Tänavune Bruno tootedisaini konkurss on läbi ja parimad auhinnatud. Seekord üllatasid disainitaustata tegijad.
Sageli alustavad disainiteoreetikud ja praktikud oma ettekandeid mantraks saanud mõttega, et enne uue toote loomist tuleks põhjalikult kaaluda, kas on vaja veel üht eset asjadest üleküllastunud maailma juurde teha. Kui juba toode teha, siis selline, mis muudaks maailma paremaks ja lahendaks probleeme. Hea disain peab olema funktsionaalne, ökonoomselt toodetav ja ökoloogiline.
Jutt jutuks, aga tegelikus elus…
Jüri Kermik: „Nõukogude disaini lääne omaga võrreldes arutletakse tihti, mitu aastat oleme neist maas, ent väga paljudes asjades on eesti disain olnud ettekuulutav.“
Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 27. V. Kuraator Jüri Kermik, kujundus Karin Harkmaa, Ilmar Valdur (3+1 Arhitektid), graafiline disain Stuudio Stuudio.
Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ tutvustab üht disaini intrigeerivamat kümnendit, esitledes…
Martin Pärn: „Me lahendame tihti pseudoprobleeme, mis on püstitatud inertsist. Ülikool võiks olla uute ideede katsetamise ja visioonide loomise koht.“
Martin Pärn on EKA strateegilise disaini professor ja ühtlasi TTÜ tööstusdisaini külalisprofessor ning sealse disainiõppetooli hoidja. Ta on ka disainivaldkonna edendaja: disainipoliitika, disainiaasta, Eesti noore disaineri auhinna Säsi ja Eesti disainikeskuse mõtte üks käivitajaid ning ideolooge. Ta on hinnatud praktik, teinud koostööd paljude ettevõtetega, võitnud rohkelt auhindu, muu…
Kümme aastat tagasi pani Eesti disainerite liit aluse tootedisainiauhinna Bruno konkursile, mille eesmärk on tunnustada disainereid ja nende tööd, tutvustada avalikkusele uuenduslikke tooteid, mis kutsuksid tarbima kodumaist disaini. Samuti tahetakse ettevõtjates tekitada soovi kaasata tootearendusse professionaalseid disainereid. Konkurssi korraldatakse üle aasta, et oleks suurem hulk töid, mida korraga esitleda. Oma nime on konkurss saanud kunstiinstituudis pool sajandit tagasi disainikateedri rajanud professor Bruno Tombergi järgi. Et möödas on aastakümme Bruno asutamisest,…
2006. aastal ei antud disainiauhindu välja esimest korda. 1979. aastal andis Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) tööstuskunsti kateeder oma loovjõudude virgutamiseks esimest korda välja disainiauhinna ERKIdisain. Eestvedajaks oli kateedri juhataja Bruno Tomberg. Auhindu oli kahte tüüpi: üks määrati instituudi lõpetanule aasta parima loomingulise saavutuse eest, teine aga aasta parima üliõpilastöö eest, kusjuures arvesse võeti ka väljaspool õppetööd tehtut.
Esimesed laureaadid 1979. aastal olid Jüri Kass, kelle puhul arvestati silmapaistvaid loomingulisi tulemusi graafilise…
Eesti disaini invasioon Brüsselisse.
Eesti disaini ülevaatenäitus „Suurus pole oluline” („Size Doesn’t Matter”) Design Vlaandereni galeriis kuni 25. V. Idee autor ja kuraator Ilona Gurjanova, näituse kujundaja Tõnis Vellama. Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, mille andis välja Eesti Disainerite Liit. Toimetaja Ene Läkk, logo autor Martin Lazarev, kujundajad Martin ja Marje Eelma (Tuumik Stuudio). Tõlge inglise keelde ja keeleline toimetamine Multilingua tõlkebüroolt. 64 lk.Eesti disaini ülevaatenäitus „Suurus pole oluline” („Size Doesn’t Matter”) on…
Muinsuskaitse inspektor peaks olema kui perearst, kes paneb kaitsealusele objektile esmase diagnoosi, annab nõu ja suunab vajadusel spetsialisti juurde. Sellesuunalistest muinsuskaitseseaduse muudatustest vestlevad kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits, muinsuskaitse nõukogu liige Heldur Meerits, arhitekt ja vanalinna elanik Ivar Lubjak ning Raikküla mõisa omanikud Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing. Vestlust juhib muinsuskaitse, arhitektuuri ja disaini sõber Ene Läkk.
Tänavu oli Eesti kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti teaduskonna magistrante 13. Tööde tase, tuleb tunnistada, oli väga ebaühtlane, ent hindega cum laude lõpetas viis noort inimest. Olulisemateks märksõnadeks olid uued materjalikooslused ja tehnoloogiad ning tervislikkus, kestlikkus ja taaskasutus. Siinkohal tutvustan kolme põnevamat projekti, mille tulemusel on tekkinud ka reaalsed tooted.
