15 03.19

Kas külmikule tohib õpetada eesti keelt?

Keel ALEKSEI KELLI, KADRI VIDER

Keeleandmestiku õiguslik olemus. Põhiseadusega on seatud eesmärgiks eesti keele säilimine läbi aegade. Tänapäeval tähendab see ka eesti keele digimist, mis hõlmab suulise ja kirjaliku keeleandmestiku (keeleressursid) kogumise ja kasutamise keeletehnoloogia tarvis. Keeleandmestiku …

15 02.19

Eesti keel pole pelk tarbeese

Keel ÜLLE MADISE

Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas …

01 02.19

Soomeugrilaste globaliseerumine makro- ja mikrotasandil

Keel SZILÁRD TIBOR TÓTH

Globaliseerumise mõiste keskmes on teadagi Marshall McLuhani globaalküla kontseptsioon. Tegelikult ei saa rääkida ühest globaliseerumisest, vaid pigem selle mitmest tasandist nii ajas kui ka ruumis. Venemaa soome-ugri keelte olukorda kirjeldades olen kirjutanud globaliseerumise …

23 11.18

Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks

Keel TEELE PEHK

Kuna eelmine, 2017. aasta juunis ilmunud inimarengu aruanne „Eesti rändeajastul“ märgiti tarbetekstina ära 2018. aasta selge sõnumi võistlusel, otsustasime Eesti Koostöö Kogus, et pöörame aruande väljaandjana järgmise populaarteadusliku üllitise koostamisel eritähelepanu just …

26 10.18

Pildilt maas – Kadunud rahvad tõstetakse taas kilbile

Keel ENN ERNITS

Lätis on viimase pooleteisesaja aasta jooksul assimileerunud, s.t lätistunud, mitu läänemeresoome rahvast: liivlased, kreevinid, leivud ja lutsid. Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi …

28 09.18

Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem

Keel KRISTINA KALLAS

Eestis on 13% koolidest vene või vene-eesti õppekeelega (viimased on valdavalt keelekümbluskoolid). Seal õpib kokku 25% kõigist Eesti õpilastest. Tegemist on Nõukogude Liidu ajast jäänud süsteemiga, kus eri emakeelega lapsed käisid eraldi …

24 08.18

Pildilt maas – Narva keel ja meel

Keel MART RANNUT

Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti …

20 07.18

Pildilt maas – Meie visuaalne emakeel

Keel Kärt Summatavet

Mõnd mustrit või rahvarõivaid vaadates näeme värve ja märke, märkidest kokku pandud mustreid. Oleme kindlad, et teame täpselt, mida näeme: hindame ning mõtestame nähtut omaenda teadmiste, oskuste, emotsioonide ja väärtushinnangute valguses. Rahvariided, …

25 05.18

Pildilt maas – Murrakud riiulis

Keel PEETER OLESK

Ühel pärastlõunal astus minu juurest läbi juristiharidusega kroonuametnik, kes on väga huvitatud keskaegsest arhitektuurist. Ta märkas ka dialektoloog Evi Juhkami kokku pandud paksu kõvakaanelist köidet „Harju-Madise murrak“ (murdetekstid on toimetanud Mari-Liis Kalvik …

27 04.18

Teaduse keel – Terminitöö viljad naudingupaketis

Keel ÜLLE SIHVER

Eestlane on maailmakodanik ja suurlinnastumise käsitluses ehk muust maailmast isegi ees: linnarohelusele mõeldakse juba planeerimise ajal, et vältida hoonestamisel kivikõrbete ehitamist, rääkimata miljööväärtuse ja puutumata looduse hindamisest. Nende teemadega õnnestub siinmail muuhulgas …