Juhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets

Juhan Liivi märssi hakkab kandma Janika Läänemets

Janika Läänemets oma kodukohas Kõrvemetsa külas. Läänemets on avaldanud kaks raamatut: luulekogud „Vihma ja kurbuse maja“ (2022) ja „Linnupetja“ (2024). Hariduselt kirjandusteadlane, on ta ka viljakas kriitik. Läänemets on olnud Betti Alveri debüüdiauhinna kandidaat ning pälvinud ajakirja Värske Rõhk aastaauhinna. „Linnupetjaga“ oli ta Rahva Raamatu aasta parima teose nominent, samuti tõstis selle esile eesti naiskirjanduse auhinna žürii.        
 Piia Ruber

30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat.

Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjase­märsi. Tänavu pälvis märsi Janika Lääne­mets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024).

Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tekstiga, luuletusega „***tunda rõõmu elavast puust“ („Linnupetja“). Koos Läänemetsa looduga tõstis žürii kandidaatidena esile järgmised luuletused: Indrek Hirve „***Olen vaid põgus vari“ (Akadeemia, nr 11), Riste Sofie Kääri „***kõigepealt on tarvis vabastada kõik olendid kannatustest“ (Looming, nr 8), Enn Lillemetsa „Vastu tuult helgib pajude hõbe“ (Looming, nr 2), Lauri Pilteri „Paralepa etüüd“ (Akadeemia, nr 7) ja Elo Viidingu „Tema“ (Looming, nr 3).

Juhan Liivi luuleauhinda hakati välja andma 1965. aastal. Seda annab välja Liivi muuseum koos Peipsiääre valla ja Juhan Liivi nimelise Alatskivi kooliga. Tänavu kuulusid žüriisse Kruusa Kalju (esimees), Tanar Kirs, Janika Kronberg, Berit Petolai, Heli Roosma, Jüri Talvet ja Mart Velsker.

Janika Läänemetsa karjasemärsi on valmistanud Iris Järg.

Sirp