Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

Sirp/Artiklid/Keel

18 06.21
Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

Keel MALL LAUR

Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.

Sirbis avaldatud Arvi Tavasti EKI sõnastikureformi puudutavates vastustes1 on kõik justkui avatud diskussiooniks, samas näib, et mõni asi on juba otsustatud: uut ÕSi eraldi digitaalses vormis enam ei tule, ÕS uputatakse ühendsõnastikku. …
18 06.21
Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

Keel AILI KÜNSTLER

Muudatused keelekorralduses mõjutavad keeletoimetaja tööd märkimisväärselt. Nii leidiski keeletoimetajate liidus 11. juunil aset järjekordne veebikohtumine Margit Langemetsa, ühe sõnastikureformi eestvedajaga.* Kas saite sõnastikureformi põhimõtetes selguse kätte? Sõnastikureformi käigus liidetakse eesti keele sõnaraamat …
04 06.21
Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Keel

Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast 21.04.2021 Oleme alates 2019. aasta sügisest jälginud keelekorralduse teemal meedias ilmunut ja räägitut, samuti Eesti Keele Instituudi (EKI) ja teiste asutuste korraldatud arutelupäevi. Oleme mitmes asjas …
04 06.21
Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Keel

Eesti Keele Instituut (EKI) on välja kuulutanud sõnastikureformi. Selle lõpuks, 2025. aastaks, ilmub ÕS osana uuest veebipõhisest ühendsõnastikust (Sõnaveeb), mille aluseks on eesti keele seletav sõnaraamat. ÕSi kui kirjakeele normi kajastavat sõnaraamatut …
04 06.21
Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Keel AILI KÜNSTLER

Nagu kõrvalleheküljel näha, kinnitab sõnastikureformi algatanud EKI direktor Arvi Tavast jätkuvalt, et tegu on vaid tehnilise innovatsiooniga. Sõnaveebis juba tehtud muudatused (nt sisuvahe eiramine: autorsus=autorlus; senine ametniku soovitussõnastiku selge põhjendus „autorsus, autoriks …
04 06.21
Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Keel

Eesti Keeletoimetajate Liit Teie: 21.04.2021 Jakobi 2 51005 Tartu Meie: 20.05.2021 nr 1-9/21/41-2 Täname põhjaliku pöördumise eest. Rõõm on näha, et ambitsioonikalt sõnastikureformiks nimetatud edusamm leksikograafide ja terminoloogide töös on saanud ka …
23 04.21
Kinnikeevitatud kõnekeel

Keel Madli Vitismann

Arvi Tavasti artikli „Taaskasutus on popp!“ järgi oli arvata, et seal kirjeldatud meetodiga saavutatakse Sõnaveebis vigade taaskasutus. Nüüd on näha, et nii saab vigu juurdegi.

Merekeele nõukoja koosolekuil võib kuulda naerupahvakuid, kui keegi toob ajakirjandusest näite meresõna valetarvituse kohta – kujutlusvõime …
16 04.21
Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Keel

Lahkunud on emakeeleõpetuse alustala ja hing, Tallinna ülikooli emeriitdotsent Viivi Maanso, kes elas ja töötas parema emakeeleõpetuse nimel: arendas emakeeleõpetuse metoodikat, koostas õpivara ja juhendas põlvkondade kaupa emakeeleõpetajaid. Viivi Maanso (sünd Telliskivi) …
26 03.21
Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keel PEEP NEMVALTS

Sõnasõnaline tõlge ega toorlaenud ei suuda kunagi täpipealt vahendada ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mis tahes teises keeles.

Võistluse „Keeletegu 2020“ 16. märtsil välja kuulutatud peaauhind artiklikogumikule „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ on tunnustus kõigile …
12 03.21
Keeletoimetaja muutuste ristteel

Keel HELIKA MÄEKIVI, RIINA REINSALU

Ehkki keeletoimetajat rõõmustavad kiiremad muutused keelekorralduses, on tähtis leida tasakaal korrastatuse ja vabaduse vahel.

Sügisest alates on kogunud hoogu arutelu seniste ja tulevaste keelekorralduspõhimõtete üle. Teemat on käsitletud päevalehtedes, Vikerraadio …
26 02.21
Inglispärase grammatika pealetung

Keel VÄINO KLAUS

Kõnekeel võib muutuda, kuid kõik see ei pea jõudma kirjakeelde, olgu põhjuseks võõrmõju, kõnekeelsus, keeletunde lõdvenemine, teadmatus, lohakus või koguni mood.

Inglise keele sõnavaralistest mõjudest kirjutajad on ikka kinnitanud, et meie kirjakeel ohus ei ole, sest muutused …
19 02.21
Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Keel AILI KÜNSTLER

Jüri Viikberg: „Eesti murded on grammatilise struktuuri ja sõnavara poolest eluterved, kuid elujõulisemad on need, mida räägitakse piltlikult öeldes kodus, koolis ja kirikus.“

Wiedemanni auhinnaga tunnustatud Jüri Viikberg on uurinud eesti keele kontakte, murdeid, sugulaskeeli, väliseestlaste keelekasutust ja alamsaksa …

Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kinnikeevitatud kõnekeel

Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keeletoimetaja muutuste ristteel

Inglispärase grammatika pealetung

Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Uudised

Blogid

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Keel

Liiasuse printsiip ja sõnastikureform

Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees

Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta

Mis on „neutraalse“ keelearenduse tegelik eesmärk?

Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga

Kinnikeevitatud kõnekeel

Viivi Maanso 12. I 1929 – 11. IV 2021

Eesti teaduskeel – üleilmse teadmusrikkuse osa

Keeletoimetaja muutuste ristteel

Inglispärase grammatika pealetung

Pärimusmuusika on õhus – ju siis murdekeelgi

Värsked artiklid

Uudised

Blogid

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Külgpaneeli navigatsioon