
„Akadeemilise lühise“ peategelane on Maria Annuse südamliku intensiivsusega mängitud sotsiaalpsühholoogia professor Johanna, kes hakkab ülikoolis läbi viima töökeskkonna uuringut.

„500 aastat sõprust“ on lahtise avaga filmitud, nii et fookuses on ainult näitleja esiplaanil, taust on juba näitleja selja taga udune. Kaadris ei ole mitte trupp oma dünaamikaga, vaid näitleja ise.

Vaataja ees avaneb mikroskoobi alla seatud argielu. Lavale tõstetuna hakkab vorsti grillimine või pesu kuivama riputamine otsima enesele tähendust.

Zuga ühendatud tantsijate lavastus „Mis sul viga on?“ ei püüa otsesõnu vastata sellele ässitavale küsimusele, vaid pöörab tähelepanu küsimise viisile.

„Mr Greeni külaline“ eeldab pidevat laveerimist koomilise ja traagilise vahel.
Uitmõtted Vaba Lava missioonist piirilinna sündmuste eestindamisel viivad soovini jõuda käsitluses ristikiviliku haardeni.

Lavastuslikult kulgeb „La traviata“ kõigiti ootuspärast rada, mis on ühtaegu hea ja kahvatu. Ei mingeid välist efektsust nuruvaid akrobaatilisi vägitükke ega päevakajalisi pisteid.

EMTA lavakunstikooli XXXII lennu lavastajatudeng Oliver Reimann kirjutas juba oma lasteaia lõpuraamatus, et tahab saada lavastajaks. Ja ongi nüüd saanud, kuigi diplom veel saamata.

Absurd võikski toimida, kuid see eeldaks tuntavat sarkastilist ja tarka kõrvalpilku, mis otsusekindlalt surmaks naivismi. Ja ikkagi jääks õhku üks küsimus: mis puutub siia Paul Keres?
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.