Digiajastul on loomeinimestel rohkelt võimalusi oma ideid jagada, kuid on ka suurem oht nende jäljendamiseks ja varguseks. Neid riske aitab maandada oma intellektuaalomandiõiguste kaitse. Ettevõtluses tegutsev Taavi Eelmaa tõdeb, et loomeinimeste puhul võib see mõnel juhul jääda eelarvamuste taha.

Tänapäeval on loomeinimestel – kirjanikel, kunstnikel, filmitegijatel, fotograafidel, disaineritel, artistidel jt – rohkem võimalusi oma tööd esitleda ja ka rahvusvahelise tuntuseni jõuda kui kunagi varem, sest ühismeedias ja digiplatvormidel levivad ideed ühe hiire­klikiga. See võib aidata saavutada kiiret edu, kuid loob samal ajal soodsa pinnase loomevargusele ja pahatahtlikule jäljendamisele. Kui midagi on kord internetti üles laaditud, saab seda hõlpsasti kopeerida, levitada ja mõnikord isegi autori loata muuta. Autorile kaasneb sellega sissetuleku kaotus ja mainekahju.

Kõige mustema stsenaariumi realiseerumise eest kaitseb oma intellektuaal­omandi ehk loomevara­õiguste tundmine ja kaitsmine.

Mis on loomevara ja mida see kaitseb?

Ettevõtjast loomeinimene saab kaitsta oma toodete-teenuste nimesid ja logosid kaubamärgiga. Loomevaldkonna tegijate, eriti artistide puhul mängib sageli tähtsat rolli ka isikunimi. Oma nime kaubamärgina ei peaks siiski registreerima ainult muusikud-artistid, vaid ka blogijad, meelelahutajad, disainerid või kes tahes muu, kelle nimest on kujunenud edukas bränd ja on oht selle kuritarvitamiseks. Patendiametis on oma nime kaubamärgina kaitsnud Anne Veski, Karl-Erik Taukar, Tommy Cash, Katre Arula, Piret Kartus, Reet Aus jt.

Disainilahenduse registreerimine tagab kaitse toodete väliskujule. See on tähtis näiteks kunstnikele, disaineritele ja käsitöömeistritele, kes loovad erilise visuaalse identiteediga esemeid. Patent kaitseb ka uudseid tehnilisi lahendusi, näiteks uudseid seadmeid või materjale.

Enim teatakse loomeringkondades ilmselt autoriõiguse kontseptsiooni. Autoriõigus kaitseb teoseid, sealhulgas kirjandust, kunsti, muusikat, filme ja tarkvara, tagades autorile ainuõiguse otsustada, kuidas ta oma loomingut kasutab, levitab ja reprodutseerib. Tuleb tähele panna, et kui kaubamärk, disainilahendus ja leiutis on vaja õiguste tekkeks registreerida, siis autoriõigus tekib automaatselt ning seda eraldi registreerida ei ole vaja.

Ühes tootes või teenuses võib samaaegselt olla erinevat loomevara, näiteks tarkvara, disainielemente, muusikat või kirjandusteoseid. Kui ettevõtja või looja teab täpselt, millised õigused tal kasutatava loomevara suhtes on, lihtsustab see teose või toote-teenuse turule toomist ning kaitseb tema mainet ja finants­huve.

Kes ees, see mees

Kaitstud loomevara tagab autorile ainuõiguse oma teose kasutamisele, ennetab loomingu kopeerimist, loata kasutamist ja annab võimaluse teenida oma töölt õiglast tulu. Ka loob see soodsaid võimalusi litsentsimiseks ja koostööks teiste osapooltega.

Loomevara kaitsel kehtib reeglina „kes ees, see mees“ põhimõte. Kui näiteks kaubamärk või disainilahendus jääb kaitsmata, on suur oht, et seda kasutavad ära kolmandad osalised, kel oskavad autorist paremini seda kommertsialiseerida. Näiteks avastab helilooja, et tema loodud meloodiat kasutatakse ilma tema loata mõne ettevõtte reklaamikampaanias. 2023. aastal ületas uudiskünnise kaubamärgivaidlus, milles saatesarja autor ja toimetaja protestis olukorras, kus saatenime oli registreerimas enda nimele telekanali omanik.

Lisaks ei tööta loojad vaakumis, nende panus aitab kaasa kultuuri ja majanduse kui terviku arengule. Intellektuaalomandi kaitsmata jätmine ei ole risk mitte ainult loomeinimesele endale, vaid ka loomemajanduse kui terviku kestlikkusele. Kultuuriinnovatsioon saab toimida vaid siis, kui loomeinimestel on turvaline keskkond, kus oma ideid jagada ja realiseerida.

Kui ei tea täpselt, millist loomevara sinul või su ettevõttel on, saab selleks kasutada patendiameti veebilehel olevat loomevara määrajat: https://io.epa.ee/et/intellektuaalomandiliigid

Taavi Eelmaa: „Eelarvamused tuleks kõrvale jätta.“

Kuna loomeringkondades on liikvel rohkelt originaalseid ideid, võiksid loomeinimesed oma töö kaitsel olla aktiivsemad, leiab luuletaja, dramaturg, esineja ja lavastaja Taavi Eelmaa.

Eelmaa, kes tegutseb ka ettevõtjana, registreeris patendiametis äsja oma kaubamärgi „Olematud loomad“. Selle alt pakub Eelmaa koostöös Von Krahli teatri ja visuaal­kunstnik Emer Värgiga omanäolist uudse lähen­emisega loeng-etendust lastele. Tähis valiti patendiameti jaanuarikuu parimaks ehk kuu kaubamärgiks.

Intervjuus patendiametile tõdeb Eelmaa, et intellektuaalomandi kaitsmine võib loomevaldkonnas jääda eelarvamuste taha. „Kunstnikul, kirjanikul, poeedil või näitlejal võib olla küllalt raske näha oma loomingut pragmaatilise nurga alt. Kui aga vaadata oma tööd kui toodet või teenust, millel on mõõdetav väärtus ja aeg, on sellega tegelikult võimalik oma loomingut väärindada,“ leiab Eelmaa.

Oma kaubamärgi ja teiste loomevaraõiguste registreerimine ei ole Eelmaa sõnul seega pelgalt bürokraatlik samm, vaid vahend, millega säilitada kontroll oma töö üle ja saada sellest ka majanduslikku kasu. Eelmaa kogemus näitab, et loominguline kaitse ei vähenda seejuures loomevabadust, vaid vastupidi – suurendab seda. Kui looming kaitstud, saab loomeinimene julgemalt katsetada ja oma tööd ava­likkuses jagada.