Kas Flooja päästab meid?
Florian Wahli ambitsioonikas Estonia-kontsert tõestab taas, et kultuuris on nähtused tihti kõige huvitavamad siis, kui need on kujunemisjärgus.
T ja X lahkuvad maalt
Maailm on Muski-vastast protestivaimu täis. Eesti sörgib (veel) sabas.
Viipekeele seis Eestis
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena…
Tänamatu rahvas
Vanem meesterahvas astub Metšnõkova peatuses trammi, võtab istet. Tramm veereb mööda Lõtšakivskat kesklinna poole. Mees vaatab aknast välja, käes üks punane roos.
Naine aitab oma ratastoolis abikaasal (tal pole enam jalgu) üle uksepiida saada. Ta pole ainus jäsemeteta veteran. Enamasti ei julgeta temasugustele silma vaadata, kui nad tänavanurgal oma…
Inimene ta ju ongi
Tänavuse novelliauhinna pälvisid Brigitta Davidjants ja Meiu Münt, kes paistavad silma oskusega avada inimloomuse ebatäiuslikkust ja haavatavust.
Lõbus ja värvikas kontserdikuu
Praegusel musta masendust tekitaval ajal on tore tõdeda, et inimesed ei ole kaotanud huumorimeelt ja jagavad seda lahkelt ka kuulajatega.
Klassika just nagu meie ajast
M4GNETi kontserdil sai kuulda viimistletud, läbimõeldud mängu, inspiratsiooni ja elavat hingust täis head koostööd – panustatakse palju ja ollakse asjale pühendunud.
Trio kolmas kuulamine
On rõõm, et metsasarvetrio koostöö algas paljutõotavalt, ja nüüd olid muusikud Arvo Pärdi keskuses antud kontserdi tarbeks koostanud juba ulatuslikuma kava.
Neetult valjult, ja seda juba kaheksa aastat
Damn.Loud on leidnud oma niši, mille esinejate nimekiri avaldab muljet, kontserte ja festivale toimub järjepidevalt ning korralduskombitsad on aetud ka Riiga ja Vilniusse.
Inimväärset elu igatsedes
„Must auk“ tuletab meelde, et ühest ärevast või üksildasest päevast teise elades tasub mängida, et nõnda elust rõõmu tunda.
Eesti nüüdisanimatsiooni lühikursus
Lühianimakassett „Animaffia“ pole mingi best of, vaid pooleteise tunniga maalitakse üles meie animatsiooni tänapäev kõigis tema värvides.
Kunstiga madude suve vastu
Céline Sallette: „Me ei saanud Niki de Saint Phalle’i kunsti näitamiseks õigusi. Väljendasime soovi teha Nikist film, aga perekond ütles kohe, et nad ei luba seda teha.“
Lootusetuse lootusrikas lõpp
Jevgeni Gribi loomingulises biograafias on Eesti Rahvusballetis lavale toodud „Valgus maailma lõpust“ isikupärase käekirja vormimisel samm edasi.
Elleni nähtamatu raamat
Lavastuse „Elleni sekund“ helge telg on Marika Barabanštšikova Ellen Niidu rollis: päikeseline, elujulge tüdruk, neiu, naine, ema, kes loob ja hoiab koduse maailma pidevust.
Tänavaruumi muutmine on mõtteviisi küsimus
Marco te Brömmelstroet: „See on ju imelik, et avalikus ruumis tohib hoida vaid autot. Kui paigutaksin tänavale hobuse, külmkapi või klaveri, peetaks seda prügistamiseks.“
Ruumihäkime linna!
Akadeemia tee korterelamute renoveerimisprojektis uuriti hääbuva linnakunsti rolli kohaidentiteedi hoidmisel.
Ennäe inime
Huvitaval kombel pärib ühine probleemiseade peaaegu kõikide tänavuste skulptuuride juures inimsuse järele.
Kollektiivmõistus mõõdab mälurannikut
Ja ega tegelikult olegi Uru Valteri ajaline ulatus täpselt teada – võib-olla oli ta rannikul koos kiviaegsete hülgeküttidega.
Ei interpreteeri
Markus Kasemaa: „Anatoomilise deformeerimise puhul on oluline, et keha mõjuks õigesti ja pildi üldkompositsioon töötaks.“
Keskkonnakriis ja tähenduslik elu
Ehtsatest suhetest ja vahetust osalusest tekkinud tähendused on autentsed ja sügavad, kuna nad tulenevad keskkondadest kui tervikutest.
Üksildane, vaene, kuri, toores ja lühike
Pole juhuslik, et ükski vanadest liberaalsetest demokraatlikest riikidest ei esinda rahvust: britid, ameeriklased, kanadalased, austraallased, šveitslased pole rahvused.
„Ma ei arene, ma olen“
James Hillmani arhetüüpiline psühholoogia ei rõhuta pelgalt sümboolse ülimuslikkust kontseptuaalse ees, vaid rõhub ka väärtuse ülimusele tõsiasjade ees.
Annie Ernaux kui inimkond
Nobeli kirjandusauhinna laureaat seisab enda läbielamiste kujutamise kaudu kõigi teistegi naiste õiguse eest oma keha üle ise otsustada.
Sõda naise keha pärast
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
Memme vaeva mõõda miljardites
Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.
Kuidas soomeugrilaste konte korjati
Etnograafid rändasid maailma äärde, püüdes põlisrahvaste hingemaailma mõista, kuid varjudes on teisi, kelle eesmärgid ei ole alati nii puhtad.
Eesti metsa akadeemiline vardja
Metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutab kliimamuutuste otsest mõju meie metsale, mets vajab kliimamuutuste ja sellega kaasnevate probleemide eest kaitset.
Tühja raamaturiiuli võimalikkusest
Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas
Sel reedel Sirbis
Tuglase novelliauhinnad
Äli-Ann Klooren, „Lõbus ja värvikas kontserdikuu“
Tristan Priimägi vestles näitleja ja filmilavastaja Céline Sallette’iga
Ulla Kihva vestles prantsuse kirjaniku Annie Ernaux’ga
Tauri Tuvikene vestles linnaliikumise professori Marco te Brömmelstroetiga
Kaire…
