Praegune USA ei tule appi
Rein Taagepera: „Millal varem on üks majanduslik võim 70 aastat vihmavarju teise kohal hoidnud ilma teda poliitiliselt allutamata? Kunagi pidi see imetegu lõppema.“
Õppematerjal kogu kontinendile
Tüüringi liidumaa on nagu Ida-Virumaa: hea, et olemas, ja hea, et vireleb.
Kateedrist hullupalati
Kas siis selle planeedi keel …?
Lahendus on kaos
Kiirendus ei toimu veatult. Nii võibki oletada, et kollapsid ei jää tulemata. Mõtisklus tumedast valgustusest ja uue poliitika genealoogiast.
Feministeerium: probleemiga tegelemise asemel on kergem nüpeldada probleemile osundajat
Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik suhtlemisoskusest, emadusest ja nõusolekust.
Olemuslikult häiriv lavastus
„Schema“ ei lõhu kehtivat süsteemi, see oli juba varem katki, Karl Saksa lavastus lihtsalt illustreerib katkist teatrirahastamise mudelit.
Regivälja regivägi
Pärt Uusberg ei ole proovinud regilaulu n-ö huvitavamaks teha, nagu kahjuks vahel juhtub, vaid on võimendanud regilaulus peituvat salakoodeksit.
Tarmo Johannese kahekõned publiku ja kaasmuusikutega
Kontserdisarjas „Duod“ flöödi paaripanek teiste (enamasti) soolopillidega on tänuväärt algatus, mis juhatab avastama nüüdismuusika vähem tuttavaid nurgataguseid.
Arvo Pärdi kelmikaart
Sajaleheküljeline raamat-projektsioon viib lugeja läbi Pärdi avangardistliku perioodi kuni keerulisemate tintinnabuli-stiilis kirjutatud teosteni – pahandustest pühadusteni.
Jumalike ja surelike, ooperi ja draama dialoog
Tiit Palu on küll „Kuningas Arthuri“ lavastajana mitmeid piire kombanud ning ka tavapäraseid konventsioone julgelt painutanud, kuid teinud seda kunstipäraselt ja arusaadavalt.
Laud tapab laivi
Festivalimaraton ei ole nõrkadele, aga festivali „Dreamscape“ tugevaks trumbiks on kujunemas sügavate ja klubilike hoovuste täpne balanss.
Esimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
Kuldsete silmadega vulkaan
Joanna Ellmanni värskes luulekogus ei uinuta enam mitte maa all, vaid eksootilises koopas või müstilises kellavabas ruumis.
Tervenemine keeldumise läbi
Nina Lykke romaani „Ei ja veelkord ei“ tegelased keelduvad jätkamast oma ummikusse jooksnud argielu. Millega see aga asendada?
Kriisidest räsitud maailmas natukene tukastada
Brigit Arop: „Tajusime, et vajadus kiiruse ja intensiivsuse järele on kadunud ning peame Artishoki vastavalt oma vajadustele ümber kujundama.“
Kuidas kahelda võimus
Kunstnikud võtavad tunnustusvajaduse suhtes iroonilis-kriitilise ja meeldivalt humoristliku hoiaku.
Portreemeistrite duell
Näitus on mahlakas pildikooslus, mis ei jäta ilmselt ühtegi kultuuriteadlikku inimest külmaks – kujutatud on Eesti viimase ligi viiekümne aasta kultuurilugu.
Eesti teatri auhindade nominendid 2024. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tallinnas Von Krahli teatris.
Kas olla ülbe või kui niidetud muru?
„Kikilipsuga mässaja“ näitab, et poliitiku elu ei ole lihtne: peab olema rahvamees, aga kohtuma ka tähtsate riigitegelastega. Eesti presidendi roll on selle vastuolu võib-olla eredaim kehastus.
Millest räägivad tänavused Oscari-dokumentaalid?
Kõige tugevama Oscari-kategooria, parima dokumentaalfilmi teemad keerlevad tänavu võimu ja selle vastutusele võtmise ümber.
Gruusia ajastu nägu – sunnitud ränne ja vabatahtlik jäämine
Nana Džordžadze: „Elu Gruusias on keeruline! Aga me oleme väga optimistlikud, sest oleme natuke hullud. Meid aitab huumorimeel ja me naerame igas olukorras.“
Disain on küsimuste esitamise kunst
Heikki Zoova: „Disaineri kaugem eesmärk on alati olnud teha elu paremaks, aga praegu on disainist saanud tarbimiskultuuri ja -ühiskonna mootor.“
Ideevargusi ja kopeerimist aitab ära hoida kaitstud loomevara
Kaitstud loomevara tagab autorile ainuõiguse oma teose kasutamisele, ennetab loomingu kopeerimist, loata kasutamist ja annab võimaluse teenida oma töölt õiglast tulu.
Maile Hiiet26. II 1940 – 24. II 2025
Maile Hiiet (sünninimega Maile Pärtel; 1964–1974 Maile Korjus) sündis 26. veebruaril 1940 Paides. Ta lõpetas Paide keskkooli, joonistamise eriala Tallinna pedagoogilises instituudis ja Nukuteatri õppestuudio. Hiiet täiendas end rahvamuusika seminaridel, Eesti Televisiooni režissööri assistentide kursustel ja kasvatuspsühholoogia alal Tallinna ülikoolis. Hiiet töötas Nukuteatris inspitsiendina aastatel…
Näidata või mitte?
Hea tava on see, et ajakirjanik teeb oma tegevusega võimalikult vähe kahju, seda ennekõike kannatanule või kannatanu perekonnale-lähedastele. Ikka veel kehtib põhimõte: kui kahtled, siis on targem mitte avaldada.
Kuidas psühholoogilised erinevused eluvalikuid mõjutavad
Miks on individuaalsed psühholoogilised omadused ametivalikul tähtsad?
Suurele tartlasele, suurele eestlasele
In memoriam Krista Aru (1. VIII 1958 – 25. II 2025)
Kui sul tulu hea, siis püüa seda teistelegi näidata
Veebruar ja märts, tuludeklaratsioonikuud. Kas tead, kui palju on raamatutest tulu tõusnud?
