Näitus on mahlakas pildikooslus, mis ei jäta ilmselt ühtegi kultuuriteadlikku inimest külmaks – kujutatud on Eesti viimase ligi viiekümne aasta kultuurilugu.
Teemade ulatus pakkus midagi iga eriala esindajale: turu-uuringud, kirjandusliku edu retseptid, tehisaru visuaalne „maitse“, modernistlike kunstnike näituseaktiivsus jne.
Pärnu on kujunenud festivalide paigaks. Fideofestil ja „In graafikal“ on esimene veerandsada täis.
Al Paldroki näitus „Muutuse serval“ („On the Edge of Change“) Pärnu Linnagaleriis ja Eesti Energiate näitus Pärnu Kunstnike Majas kuni 26. VIII. „In graafika“ festivali avamisralli 5. VIII.
Kunstnike Al ja Taje Paldroki tegevus on näiliselt seotud Pärnuga, kuid pigem on tegemist globaalsete autoritega, kes end vahel kodumaal näitavad. Pärnu on kujunenud mitme festivali, näiteks „Diverse…
Tehisaru ja kaasaegse kunsti küsimuste üle arutlemine võtab alles hoogu. On aga selge, et tehisaru programmide võimalused on õppe- ja loomekeskkonda tulnud, et jääda.
Aeg, kui kunst tuli tänavatele või ilmus televisiooni, tundub olevat möödas. Peale teenindustarbe on kunstile siiski jäänud ka meelte lahutamise funktsioon.
Abu Dhabi II Eesti kunstikuul pandi proovile meie kunstnike kohanemisvõime ja toimetulek, kuid sealne kultuurielu, kunstimess ja Expo pakkusid lisaväärtust.
Jaan Malini etenduses oli dünaamikat ja visuaalset rütmi, selle performatiivsus ja multimeediakasutus tuli esile tänu etenduspaigale ja mitmekesisele osalejate seltskonnale.
Kui tahes perfektsed ei oleks ka virtuaaltehnoloogiad, jääb kogemuste allikaks ja virtuaalsusest pagemise võimaluseks ikka tegelikkus.
Kas läheneb pandeemiaolukorra mõtestamistekstide tsunami? Maailmast hakkame kõnelema „enne ja pärast koroonat“. Folkloristid koguvad „koroonapäevikuid“. Iga päev ilmuvad kultuurigurude karantiinisoovitused, meelelahutajad on-line’istuvad järjepanu.
Pandeemia tõttu võrgusuhtluse võimendatud arendamine sunnib tõrksamaidki võrku kolima. Meenuvad aastakümneid kultuurilist huvi pakkunud võrgupõhised suhtlusvormid. Uusi tehnoloogiaid kasutavat kunstirahvast on heidutatud küsimusega „aga mida teete, kui kaob elekter?“. Kes…
Eesti kunstikuu Abu Dhabi Art Hubis ja sealne kunstimaastik
Araabia Ühendemiraatide kohta on ridamisi kinniskujutelmi, mida võis kogeda, kui tuli jutuks Abu Dhabis planeeritav kunstiresideerumine. Meedia on siin ettevalmistavat tööd teinud, eksponeerides naftariigi kõige kõigemaid ehitisi või fakte, kulda ja rikkust, mis tuleneb maavaradest jne. Reaalsus väljendub statistilistes näitajates. Elanikkonna suurus on Maailmapanga andmetel umbes 9 miljonit, kellest 1,4 miljonit on Ühendemiraatide kodanikud, ülejäänud on immigrandid, kes tulnud enamasti lähimaadelt…
Kunstialane tegevus on kokkusaamise ettekääne, kohtumine on osaluse ja kogemuse alus.
2007. aasta 10. juulil paigutas Šveitsi kunstnik Johannes Gees Zürichi, Berni, St. Galleni, Appenzelli ja Einsiedelni kirikutorni kaugjuhitavad programmeeritud kõlarid, kust kõlas moslemi muessini palvehüüd. Rahvas vaatas hämmeldunult tornide poole, suutmata siiski varjata muiet. Kui aktsioonist oli kakskümmend neli tundi möödas, võttis kunstnik teo eest vastutuse, sai aga süüdistuse „usurahu“ rikkumise eest. Puhkenud diskussioonis keskenduti grupi poliitikute algatatud…
Üha rohkem eestlasi on hakanud „Ars Electronicat” üles leidma, paraku ei kipu meie skaibimaal tehnikainimesed humanitaaridega kokku saama.
Kuidas parandada vaesemate riikide elanike elujärge ja kuidas innoveerida küllastunud arenenud riike? Need küsimused näisid kunstnikele tänavusel „Ars Electronical” enim huvi pakkuvat.
Tarbekunstimuuseumis leiab aset näitus, mis ühendab nii kunstis kui ka teaduses tegutsevaid loovinimesi. Ettevõtmine on nimetatud risoobiks, mis on tuletatud „risoomist” ja „topos’est”. Selge definitsiooni annab risoobile kataloogis üks sündmuse organisaatoritest Veronika Valk: „Risoopse uurimuse potentsiaal lasub tänu selle hübriidsele olemusele nii kunstnike, disainerite, teadlaste kui inseneride kujutlusvõime avardamises.” Teine oluline näitusega seotud uus mõiste on „hübriidne kunst”,…
Kunstifantaasiad ja paralleelmaailmad Rao Heidmetsa ja Agnes Meyer-Brandise kunsti näitel
Kunst on väljamõeldiste ja lausa valede loomine, parimal juhul mõjuvad need veenvatena. Sageli on tulemuseks pseudoreaalsus. Selle loomises võistlevad kunstnikud halbade tagamõteteta, kuna kunstniku asi ongi veenvate ulmade loomine, paralleelmaailmade kujundamine. Nüüdiskunst pakub kriitilist seisukohavõttu maailma suhtes, harvem unustust. Pigem äratab ja aktiveerib, käivitab ja sütitab ega uinuta. Unustusse,…
Malin on osanud leida mittetähenduslikkuses sisemist tähenduslikkust.
