Sel reedel Sirbis
Sandra Haugas kõrghariduse rahastamisest
Juhan Raud vestles Alice „Ukufesti“ korraldaja Alice Järvetiga
Mare Müürsepp, „Anderseni mõõdupuu“
Kristel Vilbaste, „Mürgine, mürgisem, mürgiseim“
Andrei Liimets, „HÕFF 20“
Äli-Ann Klooren, „Sündmusterohke…
Kui tahame, et kõik jääks endiseks, peab kõik muutuma
Vene teatri dramaturg Laur Kaunissaare: „Vene teatri Eesti kultuuriruumile ja teatrimaastikule avanemine on tihedalt seotud siinse ühiskondliku konteksti tajumisega.“
President enamuse vastu
Kadriorus levib välispoliitilise isetegevuse nakkus. Vaja on viirusetõrjet.
Mis siis saab sest keelest?
Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda,…
Nihilismi ja messianismi analoogideta segu
Kustutamatu nälja terviseks
„Nälja“ puhul on tegemist etüüdikogumikuga, kus sõnaline suhtlus on fragmentaarne ning tähenduslikkus saavutatakse tegevuse ja atmosfääri kaudu.
Veest ja savist tehtud tüdrukud
Lavastus „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ on aeglane, kummaliselt aeglane, mis annab võimaluse ruumil väikeste sammude haaval avaneda, muutuda üha suuremaks ja suuremaks.
Dissonantsi poeetika – õnn kutsub esile iseennast
Kunst võib meile näidata halvimat, ta võib näidata väljapääsmatut ummikut, aga õnnele kutsub ta ikka, ja seda ei saa salata. Tõsi küll, see kutse jõuab kohale dissonantside kaudu.
Ühe rahutu kunstniku reisipildid
Suures osas koosneb Karin Lutsu loomingu seekordne väljapanek visandlikest teostest, mida näidatakse esmakordselt.
Näitusel kummitab
Kuraatorid on iseäranis pingutanud, et olla oma töös loominguliselt tihedad, hõlmavad ning terviklikud.
Looduse lootus
Ingo Kowarik: „Ehitatud keskkonnas levib uus metsikus, mida pole kujundanud inimene. See näeb välja küll harjumatu, kuid pole muust loodusest väärtusetum.“
Ruumipildi insener
Tõnu Tunnel: „Olen enese niimoodi ära treeninud, et iga kord, kui pildistama lähen, ikka on liblikad kõhus.“
Väikeses saalis suurt pilti vaatamas
Kristiina Poska paistab olevat muusikuna kompromissitu perfektsionist, aga samal ajal julgeb ta laval olla lihtsalt inimene.
Džäss sobib hästi raskete teemade kajastamiseks
Üks välismaal elavate Eesti noorte muusikute ühisosa paistab olema see, et kipub tekkima koduigatsus, mõningane eksistentsiaalne kriis ja enese aktsepteerimise raskused.
Muusika kuulub inimestele
„Saxfesti“ kureerimise juures oli väga sümpaatne, et see ei olnud džässifestival, vaid oli rokki, džässi ja fusion’it, s.t alternatiivsemast muusikast Lembit Saarsaluni välja.
Tallinn, mu Tallinn, sa kooride linn!
Äsjast koorifestivali iseloomustas kunstiliselt kõrge tase, viimse hetkeni tihe konkursipinge ja palju head muusikat – kõik vajalik, et festival oleks elujõuline. Seda ta tõesti on.
XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul
Paljude meelest on rohe-woke-ideoloogia juba näidanud oma võimetust suurte väljakutsetega nii toime tulla, et kõnetaks enamikku valijaskonnast ega tekitaks trumpistlikke ja orbanlikke vastureaktsioone.
Kummaline vaatepilt: rahvas marssimas loosungite all „Rohkem raha parteidele!“
Kui parteid on sunnitud käima suurrahastajate ustele koputamas, siis mõjutab see ka parteide poliitikat.
Et lähisuhtevägivald ei korduks, tuleb seda märgata ja reageerida
Põlvkonnad tajuvad vägivaldset käitumist erinevalt: see, mida aastakümnete eest peeti normaalseks, on praeguste noorte meelest vägivald.
Enesemääratlus „eurooplane“
Rahvusvaheline uuring kinnitab, et Euroopa Liit ja euroopastumine on pigem rida praktilisi küsimusi kui väärtused ja identiteet.
20 aastat Tallinna ülikooli loomisest
Tallinna ülikoolil on juba välja kujunenud traditsioon ühiskonnas kaasarääkimise ja oma ideedega julgelt nähtaval olemise osas.
„Camera Erotica“ ehk kuidas rääkida seksist
Silvia Lorenzi: „Püüame normaliseerida seksuaalsust, mis ei põhine ekspluateerimisel, pealiskaudsusel või pideval partnerivahetusel. Usun, et vabam vestlus sel teemal lubab meil teatud teemasid paremini kõnetada.“
Tants tuttava ja tundmata kuradiga
Poolt tosinat filmižanrit segav „Patused“ on ebaühtlane, ent mitmekihiline ja originaalne vabaduseotsingute kujutelm, vastupidamine rõhumise kiuste.
Sõda versus armastus. Kas see ongi inimeseks olemine?
Kjell Westö romaan „Videvik 41“ annab aimu, kui raskelt elasid soomlased üle 1940. aasta märtsis Nõukogude Liiduga sõlmitud rahukokkulepet, mis võttis Soomelt ära hulga maad.
Et miski ei saaks meid lämmatada
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi kõne 29. aprillil 2025
Juhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets
Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik…
Juhan Liivi müüdi murenemine
Artiklikogumik „Vulise ojakene rohkem“ uuendab Juhan Liivi autorikuvandit ning pakub uusi lähtekohti XIX sajandi lõpu eesti vaimukultuuri mõtestamisel.
Juhan Liivi saabaste lugu
„Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina…
Ära mine vagusalt sinna lahkele riiulile seisma
