ tuli trükist eesti keelde kuus aastat tagasi, sellele eelnes rida eestindusi ja ülevaateid…
Maalinäitus „Lemming Nagel 70“ TLÜ akadeemilise raamatukogu galeriis kuni 11. VI, kuraator ja kujundaja Harri Liivrand ja plakati autor Rene Haljasmäe; Lemming Nageli näitus „Tahtetuse triumf“ KuKu klubis 13. IV – 28. V, kujundaja Tiit Pääsuke.
Tänavu aprillis oleks seitsmekümneaastaseks saanud maalikunstnik Lemming Nagel. KuKu klubi…
Eve Kask on nüüdseks jõudnud Eesti meediareaalsuse kõhu lahtilõikamiseni, et näha, kas Punamütsike ja vanaema on veel elus.
Eve Kase näitus „2 + 2 = …“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. V, kuraator Brigita Reinert, kujundaja Ott Kagovere, graafiline disainer Anna Kaarma ja koordinaator Julia Polujanenkova.
Eve Kase isikunäitus Tartu Kunstimuuseumi viltuses majas puudutab vana teoreetilist probleemi. Ta asetab selle esiti lähiajaloo konteksti, seejärel kultuuritarbija ette…
Vaja on kriitilist massi noori, kes alandlikus meeles ja tänutundes loovutavad oma töö vilju poliitlüpsikutesse ja -kilekottidesse ja Eestis on sellise noorsoo kasvatamiseks aastaid vaeva nähtud.
Meile on endastmõistetav, et Lääne-Euroopa pakutud järeleaitamistundides kõneleb keegi teine „kaasaja“ nimel, andes viisakalt mõista, et Eestis, nagu ka ülejäänud kolooniates, jääb „kaasaegsusest“ tublisti puudu.
Eesti visiitkaart annab tunnistust postkolooniale iseloomulikust kultuurilisest minapildist ja imperiaalse ruumitaju edasikestmisest.
Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäev ei ärgita Eestis meeleavaldusi. Eeldatavasti ei tule inimesed tänavale, paraadi ei toimu, loosungid ja lipud jäävadki õmblemata. Ilmselt jäävad jahedaks ka presidendi ja peaministri juubeliõnnitlused idanaabrile, kui üldse mingeid häid soove teele pannakse. Liiga palju paksu verd. Andeks ei anta ja ei paluta. Eesti võtab oma idabastioni ja sanitaarkordoni ülesannet tõsiselt, kisub NATO vihmavarju endale…
Holger Loodus ja Birgit Püvi on võtnud vaevaks kujundada isiklik seisukoht ja see avalikult välja käia küsimuses, mis ei ole ühiskonnas veel selgeks vaieldud ega ka lõpplahendust saanud.
Holger Looduse näitus „Teekond maailma lõppu“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. X ja Birgit Püve näitus „Varjupaik“ Tallinna Linnagaleriis kuni 15. X.
Täna kell 18 kohtub kunstnik publikuga oma näitusel.
Eesti nüüdiskunsti avanemine rassismi, migratsiooni ja kultuurilise hegemoonia…
Sotsiaalmeedias on karmide sõnadega märgitud, et meie siin Eestis leiname Pariisi terrorirünnakus hukkunud prantslasi ebasündsa innukusega. Ka Pavel Ivanovi 20. novembri raadiopäevik „Kirillitsas Eesti“ osutas, et Siinai kohal õhitud Vene reisilennuk ei pälvinud pooltki tähelepanust, mille…
Peeter Lauritsa näitus „Codex naturalis“ Vaalas kuni 31. X.
Tsivilisatsiooni areng on olnud kirjaoskuse kaotamise lugu. Mitte et inimesed ei oskaks üksteisele sõnumeid saata, oskavad küll. Pigem vastupidi, nad teevad seda sellisel hiiglaslikul määral, et mõtteterade eraldamine…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Illustratsioon Lorenz Okeni „Üldisest loodusloost“. Stuttgart, 1843–1845.Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Ott Kadarik. Sander lucioperca, 2020Tõnu Tunnel
Tundmatu kunstniku illustratsioon Empedoklese algelementide teooriale. Lucretiuse „De rerum natura“ (Brescia 1472) uustrükk.Repro
Valgustuse lähenedes lisandusid Tallinna õpetlase lauakesele anatoomia- ja maateaduseatlased, teiste hulgas flaami kartograafi Gerhard Mercatori väike maadeatlas „Atlas minor Gerardi Mercatoris I“ (1628). Raamatu rikkalikel vasegravüüridel on kenasti ära märgitud ka Eesti- ja Liivimaa. Pildil Mercatori väikese maadeatlase tiitelleht.Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Helene Schmitz. Vägivalla esteetika. Foto, 2017.Pressifoto
Tallinna Kunstihoone suure saali installatsioonid, mitmete tubaste lugude summa, võimendavad kammerliku probleemi kuuldavaks ja nähtavaks sotsiaalseks tõdemuseks: probleem on ühine ja selle levik epideemiline.Paul Kuimet / Tallinna Kunstihoone
Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. II aste. Näitusevaade Kumus 2018. aastal.Tõnu Tunnel
Televisiooni saatepäeval pole enam lõppu, sellest on saanud kommunikatsiooni lõputu voog. Pildil veel vanad head ajad, kus Urmas Ott koos Vitamiiniga laulab „diktor alustab, diktor lõpetab“. „Diktori valss“.Youtube
Eerik Haamer. Kalarannas. Õli, lõuend, 1940 – 1944. Eesti Kunstimuuseum
Vaja on aretada noori kapitalistliku elu õisi, kes tõesti usuvad helesinist unistust isetekkelisest vabadusest, võrdsusest ja miks mitte ka vendlusest omavahelises piiramatus konkurentsis. Kaader Placebo videost „Slave To The Wage“, 2000.
Tino Sehgal pälvis 2013. aastal Veneetsia biennaali Kuldse Lõvi innovatiivse kujundikeele kasutamise eest. Tema 2005. aasta Veneetsia biennaali Saksa paviljoni performance’ist „See on nii kaasaegne“ on saanud üks hinnatumaid institutsioonikriitilisi teoseid.Pinterest.com
8. XII Postimehe paarisküljel on vaid Eesti kultuuriuudised.Repro
Äripäeva reedestest numbritest näeme selgemalt, et kultuur on esmajoones individualistlik eneseabi protseduur, osa liberaalsest saavutuskultuurist, mis aitab esmaspäeviti veelgi suurema hooga tormata tootmise koerakuuti. Äripäev, 30. X. digar.ee