eesti raamat 500
-
Jaanis Valk, dokumentalist ja ühiskonnaõpetuse õpetajaErik Norkroos46 aastat vana raamatukapp
Ma olen 46aastane paks tammeriiul, kelle „nahal“ on kriimud nii Nõukogude kriidist kui ka uue aja digilöökidest. Kui mind 1979. aastal siia ilma loodi, olid mu esimesed „lapsed“ punased nagu pioneerirätt, teised aga eestlasele omaselt looduseusku – „ENSV kalad“. Kosmoseusku läksin koos „Totuga Kuul“. Kaheksakümnendate lõpus aga muutusin salapäraseks – mu „rindkeresse“ (keskriiulile) ilmusid esimesed krimkad ja ulmekad „Mirabilia“ sarjast. Veel ööselgi vaatasin huviga, kuidas taskulambi valgel teki all minust…2 minutit -
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.Eesti Keele InstituutKes loeb paksu pabersõnastikku?
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel andmebaasis „Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants“ (https://eki.ee/piibel/). Nii et edumeelse teadustegevuse seisukohalt on tegu ilmselge tagasikäiguga ja küllap tekib nii mõnelgi küsimus, kellel sellist ajast ja arust endisaegset sõnaraamatut vaja…3 minutit -
Lugedes üht autorit loed tegelikult sadat ja see ei ole kronoloogiline protsess: loed Milan Kunderat (foto aastast 1973), loed ka Fuentest ja Cervantest ja Murdochit ja Pirandellot.AFP/ScanpixÄra mine vagusalt sinna lahkele riiulile seisma
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem sõnastas ta viiendat peatükki kaks kuud. Autor teab nüüd täpselt, mismoodi Peeter ja Mari kohtuvad. Kuidas täpselt naksuvad Mari uued kingad. Nüüd autor oskab niisuguse raamatu kirjutada nagu ta…4 minutit -
Jaan Malin on kirjanik ja kunstnikKris MoorTeabekogum ja tundevoolam
Kolimise järel vajasin teise asjana raamaturiiulit. Esimene oli suur kapp plakatikogu jaoks. Raamatud peavad olema võimalikult nähtaval ja hõlpsasti leitavad. Seetõttu asuvad luuleraamatud ja eesti proosa esikus. Muu proosa on keelte kaupa tähestikulises järjekorras. Ärgu jumala eest arvatagu, et süsteem on kindel! Ma lihtsalt püüdlen korra poole. Kirjandusteadus, sotsiaalteadused ja kunst on omaette. Üks erand on kah: eraldi hoian kõiki Ilmar Laabaniga seotud trükiseid mis tahes keeles.
Kas paberil raamatuid on…2 minutit -
Liivlaste Jāņ Prints vanema ja Jāņ Prints noorema luuleraamatu „Meremeeste pühad laulud ja palved“ tiitelleht.Läti Ülikooli Liivi Instituudi koguLiivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli liivlastest palju arvukamalt. Hiljem hõlmas Liivimaa kubermang lõunapoolse Eesti ning suure osa Läti põhja- ja keskosast. Pikk ühine ajalugu kinnistus liivlaste kui siinmail kõige varem euroopalikud väärtused omaks võtnud…4 minutit -
Kurmo Konsa, Pallase professor, kes uurib raamaturiiuleidErakoguRiiulidžungel
Raamaturiiul ei ole lihtsalt mööbliese. Kaugeltki mitte. Ta pole ka passiivne panipaik ega muuseum, kus kõik on korrektselt sildistatud ja tolmuvaba. Ei! Raamaturiiul, vähemalt see, mis minu toas asub, on elus organism, džungel, kus valitseb küll mingisugune kord, aga see kord ei allu mingilgi viisil inimese tahtmisele. Seal valitseb metsikus, mille seaduspärad tuleb alles avastada ning alles seejärel saab raamaturiiuli taltsutada filosoofia, huumori ja kerge resignatsiooniga. Nagu teadlasele kohane.
Aja jooksul…1 minut -
Hans Alla, kunstiteadlaneAnnika HaasHeisake must lipp me riiulil
Kui rääkisin emale, et kirjutan Sirbi viimase külje riiuliveergu, palus ta seda kuulnuna mul ikka kõigile öelda, et mul on ikkagi päris raamatuid ka. Seega: mul on paberraamatuid ka, aga need ei ole nii huvitavad. Mu raamaturiiul on teiste inimeste riiulitega üsna sarnane. Seal on pooleks teoreetilist ja aimekirjandust, samuti ilukirjandust: väheke luulet, keskmisest rohkem ulmet. Organiseeritud on see suhteliselt suvaliselt ning umbes pooles ulatuses on riiuli sisu üldse kuskile…1 minut -
Luukere Juhan ja Triinu Laan Bologna lasteraamatumessil. „Luukere Juhani juhtumised“ on tõlgitud inglise, itaalia, läti, leedu, soome, sloveeni, tšehhi, horvaadi ja korea keelde.Eesti Lastekirjanduse KeskusLuukere Juhan ja teised Eesti raamatutegelased Bologna messil
Bologna lasteraamatumess 31. III – 3. IV, näitus „Cittadini creativi“ Palazzo d’Accursios kuni 13. IV.
