Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend.
Keel mängib tegelikult juba ise. See mäng toimib esmajoones mitte nimetamise ehk fikseerimise, vaid…
„Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus“, Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga
Marju Lauristin, „Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal“
Peep Nemvalts, „Teadusulmeline ÕS 2025“
Anu Viltrop, „Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?“
Kurmo Konsa, „Vähem inimesi, kuumem planeet“
Maria Mölder, „Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada“
Riina Oruaas, „Muusika ja teater pole ainult muusikateater“
Merle Karro-Kalberg, „Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu“
Elina Liiva vestles arhitekti ja kuraatori Kaisa Karvineniga
Pille-Riin Larm vestles kirjanduse aastaauhindade põhižürii juhi Elisa-Johanna Liiviga
Tristan Priimägi…
Ma olen väike rebane! Ärkan mererannal ja ei saa mitte millestki aru. Või on see hoopis vanaema heinamaa? Olen korra ka unes rebane olnud, jooksnud sealt põllult Veneetsiasse, mis õnneks ei olnud kaugel, kõigest võsa taga. Nüüd aga on kõik ilmsi ja mul on endiselt kõik hästi: olen konsooli ühendanud ekraaniga ja mängin „Tunic’ut“, Andrew Shouldice’i disainitud seikluslikku videomängu. Rebane olen mängult, ja mäng on raske, aga üliarmas. Ajan end tagakäppadele, tipin ringi, otsin läbi- ja ligipääse, leian…
Sveta Grigorjeva Triin Soometsa luulekogust „Jäälind“
Riho Västrik, „Grigori Kromanov 100“
Grigori Kromanov 100
Silver Õun Béla Tarri filmidest
Tristan Priimägi vestles saksa filmirežissööri Mascha Schilinskiga
Marin Mõttus, „Kirjanduse veritsev serv“
Margit Keller ja Triin Vihalemm Ida-Virumaa tulevikust
Robin Lek, Triinu-Liis Tuhkla, „Kes on naine? Kes on mees?“
Gregor Kulla, „Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu“
Tüüne-Kristin Vaikla vestleb Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelmaga
Johanna Holvandus-Tarvas, „Ruum poliitika meelevallas“
Katja Novak, „Märkmeid Ukrainast II. Ühtsust tunneme hädas“
Hunt Kriimsilm olemine tekitab pidevalt identiteedikriisi – jack of all trades, master of none. Mitte millegi meister, kõikide ametite tundja.
Kriisiorgu võibki jääda, kui ei suhtu kõigesse mänguliselt. Elu muutub tuhmiks, kui ei katseta ega pane ennast ja ümbritsevat proovile. Haritud arhitektina võiksin proosaliselt öelda, et elu proovikive tuleb pidevalt ümber tõsta, lihvida ja oskuslikult müüriks laduda. Ja mis siis, kui mitte millegi meistriks olemine ei olegi läbikukkumine, vaid keeldumine olemast…
„Reaalsuse kõrb võtab võimust“, Juhan Raud vestleb Anders Härmiga
Kadi-Ell Tähiste ja Maarin Ektermann kunstivaldkonna rahastamisest
Oliver Issak, „Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale“
Ardo Ran Varres vestles kirjaniku ja kultuuriteadlase Rein Rauaga
Tristan Priimägi vestles prantsuse režissööri Oliver Laxe’iga
Äli-Ann Klooren veebruari kontsertidest
Jaanus Terasmaa inimtekkelisest kliimamuutusest
Mariliis Kõuts, „Kõik me kanname endas mere märke“
Piret Pungas-Kohv soodest ja nende taastamisest
Eesti teatri auhindade nominendid
Jaana Davidjants, Brigitta Davidjants, „Heli roll Tiktoki Vene propagandas“
„Sina mängid, et võita, aga mina hoopis tantsin.“ Nii teatasin mõneti nipsakalt ja teadlikult provokatiivselt umbes aasta tagasi ühes eravestluses. Olukorra kontekst pole praegu enam oluline, kuid materjali võiks siin olla laiemaks üldistuseks. See näitlikustab põhimõttelist vastuolu suhtumises ellu, eesmärkidesse, aga ka suhetesse.
