TRISTAN PRIIMÄGI: Kas Flooja päästab meid?
Florian Wahli ambitsioonikas Estonia-kontsert tõestab taas, et kultuuris on nähtused tihti kõige huvitavamad siis, kui need on kujunemisjärgus.
„Alexela on mõttetu ja hingetu koht. Estonia on meie tsentrum, kuhu on vaja raputust,“ ütles Florian Wahl ükskord ometi kõva häälega välja üldtuntud tõe. Tallinna suuremad kontserdipaigad nagu Alexela Kontserdimaja ja Unibet Arena on sama seksikad kui nende nimed. Põhimõtteliselt on ju tegemist selvehallisarnaste kuubikutega, kuhu aetakse kari sisse, näidatakse mingit tingeltanglit ja kupatatakse taas välja. Mul pole siiani veel õnnestunud Alexelas välja mõelda asendit või asukohta, kus natukenegi eurooplase tunne peale tuleks. Kas sellised ongi meie pealinna esindusasutused?
MARIA ESKO: Inimene ta ju ongi
2. märtsil, Friedebert Tuglase 139. sünniaastapäeval anti Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis üle Tuglase novelliauhinnad, sedapuhku juba 55. korda.
Tänavuse novelliauhinna pälvisid Brigitta Davidjants ja Meiu Münt, kes paistavad silma oskusega avada inimloomuse ebatäiuslikkust ja haavatavust.
ÄLI-ANN KLOOREN: Lõbus ja värvikas kontserdikuu
Teades, et ees ootab kuu muusikasündmustest ülevaate kirjutamine, on esimene ülesanne teha kontserdivalik. Mõnikord näib mõistlik käia kuulamas sama laadi kontserte, et tekiks võrdlusmoment, teinekord aga just erinevaid, et olla kursis, mis meie muusikaelus laiemalt teoksil. Sel korral otsustasin viimase variandi kasuks ja tagantjärele võin öelda, et olen oma valikuga väga rahul. Olgu siin siis ära toodud kokkuvõte veebruaris toimunust.
Kunstiga madude suve vastu. Tristan Priimägi vestles Céline Sallette’iga
Näitlejad näevad võtete käigus üksikasjalikult ka režissööri tegevust. Céline Sallette on näitlejana kaasa teinud umbes 60 filmis ja seriaalis ning andnud nüüd järele soovile ka ise filmilavastajana kätt proovida. Tema täispika filmi debüüt „Niki“ (2024) on portreefilm tuntud prantsuse kunstnikust Niki de Saint Phalle’ist, aga rõhu asetamise asemel loomingule räägib „Niki“ hoopis seksuaalsest kuritarvitamisest ning selle traumaatilisest mõjust inimese psühholoogiale.
Annie Ernaux kui inimkond. Ulla Kihva vestles Annie Ernaux’ga
Eesti keelde on äsja jõudnud prantsuse kirjaniku Annie Ernaux’ teosed „Sündmus“ („L’Événement“) ja „Noormees“ („Le jeune homme“). Autobiograafilise „Sündmuse“ keskmes on prantsuse tudengi soovimatu rasedusega seotud katsumused 1963. ja 1964. aastal. „Noormehes“ vaatab autor aga tagasi armusuhtele endast märksa noorema mehega. Nobeli kirjandusauhinna 2022. aasta laureaat oli nõus andma Sirbi lugejatele intervjuu.
Ei interpreteeri. Kaire Nurk vestles Markus Kasemaaga
Markus Kasemaa „Eredaks“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 2. III.
Markus Kasemaa puhul on tegemist justkui eraldiseisva eneseküllase kunstnikuplaneediga. Kahe põlvkonna kunstnikest eellaste kaudu – vanemad Saskia ja Andrus Kasemaa, vanavanemad Linda Kits-Mägi ja Elmar Kits – ulatub tema perekondlik kunstilugu Pallaseni välja.
