Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

Sirp/Artiklid/Elurikkus…

13 03.20
Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

Elurikkus - Kliima STEN HALJAK

Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri …
13 03.20
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

Elurikkus - Kliima RAINER KUUBA

Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.

Kui eelmise nädala artiklis sai näidatud, kuidas riigimetsades on raieintensiivsus kasvanud suuremaks, kui see on olnud …
06 03.20
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

Elurikkus - Kliima RAINER KUUBA

Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.

2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.1 Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis väheneks vanade …
14 02.20
Et metsaraiet ei juhiks robot

Elurikkus - Kliima KAJA PETERSON

Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.

Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on …
07 02.20
Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?

Elurikkus - Kliima GEIT KARURAHU

Eelmisel aastal toodi Eestisse umbes 3000 eksooti. Kuna siin registreerimiskohustus puudub, siis puudub ka ülevaade käest kätte liikuvatest loomadest.

Teadaolevalt on Euroopas üle 300 miljoni lemmiklooma, kelle hulgas on nii imetajaid, linde, roomajaid, kalu kui …
07 02.20
Kas tunned suutmissurvet?

Elurikkus - Kliima KADRI TAPERSON

Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.

Ingliskeelne termin ableism, mida saab tõlkida nii puudevaenulikkuseks kui suutmissurveks, rõhub vähemalt kahte isikute gruppi. Ühte …
10 01.20
Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus

Elurikkus - Kliima ARNE ADER

Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.

Inimese ja looduse vastasmõju hindavad omal viisil kaks uudset mõõdupuud, milleks on kliima ja elurikkus. Paljudele …
13 12.19
Greta naeratus

Elurikkus - Kliima KADRI TAPERSON

Uue aja kliimaaktivistid reedestest streikidest tõekuubikuteni

Kui kliimakriisi tõsiselt võtta, siis peaksid mõjukate inimeste hulka kuuluma loomaõiguslased, veganid, kliimaaktivistid ja inimõiguslased. Nii …
15 11.19
Inimõigused on loomaõigused

Elurikkus - Kliima KADRI TAPERSON

Jeanette Rowley: „Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi.“

Eesti Vegan Seltsi kutsel käis hiljuti Eestis dr Jeanette Rowley, kes pidas loenguid loomade ja veganite …
08 11.19
Kõige tähtsam on energia

Elurikkus - Kliima ANDRES KUUSK

Süsihappegaasi hulk atmosfääris on industriaalajastul kasvanud üle 40%. Nii kiiret kasvu pole teadaolevalt olnud viimase 66 miljoni aasta kestel.

Palju aastaid tagasi alustas akadeemik Juhan Ross looduseteemalist teadusettekannet instituudi nõukogus sõnadega „kõige tähtsam on vesi“. …
25 10.19
Transformatsioon keskkonnahariduses

Elurikkus - Kliima LIISA PUUSEPP

Hoolimata sellest, et keskkonnateadmised on justkui kogu aeg meie ümber, oleme eestlastena keskkonnateadlikkuselt tavalist prügi sorteeriv metsarahvas. Praeguses olukorras, mil noored reedeti kliimastreigivad, mil Maa ületarbimise päev (Earth Overshoot Day1) liigub jõudsal …
11 10.19
Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus

Elurikkus - Kliima MICHAEL HITCH

Eestist võiks saada Euroopa liider linnakaevandamises ning jäätmetest strateegiliste ja muude pöördelise tähtsusega ainete eraldamises. Astume esimesi julgeid samme järgmisesse sajandisse – sajandisse, mida iseloomustavad ühiskonna, keskkonna ja majanduse proovikivid, mis jätkuvalt …

Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

Et metsaraiet ei juhiks robot

Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?

Kas tunned suutmissurvet?

Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus

Greta naeratus

Inimõigused on loomaõigused

Kõige tähtsam on energia

Transformatsioon keskkonnahariduses

Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus

Uudised

Blogid

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Elurikkus – Kliima

Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

Et metsaraiet ei juhiks robot

Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?

Kas tunned suutmissurvet?

Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus

Greta naeratus

Inimõigused on loomaõigused

Kõige tähtsam on energia

Transformatsioon keskkonnahariduses

Eesti tulevik ja säästlik mineraalikasutus

Värsked artiklid

Uudised

Blogid

Pressiteade

Leia veel huvitavat lugemist

Külgpaneeli navigatsioon