Teater
-
Läti Kunstiteatri „Oraaklis“ keerleb lugu matemaatiku, kurikuulsa natside Enigma dešifreerija Alan Turingi saatuse ümber, lisatuna Hedy Lamarri lugu, ning kõik kokku esitatuna tehisaru saatanliku võidukäigu hoiatuse kontekstis.Marko RassPuhu tuul ja tõuka teatrit
Läti teatri esitlusfestivalil „Skate“ nähtust tõusid esile kaks lavastust: Läti Kunstiteatri enneolematult laia joonega „Oraakel“ ning teatri Dirty Deal vaheda ühiskonnakriitika ja julge vormiga „Alfad“.
4 minutit -
Muistendihõngulise loo keskmes on kaksikvennad Toshiro (Martin Mill) ja Akira (Mait Joorits). Nende konflikti võimendab Aiko (Luisa Lõhmus) tegelaskuju ehk naine, kes on mõlema venna ihaldusobjekt.Rebeca ParbusAeg, mis teeb oma töö
Füüsilisele teatrile iseloomulikult on lavastuses „Tõusvad viiuldajad“ tugev rõhk rütmistatud liikumisel, tantsulisel koreograafial, lavavõitlusel, etendajate žestidel ja miimikal.
3 minutit -
Renate Keerdi lavastuse „Öösel päike ei põle“ (fotol Juhan Soon, Kirill Havanski, Ilo-Ann Saarepera, Grete Jürgenson ja Elise Metsanurk) puhul on tegu suhtlemismängudega.Henry GriinSoojuse valgel
Laval rullub lahti seeria enam-vähem suvaliste reeglitega suhtlusmänge, kus oma, eelkõige puhtformaalne, roll on nii rõival kui ka tekstil, rääkimata liikumisest.
3 minutit -
„Siuru sügise“ alguses taaslavastatud kuulus foto siurulastega juhatab tegelased sisse: August Gailit – Toomas Kiho, Henrik Visnapuu – Kalev Kudu, Johannes Semper – Urmas Kõljalg, Jutustaja – Tiit Pruuli, Artur Adson – Ilmar Raag, Marie Under – Maris Jesse, Friedebert Tuglas – Margus Kasterpalu.Arne MaasikNelikümmend aastat hiljem
„Siuru sügise“ läbiva teemana jääb kõlama piiride valu. Ole sa siin- või sealpool raudset eesriiet, halb on olla. Võõrsil oled sa sisserännanu. Eestis pole sul asu – kord sind põlatakse, kord kiidetakse.
5 minutit -
Tiit Härm 19. III 1946 – 7. XII 2025
Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti, tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm. Aastatel 1966–1967 oli ta Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht.
Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi. Laitmatu tehnikaga, jõuline ning seejuures äärmiselt tundlik ja karismaatiline, sobis ta nagu valatult…2 minutit -
Etendaja ja kalligraafiakunstniku Aoi Yamaguchi „Calligraton“ pakkus oma puhtuses ja karguses ka meditatsioonikogemust.Sven TupitsTuhat pilti, üks vaikus
Meditatiivne keskendatus saab esile kerkida mõtestatud vaikuses ja liigsest puhastatud ruumis, mis on seesugusena ka liigutuse ja kehatöö aluseks.
4 minutit -
Juhan Ulfsaki lavastatud „Tagasiside“ Von Krahli teatris. Lavastajatel on muidugi ideed, kontseptsioonid, omad arusaamad näitlemise laadist jms. Kuid nad ei taanda näitlejaid kunagi pelgalt etturiteks, kes peaksid täitma ettekirjutatud skeemi.Iris KivisaluKujutlusvõimeta näitleja võimatusest
Vastuseks Tallinna Linnateatri peanäitejuhile ja lavastajale Uku Uusbergile, kellega intervjuu ilmus tema uuslavastuse „Avamine“ kavalehel.
12 minutit -
„Hiilgav!“ on komöödia maailma halvimaks lauljaks tituleeritud isevärki nähtusest nimega Florence Foster Jenkins (Merle Jääger).Heikki LeisPäikesekuninganna unistuste aaria kullavihma hiilguses
Tundub, et Sander Pukk on teadlikult lavastanud pretensioonitu komöödia, kuhu vihuti poetanud jämekoomilisemaid allüüre, justkui pannes proovile publiku maitse.
4 minutit -
Eesti näitekirjanikud-dramaturgid Mehis Pihla, Paavo Piik ja Siret Campbell Göteborgi raamatumessi vestlusel „Eesti näitekirjandus – maailmade vahel“.Karin AllikTeekond maailma algab naabritest
Eesti teater ja näitekirjandus on asunud tegelema rohkem teemadega siin ja praegu, käsitlema globaalseid teemasid meie enda konteksti kaudu.
11 minutit