Olgu olümpiamängude ja „Eesti lauluga“, kuidas on, kuid mujalgi näikse me aina enam fetišeerivat võitu ja oleme unustanud, et väärtustada saab ka mängu ilu. Kõike on vaja mõõta ja tulemuste alusel pingeritta sättida, otsekui see olekski tõe ainus kriteerium. Meie ajastul on kõik kvantifitseeritav, kvaliteedi järele märkavad küsida vähesed. Mõõdetakse päevas…
Kultuuri elutööpreemia laureaadid Krista Kaer, Raine Karp ja Mark Soosaar
Teaduse elutööpreemia laureaat Martin Zobel
Teaduse avastuspreemia laureaadid Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike
Wiedemanni keeleauhinna laureaat Anu Lamp
Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Kultuurkapitali elutööpreemiad ja peapreemiad
Margit Mutso vestles Maarja Kase ja Ralf Lõokesega
Katja Novaki kolmekõne Julia Mussakovska ja Halõna Krukiga
Ahto Lobjakas, Ülo Mattheus ja Meelis Oidsalu Ukraina sõjast
Arno Baltin, Maaris Raudsepp, „Eestit ohustab arutelude taandumine vastandumiseks“
Konstantin Kuningas vestleb Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambliga…
Artur Alliksaare luuletuse „Kuskil ajajõe taga“ eelviimases salmis riimuvad äng ja mäng: „Pole põhjust meil kurta, / et meid lämmatab äng, / kuni südant ei murta, / kuni veetleb meid mäng.“ Kui elus napib loovat mängulisust, võib äng hõlpsamini võimust võtta.
Teatris käivitub intensiivne kujutlusmäng, lava ja saali ühine looming. Teatrist kirjutades veetleb mäng sõnade ja mõtete, kujundite ja kujutelmadega. Lavastuse mängureeglite kinnipüüdmise ja lahtimuukimise, kirjeldamise ja tõlgendamise kütkestav hasartmäng. Igal etendusel algab see mäng uuesti. Vahel läheb koosmäng luhta: vaatleja ei suuda koodi lahti murda, võib-olla ei tunne selle mängu reegleid, kahmab siis oma pisuhännal natist kinni ja „arvustab palehigin seda“, nagu tabavalt sõnastas Vilde. Täidab Ludvig Sanderi kombel lehekülgi apokalüptilise tumedusega ja ootab pikisilmi…
„Maavälised tõed“, Tristan Priimägi vestles Lembit Petersoniga
Kaspar Viilup vestles PÖFFi uue kunstilise juhi Triin Trambergiga
Kristiina Kupper, „Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust“
Rahul Sharma, „Viis kontrastset Indiat“
Juhan Raud vestles kunstihoone kuraatori Tamara Luugiga
Margus Alver vestles Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinaniga
Margus Maidla vestles Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainskiga
Kalmer Lauk, „Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada“
Jüri Saar Vene-Ukraina sõja juurpõhjustest
Urmas Hõbepappel, „Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ott Puumeister, semiootikErakogu
Esiküljel dramaturg ja lavastaja Priit PõldmaPiia Ruber
Maria-Kristiina Soomre, kunstiteadlane, ametnik, tudengPiia Ruber
Esiküljel luuletaja Triin SoometsDirk Skiba
Mikael Ristmets, arhitekt, barista, kohviröstija, purjetajaHolden Laine
Esiküljel kuraator Anders HärmPiia Ruber
Leenu Nigu, tõlkija ja Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetajaMarten Puidak / Tallinna Ülikool
Esiküljel Salto arhitektid Maarja Kask ja Ralf LõokePiia Ruber
Pille-Riin Purje, teatrivaatlejaInna Grünfeldt
Esiküljel näitleja ja lavastaja Lembit PetersonPiia Ruber
