Impeeriumi surma lugu

Sotsiaalia DAVID VSEVIOV

Nõukogude ajal oli kombeks pidada muutuste kandjateks vaid „proletaarseid, revolutsioonilisi jõude“, pöördelistel aegadel on sündmuste sütitajate rollis aga paljuski hoopis kultuuritegelased.

Tänapäeva teadmiste kohaselt (kui jätta šarlatanlikud variandid kõrvale) pole ajaga manipuleerida võimalik. Seega ei oska me minevikku katseliselt taasluua ning igasugune ajalooalane tekst jääb eriilmelistele püüdlustele vaatamata paratamatult improvisatsiooniks. See tähendab tahes-tahtmata …

Elon Musk – kas impeeriumi kirstunael?

Sotsiaalia REIN RUUTSOO

Teadusaparatuuri nappuse tõttu kannatavaid Venemaa kosmonaute on kodumaalgi juba nimetatud kosmoseturistideks.

31. mail pärast mitmeid viivitusi teoks saanud Dragon 2 esmalend on pälvinud tähelepanu eelkõige kui tehnoloogia­insenerinduse läbimurre. Nii rakett Falcon 9 kui Dragon 2 on mehitatud lendude reas (sh lennuohutuse mõttes) revolutsiooniline …

Küsimus määrab maailma, milles elame

Sotsiaalia HENRIK SOVA

DeLanda ja Deleuze’i jaoks seisneb filosoofi roll tegelemises küsimustega, mis teaduse silmis pole esialgu lahenduvad või on halvasti püstitatud.

Manuel DeLanda (s 1952) on New Yorgis elav filosoof, kelle keskseks huviks on mõjuka prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i ideede esitamine kaasaegse teaduse keeles. DeLanda on menukas mõtleja – Google Scholari andmetel on …

Sõjaväejuhid ja poliitika

Sotsiaalia KRISTHEL HAAK

Paremini said sõjaväelased hakkama Konstantin Pätsi valitsusega ja (teadmata asjaoludel) kujunesid suhted pingelisemaks Jaan Tõnissoniga.

Reigo Rosenthali raamatu pealkirjas parafraseeritud väljendile „nagu kord ja kohus“ on õigekeelsussõnaraamatus antud seletuseks „korralikult“, „nagu peab või on tavaks“. Miks just selline pealkiri? Kes pidid ja mis oli tavaks? Sisejulgeoleku nimel …

Valged raamatud ei ole neutraalsed

Sotsiaalia KARSTEN BRÜGGEMAN

Vabadussõja sõjaliste aspektide rõhutamisega ei parane tingimata meie arusaamine sellest, kuidas tsiviilühiskond sõjast välja tuua.

Vastupidiselt Esimesele maailmasõjale ei ole Eestis Vabadussõda kunagi unustatud. Suure sõja 100. aastapäeva ja hulga publikatsioonide tõttu, mis on pühendatud sellele XX sajandit kujundanud konfliktile, astus ilmasõda lõpuks välja sellele järgnenud Vabadussõja …

Inimkeelne aruanne inimmõõtmelise ruumi kohta

Sotsiaalia LEELE VÄLJA

Värske inimarengu aruanne toob hästi välja pärandi ning ruumi hoidmise ja kavandamise kitsaskohad: sõltuvuse poliitilistest otsustest ja spetsialistide kaasamata jätmise.

1995. aastast peale koostatakse iga kahe aasta tagant Eesti inimarengu aruanne, mis annab ülevaate Eesti sotsiaal-majanduslikust olukorrast. See on siiani olnud sotsiaalteadlaste pärusmaa. Värskes aruandes on aga vaatenurka laiendatud ning sisse toodud …

Koroonakriis ja demokraatia tulevik

Sotsiaalia TÕNIS SAARTS

Minimaalriigi idee ja neoliberalism on nii suurde ebasoosingusse sattunud, et vaevalt neid vanal kujul reanimeerida enam õnnestubki. Mis tuleb nende asemele?

Maailm alles toibub pandeemia esimesest lainest. Keegi ei tea, kuidas hakkab selle sajandi seni ulatuslikem üleilmne katastroof mõjutama poliitikat, rahvusvahelisi suhteid ja demokraatia tulevikku. Levinud arusaam on, et demokraatlikud riigid ilmutasid võimetust …

Usk, keel ja sõda

Sotsiaalia AIMAR VENTSEL

Bronisław Malinowski nimi peaks haritud ja lugejale inimesele kas või umbmääraselt tuntud olema. Läänemaailma mõttelukku on ta jälje jätnud nii sotsiaal- kui ka kultuuriantropoloogias, religiooniuuringutes, filoloogias, majandusteoorias, aga ka õigussüsteemi-uuringutes. Raamatusse „Maagia, teadus ja …