3 minutit -
Lisanna Lajal, tantsukriitikLaila KaasikKogukonna raamaturiiul
Üks viis kogukonda luua on teha seda raamatute kaudu. Olen katsetanud mitmete raamatuklubide liikmeks olemist: ühes veetsin aastaid, teistest olen vaid paaril korral osa võtnud ning nüüd olen jälle ühe õnnestunud koosluse liige. Aegamööda olen selgitanud välja, mis teeb mulle raamatuklubi koduseks ja hästi toimivaks ning loodan, et sellest subjektiivsest juhendist on abi mõnele lugemishuvilisele, kes pole…2 minutit -
Kerttu Palginõmm, kunstiajaloolane, Tartu ülikooli spetsialist projektis „Colour4CRAFTS“Uku PetersonElu peegel
On selge, et iga raamatuarmastaja tunneb täielikku õndsust omaenda riiulite vahel, kus marjulepajõelikult raamatud n-ö tõmbavad. Me teame, et peame oskama rääkida ka raamatutest, mida me ei ole lugenud. Teine lugu on seista oma armsa sõbra Tartu kodu riiuli ees ja märgata seal kombinatsioone, kus küljekuti on Vahing ja Unt, Márquez ja Borges, Kanaaride ja Andaluusia reisiraamatud.…1 minut -
Valuraha
Kultuur on prõlla nõnna vedus, et ka heritstest neoliberaalid võiavad proosa, taide ja Pärdiga omi inaraid.
4 minutit -
Joonas HellermaSillerkiil / CC4 / Wikimedia CommonsKadunud õpetlase sõnad
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob…2 minutit -
Väike PD ja Lil Till on ka kirjandus, osakem näha neis väravat noorte jaoks. Väike PD ja Lil Till 26. I 2024 Tallinnas Helitehase üritusel „Fight Club #1“, kus toimub räpparite poksimatš.Taavi Sepp / Postimees / Scanpix BalticsEesti sõnastamatus 500
* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing – tean, mis on seda ümbritsev tunne, aga mis on…3 minutit -
Äli-Ann Klooren, muusikateadlaneErakoguMinu raamaturiiul
Ei lähe vist mööda päevagi, kui ei oleks vaja midagi guugeldada – sellega kaasnevad aga kohustuslikud reklaamid. Ühel päeval juhtus selleks olema kinnisvaraportaali reklaam, kus pakuti müügiks korterit majas, kus elan. Uudishimuliku inimesena asusin kohe uurima, millise korteriga tegu, ja edasi laiendasin huvi lähikonnas müügil korterite vastu. Enam-vähem või täpselt…1 minut -
Kaspar Viilup, filmiajakirjanikErakoguTühja raamaturiiuli võimalikkusest
On inimesi, kellel pole kodus ühtki raamatut. See näitab iseloomu! Ma ei tea, kas neid lõpuni mõistan, aga austan kindlasti. Üks on seejuures väga tõenäoline: kui pole raamatuid, siis ilmselt pole ka raamaturiiulit. Elementaarne, eks ole.
Unistus tühjast riiulist tundub küll pigem utoopia, mille poole püüab kogu elu liikuda iga kirjandushuviline.…2 minutit -
Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas
Olin läinud aasta lõpus Indoneesias Ida-Nusa-Tenggara provintsis töölähetuses ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastatud OCSEANi projekti (Oceanic and Southeast Asian Navigators) raames. Selle 24 Euroopa ja Aasia partnerit hõlmava projekti eesmärk on koguda geneetilist, arheoloogilist, lingvistilist ja rahvapärimuslikku materjali, et selgitada Kagu-Aasia saarestiku ja Okeaania rahvaste etnogeneesi. Kogumis- ja…4 minutit -
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia CommonsEsimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
11 minutit -
Väljavõte August Jakobsoni raamatust „Ööbik ja vaskuss“Anna-Liisa UntKui sul tulu hea, siis püüa seda teistelegi näidata
Veebruar ja märts, tuludeklaratsioonikuud. Kas tead, kui palju on raamatutest tulu tõusnud?
4 minutit -
Signe Ivask, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia teadurMarek MackovýchRännakud raamatutes ja raamatutega
Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud…2 minutit -
Tuglase ja Underi raamatukogud
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist…4 minutit -
Maarin EktermannErakoguRaamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal
Liialdamata võib öelda, et olen raamaturiiulite vahel üles kasvanud – raamatukoguhoidja lapsena ei oska elu raamatu-uputuseta hästi ettegi kujutada. Raamaturiiulid loovad pidepunkti hüplikus argipäevas ja ka teatava turvatunde, sest n + 1 mentaalset seiklust, uut ideed ja seltskonda on alati käeulatuses. Tunnistan, et külas käies on raamaturiiuli olemasolu üks esimesi…1 minut -
Ilmunud raamatute koguarv ajasAllikas: Eesti Rahvusbibliograafia. Joonise autor Peeter TinitsAndmetesse valatud raamatukultuur
Eesti Rahvusbibliograafia väärtuslik andmestik on teisendatud ajakohasesse formaati ja eeltöödeldud nii, et uurija saaks seda kohe kasutama hakata.
6 minutit
