On rõõm, et uus ÕS on lõpuks trükitud ja Eesti riigis EKI-le seadusega pandud ülesanne täidetud. Saadaval on ka sellega rööpne ja muutumatu veebiversioon, mis ei ole Sõnaveebi osa, vaid ilmub omaette veebilehel. Neljateistkümnes ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026.

Ehk tasub viimase ÕSi üle kivide ja kändude valmimisloost meenutada, et selle peatoimetaja Margit Langemets leidis tööd alustades, et ei tea, mida ÕSi üldse panna, ja kinnitas veel aastal 2023, et kõik sõnad on ÕSi sõnad¹. Nüüd leiab sealt väidetavalt peamiselt neutraalse keele ja ametikeele infot, ka „on olnud võimalik oluliselt vähendada ÕS-i koormust erialakeele suunajana. Riikliku terminoloogiaprogrammi terminitööd teevad eeskätt erialainimesed ning terminid tuleb teha ühes kohas – Sõnaveebis – avalikult kättesaadavaks. See tähendab, et ÕS-is ei pruugita enam terminile/valdkonnale osutavaid eriala­märgendeid: kõik, mis pole stiili- vm märgendiga tähistatud, on neutraalne üldkeelne sõna. .. ÕS-is on neutraalne üldkeelne kuju ja võimalik(ud) erialakeele termin(id) esitatud võrdväärsena“². Kuna terminikogusid ja Sõnaveebis saadaval EKI ühendsõnastikku täiendatakse pidevalt ning viimases kajastuvad ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused, leiab Langemets, et „Sõnaveeb peaks vältimatult olema iga ÕS-i kasutaja paariline“. Siinjuures jätab ta ütlemata, et Sõnaveebi terminibaasidest on EKI toimetatud vaid Esterm, ülejäänute puhul ei saa terminite eesti sõnamoodustusmalliga sobivuses (kirjapildiski) kindel olla.

Üllatab ka Langemetsa osutatud sõnavara rehitsuspõhimõte: „kõrvaldatud on lausenäiteid, mis ei sobitu tänapäevaste hoiakutega (Mine sa tea, kes Marile selle vääksu tegi, Käib küla peal naisi kabistamas, Tüdruk magatab abielumeest, Vanamees vohmib eite)“. Neutraalset keeletasandit esitavast ÕSist tulnuks sõnu välja jätta ikkagi sobimatu stiilitasandi tõttu, mitte ideoloogilistel põhjustel. Langemets nimetab, et „ÕS-i eripäraseim osa on kasutusnäited“ ning päris uus, et „selgitused ja soovitused on omaette üksusena paigutatud sõna­artikli lõppu ja need on pikemalt lahti kirjutatud“. Seni oli teadmine: „uude ÕSi [tuleb] lühike soovitus, Sõnaveebi pikem selgitus koos lisainfoga“³. Nüüd: „Keelekasutaja, kes on Sõnaveebis kasutanud rubriiki „EKI selgitab“ (varem „ÕS selgitab“), on uuest esitusviisist juba aimu saanud. .. Olenevalt märksõnast sisaldavad need andmeid sõna sobivuse, päritolu, moodustusviisi, kasutussageduse jm kohta. Õigekeelsusvariante ja rööpseid sõnastusvõimalusi kätkevad ka kasutusnäited,“ teavitab Langemets. ÕS ei ole ju Sõnaveebi osa? Aga mul pole olnud ka võimalust sesse tellisesse veel sisse vaadata …

Kuidas on ettevõtmine korda läinud, selgub pärast aastavahetust, kui huvilised on pikkade pühade ajal uut töö­vahendit uurida ja proovida saanud.