Ma olen 46aastane paks tammeriiul, kelle „nahal“ on kriimud nii Nõukogude kriidist kui ka uue aja digilöökidest. Kui mind 1979. aastal siia ilma loodi, olid mu esimesed „lapsed“ punased nagu pioneerirätt, teised aga eestlasele omaselt looduseusku – „ENSV kalad“. Kosmoseusku läksin koos „Totuga Kuul“. Kaheksakümnendate lõpus aga muutusin salapäraseks – mu „rindkeresse“ (keskriiulile) ilmusid esimesed krimkad ja ulmekad „Mirabilia“ sarjast. Veel ööselgi vaatasin huviga, kuidas taskulambi valgel teki all minust…
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel andmebaasis „Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants“ (https://eki.ee/piibel/). Nii et edumeelse teadustegevuse seisukohalt on tegu ilmselge tagasikäiguga ja küllap tekib nii mõnelgi küsimus, kellel sellist ajast ja arust endisaegset sõnaraamatut vaja…
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. Nüüd autor oskab niisuguse raamatu kirjutada nagu ta…
Kolimise järel vajasin teise asjana raamaturiiulit. Esimene oli suur kapp plakatikogu jaoks. Raamatud peavad olema võimalikult nähtaval ja hõlpsasti leitavad. Seetõttu asuvad luuleraamatud ja eesti proosa esikus. Muu proosa on keelte kaupa tähestikulises järjekorras. Ärgu jumala eest arvatagu, et süsteem on kindel! Ma lihtsalt püüdlen korra poole. Kirjandusteadus, sotsiaalteadused ja kunst on omaette. Üks erand on kah: eraldi hoian kõiki Ilmar Laabaniga seotud trükiseid mis tahes keeles.
Kas paberil raamatuid on…
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli liivlastest palju arvukamalt. Hiljem hõlmas Liivimaa kubermang lõunapoolse Eesti ning suure osa Läti põhja- ja keskosast. Pikk ühine ajalugu kinnistus liivlaste kui siinmail kõige varem euroopalikud väärtused omaks võtnud…
Raamaturiiul ei ole lihtsalt mööbliese. Kaugeltki mitte. Ta pole ka passiivne panipaik ega muuseum, kus kõik on korrektselt sildistatud ja tolmuvaba. Ei! Raamaturiiul, vähemalt see, mis minu toas asub, on elus organism, džungel, kus valitseb küll mingisugune kord, aga see kord ei allu mingilgi viisil inimese tahtmisele. Seal valitseb metsikus, mille seaduspärad tuleb alles avastada ning alles seejärel saab raamaturiiuli taltsutada filosoofia, huumori ja kerge resignatsiooniga. Nagu teadlasele kohane.
Aja jooksul…
Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. Organiseeritud on see suhteliselt suvaliselt ning umbes pooles ulatuses on riiuli sisu üldse kuskile…
Eestikeelsest raamatust on oma 500. aastapäeva paiku ootamatult saanud strateegilise väärtusega tooraine.
Raamatuaastal räägitakse enamasti paberraamatust – sellest „õigest“, mida saab käes hoida või nuusutada ja mis jääb kaotajaks võitluses noorte tähelepanu eest. Raamatu olemus on tema vormist – paberist – justkui lahutamatu. Siiski ei ole see tegelikult nii – „Gilgameš“ pandi kirja savitahvlitele, uus testament papüürusrullidele ja Põhjala saagad pargitud vasikanahkadele. Ning tänapäeval sünnib lõviosa raamatutest hoopis digitaalselt.…
Üks viis kogukonda luua on teha seda raamatute kaudu. Olen katsetanud mitmete raamatuklubide liikmeks olemist: ühes veetsin aastaid, teistest olen vaid paaril korral osa võtnud ning nüüd olen jälle ühe õnnestunud koosluse liige. Aegamööda olen selgitanud välja, mis teeb mulle raamatuklubi koduseks ja hästi toimivaks ning loodan, et sellest subjektiivsest juhendist on abi mõnele lugemishuvilisele, kes pole…
On selge, et iga raamatuarmastaja tunneb täielikku õndsust omaenda riiulite vahel, kus marjulepajõelikult raamatud n-ö tõmbavad. Me teame, et peame oskama rääkida ka raamatutest, mida me ei ole lugenud. Teine lugu on seista oma armsa sõbra Tartu kodu riiuli ees ja märgata seal kombinatsioone, kus küljekuti on Vahing ja Unt, Márquez ja Borges, Kanaaride ja Andaluusia reisiraamatud.…
Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.
Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need riiulist välja võtta. Kastirivi…
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob…
* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing – tean, mis on seda ümbritsev tunne, aga mis on…
Ei lähe vist mööda päevagi, kui ei oleks vaja midagi guugeldada – sellega kaasnevad aga kohustuslikud reklaamid. Ühel päeval juhtus selleks olema kinnisvaraportaali reklaam, kus pakuti müügiks korterit majas, kus elan. Uudishimuliku inimesena asusin kohe uurima, millise korteriga tegu, ja edasi laiendasin huvi lähikonnas müügil korterite vastu. Enam-vähem või täpselt…
On inimesi, kellel pole kodus ühtki raamatut. See näitab iseloomu! Ma ei tea, kas neid lõpuni mõistan, aga austan kindlasti. Üks on seejuures väga tõenäoline: kui pole raamatuid, siis ilmselt pole ka raamaturiiulit. Elementaarne, eks ole.
Unistus tühjast riiulist tundub küll pigem utoopia, mille poole püüab kogu elu liikuda iga kirjandushuviline.…
Olin läinud aasta lõpus Indoneesias Ida-Nusa-Tenggara provintsis töölähetuses ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastatud OCSEANi projekti (Oceanic and Southeast Asian Navigators) raames. Selle 24 Euroopa ja Aasia partnerit hõlmava projekti eesmärk on koguda geneetilist, arheoloogilist, lingvistilist ja rahvapärimuslikku materjali, et selgitada Kagu-Aasia saarestiku ja Okeaania rahvaste etnogeneesi. Kogumis- ja…
Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud…
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist…
Liialdamata võib öelda, et olen raamaturiiulite vahel üles kasvanud – raamatukoguhoidja lapsena ei oska elu raamatu-uputuseta hästi ettegi kujutada. Raamaturiiulid loovad pidepunkti hüplikus argipäevas ja ka teatava turvatunde, sest n + 1 mentaalset seiklust, uut ideed ja seltskonda on alati käeulatuses. Tunnistan, et külas käies on raamaturiiuli olemasolu üks esimesi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.