Marta Moorats keskendus oma magistritöös „Disainiprotsess läbi keskkonnateadlike valikute” kestliku moetoote loomisele (juhendaja moedisainer Reet Aus). Töö praktilises osas disainis ta „jäätmetest”…
Piia Ruber
Fredi-Armand Tomps lõi kogu ENSVd hõlmava ehituspärandi kaitsesüsteemi.
Teise maailmasõjajärgne aeg nõudis kogu eesti rahvalt füüsilist vaeva ja vaimset pingutust. Kaalul oli eestlaste kui rahvuse püsimajäämine. Rahvusliku kultuuri säilitamine ja arendamine omandas erakordse tähtsuse, üheks oluliseks rahvusliku omapära väljendusvormiks on ehituskunst. Eestlaste aastatuhandeid kestnud püsimine ühel ja samal asualal on Euroopa rahvaste seas erakordne. Ainulaadsed on ka sellel maal loodud väärtused, näiteks rehielamu, kus elamine, loomapidamine, põllumajanduslik tootmine ja…
Noored ja ägedad võitsid Hongkongi disainikonkursil kaks peapreemiat.
Stella Soomlais, Marko Ala ning Toomas Thetloff võitsid Hongkongi rahvusvahelisel võistlusel „Disaini kott!” kolmest kategooriast kaks. Juunikuus jõuab disainerite Stella Soomlaisi ja Marko Ala velokott ka seeriatootmisse.
Velokoti lugu
Marko Ala hobi on jalgrataste tuunimine. Kuna praegu on hinnas minimalistlikud, väheste detailidega rattad, kus puudub pakiraam ja korv, siis – kuidas transportida asju? On olemas mingid portfellilaadsed, üle raami visatavad kotid, aga nende rattale…
Disainerite liit korraldas disaineritele võistluse „Meeste asi”, et leida meestele suunatud tarbimisväärtusega vaimukaid väiketooteid.
Aprilli algul korraldas Eesti Disainerite Liit meestele suunatud väiketoodete konkursi „Meeste asi” põhjusel, et meestele mõeldud pisikraamiturul haigutab tühjus. Saadi suur saak, mis on täis teravaid ideid, värskust ja iseseisvat mõtlemist. Mõõduvõtmine oli jätkuks läinud aasta suveniirikonkursile „Väike asi”, mille tulemusena pääses mitu väikest hea disainiga eset ka müügiletile. Tänavusel võistlusel osales 75 toodet või tooteseeriat…
Helena Karelson, üks kolmest, kelle vahel läks jagamisele tänavune parima noore disaineri auhind Säsi
Helena Karelson (25) on andekas, aga tõenäoliselt sündinud ka õnnesärgis. Tema tegemised õnnestuvad, neist räägitakse ja kirjutatakse maailma pressis. Kuus aastat tagasi, pärast Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetamist, asus ta õppima Londoni Kingstoni ülikooli. Ehkki gümnaasiumis õppis ta reaalainete suunitlusega klassis, oli ta juba põhikooli lõpus kindel, et tahab minna õppima loomingulist eriala. Nii käis ta gümnaasiumi kahel…
Juba kümmekond aastat tagasi vaevas Kärt Ojaveed mõte, kuidas ühendada tekstiil, valgus ja heli. Tema kinnisideeks oli luua müstiline ruum, kuhu sisenedes tekivad helid, mis tulevad vaiba seest. Nii sündis diplomitööna helivaip, gobelään „Viimane ükssarv” (2004). Kui vaibale langes vari, reageerisid sensorid valguse muutumisel ja tekitasid heli. Tegemist oli tehniliselt keeruka projektiga. Kõigepealt tuli välja mõelda ruumiskeem, mismoodi heli vastavalt inimese liikumisele muutub, ja seejärel jaotada ruum tsoonideks: mida lähemal…
Tänavusügisene disainisaak oli vägev: kõik disainikategooriad (toote-, graafiline, veebi- ja teenusedisain ning noorte looming) olid koondatud ühe katuse alla ja üheaegselt avati näitused ning koos toimus ka autasustamine suurejoonelisel galaüritusel. Kui pärast igakordset mõõduvõtmist on tavaks saanud öelda, et tase oli parem kui mullu, siis seekord pole see kindlasti sõnakõlks – nominendid olid maailmatasemel, piinlikkust tundma ei pea.
Tootedisainiauhinna Bruno kandidaatide palett oli kirev: esindatud olid näiteks mootorkatamaraan ja puitprillid, elektrijalgratas…
Tänavu oli Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna pinnas viljakas magistrantidele: lõpetajaid oli 18, ligi kolm korda rohkem kui mullu. Kõik lõputöö teemad olid põnevad ja vägagi erinevad. Nende ühiseks nimetajaks oli vajadustepõhine ja kasutajakeskne mõtlemine ning eesmärk oma uuringute ja disaineritööga lahendada probleeme parimal viisil – disainialal on tähtis just probleemi märkamine, selle analüüsimine ja lahendamine. Tööd olid põhjalikud ja hea tasemega, kolmandiku hindas komisjon cum laude.
