2025-09 (4033)
Kollektiivmõistus mõõdab mälurannikut
Ja ega tegelikult olegi Uru Valteri ajaline ulatus täpselt teada – võib-olla oli ta rannikul koos kiviaegsete hülgeküttidega.
T ja X lahkuvad maalt
Maailm on Muski-vastast protestivaimu täis. Eesti sörgib (veel) sabas.
Ennäe inime
Huvitaval kombel pärib ühine probleemiseade peaaegu kõikide tänavuste skulptuuride juures inimsuse järele.
Kas Flooja päästab meid?
Florian Wahli ambitsioonikas Estonia-kontsert tõestab taas, et kultuuris on nähtused tihti kõige huvitavamad siis, kui need on kujunemisjärgus.
Ruumihäkime linna!
Akadeemia tee korterelamute renoveerimisprojektis uuriti hääbuva linnakunsti rolli kohaidentiteedi hoidmisel.
Tänavaruumi muutmine on mõtteviisi küsimus
Marco te Brömmelstroet: „See on ju imelik, et avalikus ruumis tohib hoida vaid autot. Kui paigutaksin tänavale hobuse, külmkapi või klaveri, peetaks seda prügistamiseks.“
Elleni nähtamatu raamat
Lavastuse „Elleni sekund“ helge telg on Marika Barabanštšikova Ellen Niidu rollis: päikeseline, elujulge tüdruk, neiu, naine, ema, kes loob ja hoiab koduse maailma pidevust.
Tühja raamaturiiuli võimalikkusest
Unistus tühjast riiulist tundub küll pigem utoopia, mille poole püüab kogu elu liikuda iga kirjandushuviline.…
Lootusetuse lootusrikas lõpp
Jevgeni Gribi loomingulises biograafias on Eesti Rahvusballetis lavale toodud „Valgus maailma lõpust“ isikupärase käekirja vormimisel samm edasi.
Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas
Kunstiga madude suve vastu
Céline Sallette: „Me ei saanud Niki de Saint Phalle’i kunsti näitamiseks õigusi. Väljendasime soovi teha Nikist film, aga perekond ütles kohe, et nad ei luba seda teha.“
Eesti metsa akadeemiline vardja
Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutab kliimamuutuste otsest mõju meie metsale, mets vajab kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide eest kaitset.
Eesti nüüdisanimatsiooni lühikursus
Lühianimakassett „Animaffia“ pole mingi best of, vaid pooleteise tunniga maalitakse üles meie animatsiooni tänapäev kõigis tema värvides.
Kuidas soomeugrilaste konte korjati
Etnograafid rändasid maailma äärde, püüdes põlisrahvaste hingemaailma mõista, kuid varjudes on teisi, kelle eesmärgid ei ole alati nii puhtad.
Inimväärset elu igatsedes
„Must auk“ tuletab meelde, et ühest ärevast või üksildasest päevast teise elades tasub mängida, et nõnda elust rõõmu tunda.
Memme vaeva mõõda miljardites
Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.
Neetult valjult, ja seda juba kaheksa aastat
Damn.Loud on leidnud oma niši, mille esinejate nimekiri avaldab muljet, kontserte ja festivale toimub järjepidevalt ning korralduskombitsad on aetud ka Riiga ja Vilniusse.
Sõda naise keha pärast
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
Trio kolmas kuulamine
On rõõm, et metsasarvetrio koostöö algas paljutõotavalt, ja nüüd olid muusikud Arvo Pärdi keskuses antud kontserdi tarbeks koostanud juba ulatuslikuma kava.
Annie Ernaux kui inimkond
Nobeli kirjandusauhinna laureaat seisab enda läbielamiste kujutamise kaudu kõigi teistegi naiste õiguse eest oma keha üle ise otsustada.
Klassika just nagu meie ajast
M4GNETi kontserdil sai kuulda viimistletud, läbimõeldud mängu, inspiratsiooni ja elavat hingust täis head koostööd – panustatakse palju ja ollakse asjale pühendunud.
„Ma ei arene, ma olen“
James Hillmani arhetüüpiline psühholoogia ei rõhuta pelgalt sümboolse ülimuslikkust kontseptuaalse ees, vaid rõhub ka väärtuse ülimusele tõsiasjade ees.
Lõbus ja värvikas kontserdikuu
Praegusel musta masendust tekitaval ajal on tore tõdeda, et inimesed ei ole kaotanud huumorimeelt ja jagavad seda lahkelt ka kuulajatega.
Üksildane, vaene, kuri, toores ja lühike
Pole juhuslik, et ükski vanadest liberaalsetest demokraatlikest riikidest ei esinda rahvust: britid, ameeriklased, kanadalased, austraallased, šveitslased pole rahvused.
Inimene ta ju ongi
Tänavuse novelliauhinna pälvisid Brigitta Davidjants ja Meiu Münt, kes paistavad silma oskusega avada inimloomuse ebatäiuslikkust ja haavatavust.
Keskkonnakriis ja tähenduslik elu
Tänamatu rahvas
Vanem meesterahvas astub Metšnõkova peatuses trammi, võtab istet. Tramm veereb mööda Lõtšakivskat kesklinna poole.…
Ei interpreteeri
Markus Kasemaa: „Anatoomilise deformeerimise puhul on oluline, et keha mõjuks õigesti ja pildi üldkompositsioon töötaks.“
Viipekeele seis Eestis
Esiküljel Florian Wahl. Foto Taavet Kirja
Arhitektuur
Arvamus
- Gregor Mändma Tänamatu rahvas
- Helin Puksand Viipekeele seis Eestis
- Kaarel Tarand T ja X lahkuvad maalt
Film
- Tristan Priimägi Kunstiga madude suve vastu
- Kaspar Viilup Eesti nüüdisanimatsiooni lühikursus
- ISABEL JEZIERSKA Inimväärset elu igatsedes
Kirjandus
- Maria Esko Inimene ta ju ongi
- Vilja Kiisler Sõda naise keha pärast
- Ulla Kihva Annie Ernaux kui inimkond
Kunst
- Juhan Raud Pealelend
- Kaire Nurk Ei interpreteeri
- Andrus Laansalu Kollektiivmõistus mõõdab mälurannikut
- Hans Alla Ennäe inime
Lõpulugu
Muusika
- Ia Remmel Klassika just nagu meie ajast
- äli-Ann Klooren Lõbus ja värvikas kontserdikuu
- Tristan Priimägi Kas Flooja päästab meid?
- ESTER FAIMAN Neetult valjult, ja seda juba kaheksa aastat
- Maria Mölder Trio kolmas kuulamine
Raamaturiiul
Sotsiaalia
- Siim Lill „Ma ei arene, ma olen“
- Ahto Lobjakas Üksildane, vaene, kuri, toores ja lühike
- Timo Maran Keskkonnakriis ja tähenduslik elu
Teadus
- Margus Maidla Eesti metsa akadeemiline vardja
- Art Leete Kuidas soomeugrilaste konte korjati
- ELISE ROHTMETS Memme vaeva mõõda miljardites