Ilmar Malini näitus „EluLõng” Tartu Kunstimajas kuni 9. II, kuraatorid Kadri Asmer ja Jaan Malin.
Tallinna valgusbiennaali näitused „792,548 m/s” Heliose kinos ja „Valgusutoopiad” disaini- ja arhitektuurigaleriis 24. XI – 1. XII, kureerinud Hannes Aava ja Elo Liiv. Valgusobjektid mitmel pool linnaruumis (www.valgusbiennaal.ee).
2013. aasta kunsti-, tehnoloogia ja ühiskonnafestival „Ars Electronica” teemapealkirjaga „Täielik mäluvahetus, mälu evolutsioon” („Total Recall, The Evolution of Memory”) Linzis 5. – 9. IX.
Lev Manovichi raamatu „Uue meedia keel” puhul tuleb rõhutada seda osa, mida võib käsitleda kui tulevikuvaadet. Selleks sobivad kaks teemat, kuid peatun seekord vaid ühel. Kultuuriinfo asetamisel analüütilisse konteksti ehk kultuurianalüütikale viitasin raamatu eessõnas. Ruumipuudusel jätan selle hilisemate kirjutiste aineks, seda enam, et selle illustreerimiseks tuleks teema täita Eesti-põhise kultuuriinfoga.
Manovichi filmikäsitluses näeme 1990. aastatele iseloomulikult digifilmi ja -animatsiooni…
Näitus „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik” Kumus kuni 30. XII. Kuraatorid Rael Artel, Hilkka Hiiop, Kati Ilves ja Eha Komissarov.
Kunstisaalide sisu on muutunud. Nähtamatu, ajutise, protsessipõhise ja esemetu kunsti rohkus kunstinäitustel on mõistetav ajal, mil tugevneb vastuseis materialistlikule, tarbimiskesksele ja kommertslikule kultuurile. Kuid see on tekkinud ka kunsti enese loogika tulemusena viimase viiekümne aasta jooksul, mil üha rohkem…
Loomerahvas on pöördunud säästuveinide manustamisele köögitaburettidel.
Dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja” (Filmivabrik 2012, 52 min), autor Manfred Vainokivi, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Ivo Felt, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 18. X kinos Artis.
Peale aadressi Koidu 84 Google Mapsi Street View’ga külastamist, seal kõrval Uue Maailma seltsimaja kortsus sildi nägemist, tekkis arusaam Manfred Vainokivi „kirjanike maja” asukohast. Filmi atraktiivsus ja meeleolu jõuab…
Melanhoolia on poeetide ja kunstnike inspireerivaim seisund, mida peetakse ka esteetiliseks emotsiooniks. Lars von Trieri kurbmagus ja apokalüptiline „Melanhoolia” väljendab nii autori depressiooni ajal kogetut kui ka tema kunstnikuseisukohta. Auteur’i-film, nagu teisedki Trieri linateosed.
Vaevalt saaks kunstnik ette võtta ambitsioonikama teema kui „Melanhoolias”. Ja vaevalt oleks arvustaja jaoks paremat maiuspala kui sõnavõttu väärt „Melanhoolia”. Trieri töö puhul tuleks paraku…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tõnu Tormise ja Ilmar Kruusamäe ühisnäitus „Silmitsi“. Näitusevaade.Vaal galerii
Julijonas Urbonase installatsioon „Muru tsentrifuug“.Videokaader
Sürrealistid Salvador Dalí (vasakul) ja Man Ray Pariisis, aastal 1934.Carl Van Vechten / LC-USZ62-42535 DLC / Wikimedia Commons
Konverentsil osalesid mitmed juhtivad praktikud, sealhulgas Maximilian Schich, Varvara Guljajeva, Mar Canet Sola, Mauro Martino, Lev Manovich.Raivo Kelomees
Varvara Guljajeva kõneles oma viimasest projektist koos Mariga (kunstnikeduo Varvara ja Mar). Nad tegelevad psühhedeelsete keraamiliste vormide genereerimisega tekstisisendi abil.Ekraanitõmmis
Interdistsiplinaarne etendus „Mesi taarausu meskile“ (Luulur, Roomet Jakapi, Tanel Tätte, Henri Hütt, Külli Roosna, Kenneth Flak ja Tempecy Dance Company) oli katse panna teadustegijad, häälutajad ja tantsijad ühte kooslusse.Raivo Kelomees
Expo Araabia Ühendemiraadi paviljon paistab silma lihtsusega – liivaluidete installatsioonile on projitseeritud ajalooteemalised pildiread.Raivo Kelomees
Luuluri ja Jakapi dialoogid on üks ainulaadsemaid suhtlusmänge, mida esitajad saavad endale lubada.
Debbie Harry (Blondie) muusikavideo „Now I Know You Know“ ehk „Nüüd ma tean, et sa tead“ (1981) kunstnik on Hans Rudolf Giger.Internet
Zayedi ülikooli kunsti ja loovtööstuse kolledži tööruumides riietumise juhend.Raivo Kelomees
Tänavuse „Ars Electronica” pealkiri oli „C … what it takes to change” ehk „M … mida on vaja muutusteks”. C-täht osutas sõnale „change” („muutus”), aga ka paljudele teistele c-tähega algavatele sõnadele inglise keeles nagu „creativity, collaboration, craziness, cyberspace, commitment, capital, capability, clouds, cynicism, challenge” jne.