Keraamikud sünteesivad tööd ja mõttesähvatusi
Kõige parem…
Projektidega „Gulliveri kaart”, „Tallinna ühistransport”, „Kino kõigile” on astutud samm humaansema linna suunas.
„Tallinn kõigile” on ettevõtmine, mille algatas Eesti Disainerite Liit. Õieti on see üks osa suuremast rahvusvahelisest projektist „Linnad kõigile” („Cities For All”), mille eesmärk on linna ligipääsetavus ja mugav kasutatavus, olenemata vanusest, rahvusest või puudeastmest. Selle saavutamiseks on kasutusel universaaldisaini metoodika – probleemide kaardistamine sihtrühmade kaudu.
„Tallinn kõigile” sai alguse poolteist aastat tagasi ja nüüd on õige aeg vaadata,…
Maile Grünbergi mööbliseeria „Veneer MG” Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis 24. XI – 14. XII.
Maile Grünberg koostöös osaühinguga Aja Nägu esitleb elukondlikku mööbliseeriat „Veneer MG”, kuhu kuulub magamistoakomplekt ja esikumööbel. Tegu on läinud sajandi lõpus Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis Grünbergi loodud mööbliga, mis tookord ei läinud tootmisse. Nüüd on uue kosilase leidnud prototüübid läbinud värskenduskuuri, saanud lisa ja tuunitud seeriatootmiseks.
Grünberg on eesti sisearhitektuuris ja disainis elujõulise ja moodsa mõtlemisega loovisik. Ta…
Disainer Tarmo Luisu näitus „Mängud tulega” Rotermanni soolalao keldrisaalis 15. IX – 23. X innovatsiooni- ja „Disainiöö” festivali raames.
Mängud tulega” on tippdisainer Tarmo Luisu kuues isikunäitus, mis tähistab tema viieteistaastast edukat tegutsemisaega tootedisainerina. Seda näitust võib vaadelda ka kui väikest kõrvalehüpet unikaaldisaini maailma. See on disaineri ja kunstniku kompromiss, soov teha natuke kõike: luua tooteid, mis ennast majanduslikult ära tasuvad, aga eneses teravuse hoidmiseks ka vahel unikaaldisaini.
Eesti Sisearhitektide Liidu 2010. aasta preemiad
Eesti sisearhitektuurielus on traditsiooniks kujunenud igakevadine pidulik üritus, kus vaadatakse tagasi läinud aasta saagile ja tunnustatakse parimaid. Seekord andis sisearhitektide liit välja neli aastapreemiat: söögikoha interjööri, ühiskondliku interjööri, näituse- ja installatsiooni kujunduse ning ajaloolise interjööri preemia. Lisaks läks veel üks tudengipreemia EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna magistrandile õppeedukuse põhjal. Tulemustest rääkides võib tsiteerida sõna-sõnalt sisearhitekt Maris Kerge viie aasta tagust artiklit ajakirjas Maja, kus ta…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Vasakul presidendi ametihoone kabineti tool (Erich Birk, 1938) ja paremal torutugitool (arhitekt Alar Kotli, 1930ndad).Berta Vosman / ERM
Endine Bauhausi õppejõud Marcel Breuer panustas Isokonis uudsete vineertoodete leiutamisse, disainides terve rea mööbliklassikat. Maailmakuulsa Breueri kavandatud Isokoni lamamistooli (1936) põhi vormiti Lutermas.Pressifoto
Keraamiliste lampide kollektsioon Solid Spin sündis eksperimentidest keerlevate igapäevaobjektidega.Pressifoto
Fookuskauguse mõõtmise seade XV-1, Mihkel Mäll, Mihkel-Emil Mikk. Tootja/tellija Sensition. Materjal: alumiinium. Mõõdud 110 × 100 × 25 / 120 × 52 × 54. Fookuskauguse mõõtmise seade on mõeldud filmitööstusele. Seade tuvastab näitleja asukoha kaadris ja tema kauguse kaamerast. Seni määrati fookuskaugust käsitsi ja selleks oli ametimees – kaamera operaatori esimene assistent. Käsitsi mõõtmisel aga esineb vigu, mis tähendab kordusvõtet. Varem olid küll olemas abivahendid, mis mõõtsid kaugust, aga need ei teinud vahet inimese ja eluta eseme vahel. Seadme kasutamine ei nõua professionaalilt eraldi väljaõpet, kasutajaliides on intuitiivne. Seade on kergesti kaamera külge paigaldatav, see on nii väike, et filmimist mitte segada, aga nii suur, et vajalik info oleks kättesaadav. Fookuskauguse mõõtmise seade koosneb kahest osast: sensorist ja juhtkonsoolist. Seadme vorm järgib funktsiooni – mitte midagi pole tehtud ainult ilu pärast.
