20 09.19

Keeleaasta TUUM tuleb!

Keel

Eesti keele aasta TUUM toimub 27. ja 28. septembril. TUUM on võistlus, milles iga osaleja saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii antud tekstist. Võistlusest saab osa võtta Vikerraadio …

13 09.19

Eesti keele ülipikast kestusest ehk Kirjaoskuse lugu

Keel KÜLLI PRILLOP

Lühikesed ja pikad häälikud olid olemas juba paar tuhat aastat tagasi alglääne­mere­soome keeles, aga II ja III välte eristus kujunes välja alles möödunud aastatuhande keskpaigaks, veidi enne eesti kirjakeele sündi. Kirjas me …

09 08.19

Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus

Keel VALTS ERNŠTREITS

Liivi rahva aasta algus ja lõpp ei lange tänapäeval õigupoolest mitte jõuludele ja uuele aastale, vaid augusti esimesele nädalavahetusele, kui Irēl (Mazirbes) on liivi pühad – tähtsaim liivi ettevõtmine. Seekord olid need …

05 07.19

Kust tuli helilooja?

Keel REET KASIK

Helilooja on Karl August Hermanni loodud nimetus, nagu ka näiteks haritlane, sünnipäev, salakuulaja ja veel tublisti üle saja sõna, mida me siiani eesti sõnavara püsiosana tunneme ja kasutame. Laulupeo juubeliaastal on põhjust …

31 05.19

Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

Keel PIRET KUUSK, KAIDO REIVELT

Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend sellest on …

15 03.19

Kas külmikule tohib õpetada eesti keelt?

Keel ALEKSEI KELLI, KADRI VIDER

Keeleandmestiku õiguslik olemus. Põhiseadusega on seatud eesmärgiks eesti keele säilimine läbi aegade. Tänapäeval tähendab see ka eesti keele digimist, mis hõlmab suulise ja kirjaliku keeleandmestiku (keeleressursid) kogumise ja kasutamise keeletehnoloogia tarvis. Keeleandmestiku …

15 02.19

Eesti keel pole pelk tarbeese

Keel ÜLLE MADISE

Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas …

01 02.19

Soomeugrilaste globaliseerumine makro- ja mikrotasandil

Keel SZILÁRD TIBOR TÓTH

Globaliseerumise mõiste keskmes on teadagi Marshall McLuhani globaalküla kontseptsioon. Tegelikult ei saa rääkida ühest globaliseerumisest, vaid pigem selle mitmest tasandist nii ajas kui ka ruumis. Venemaa soome-ugri keelte olukorda kirjeldades olen kirjutanud globaliseerumise …

23 11.18

Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks

Keel TEELE PEHK

Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just …