Tänavaruumi muutmine on mõtteviisi küsimus. Tauri Tuvikene vestlesMarco te Brömmelstroetiga
Professor Marco te Brömmelstroetit tuntakse Hollandis rattaprofessorina. Ta on Amsterdami ülikooli linnaliikumise tuleviku õppetooli juhataja. Ta on koos ajakirjanik Thalia Verkadega raamatu „Liikumine. Kuidas võtta tagasi tänavad ja muuta elu“ („Movement: How to Take Back our Streets and Transform Our Lives“, 2022) autor. Professor te Brömmelstroet pidas aasta alguses Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi talveülikoolis ettekande, misjärel istusime maha, et arutada liikumisviiside muutumise üle linnas, mõtlesime võimaluste üle, kuidas aktivism võiks aidata tuua uusi tuuli, ja rõhutasime keelekasutuse tähtsust teistsuguse tuleviku kujutamisel.
TIMO MARAN: Keskkonnakriis ja tähenduslik elu
Inimtegevuse tagajärjel kaob teisi liike ja ökosüsteeme meeletu kiirusega. Maailma Looduse Fondi hiljutises aruandes antakse teada, et poole sajandiga on metsloomade arv meie planeedil vähenenud 73%.Samuti oleme kaotanud ligi poole looduslike ökosüsteemide mitmekesisusest.Need protsessid on hästi teada ja ometi ei õnnestu meil looduse hävitamist pidurdada. Üks põhjus on, et globaalne keskkonnakriis ei ole eraldi nähtus, vaid sümptom, mis on valesti ühiskonnas ja kultuuris. Keskkonnakriisi pole võimalik parandada väljapoole suunatud ega tehniliste lahendustega. Võti on kultuurimuutuses.
Memme vaeva mõõda miljardites. Elise Rohtmets vestles Mari-Liis Sepperiga
Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.
Praxis värskest uuringust tasustamata hooletöö hinna kohta soouuringute keskuse Dike kaasasutaja Mari-Liis Sepperiga, kes oli 2010–2015 võrdõigusvolinik.
ART LEETE: Kuidas soomeugrilaste konte korjati
Etnograafid käivad ilma äärel ja sinises metsas ja tänu meile teavad kõik, kes seal elab. Mets on sinine, sest üks komi kütt kõneles, et neil on mets alati sinine. Mets ei ole roheline, tume ega must, vaid sinine. Ja maailma äär on seal, kuhu jõuavad etnograafid, aga mitte keegi teine. Me oleme alati esimesed, kes tõeliselt mõistavad, millelegi vaatamata. Mõned meid ei usu, aga nad ei ole käinud seal, ei ole midagi näinud ega tundnud seda kauget kultuurilist lähedust.
Eesti metsa akadeemiline vardja. Margus Maidla vestles Rein Drenkhaniga
Eesti riigi suurimaks ja väärtuslikumaks materiaalseks varaks oli, on ja jääb mets. Eesti maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan on metsanduse arengukava juhtkomitee liikmena südant valutanud segase seisu tõttu metsandusvaldkonnas, mis kui vaadata tervikpilti – nii keskkonnakaitset kui metsade majandamist, on tasakaalust väljas.
MERILI METSVAHI: Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas
Olin läinud aasta lõpus Indoneesias Ida-Nusa-Tenggara provintsis töölähetuses ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 rahastatud OCSEANi projekti (Oceanic and Southeast Asian Navigators) raames. Selle 24 Euroopa ja Aasia partnerit hõlmava projekti eesmärk on koguda geneetilist, arheoloogilist, lingvistilist ja rahvapärimuslikku materjali, et selgitada Kagu-Aasia saarestiku ja Okeaania rahvaste etnogeneesi.
Arvustamisel
John Gray „Uued leviaatanid“
James Hillmani „Hinge kood“
Annie Ernaux’ „Sündmus“
Softacademy häkaton
Uru Valteri isikunäitus
Noore Skulptori preemia näitus
agentuuri Damn.Loud aastapäevafestival
M4GNETi sarja „Haydn Kadriorus“ kontsert „Kvindid“
kontsert „Hommage à Brahms“
Eesti Rahvusballeti „Valgus maailma lõpust“
Vanemuise „Elleni sekund“
mängufilm „Must auk“
lühianimakassett „Animaffia“
