„Kikilipsuga mässaja“ näitab, et poliitiku elu ei ole lihtne: peab olema rahvamees, aga kohtuma ka tähtsate riigitegelastega. Eesti presidendi roll on selle vastuolu võib-olla eredaim kehastus.
Säärase kaliibriga poliitikult nagu rahandus- ja peaministri ning eurovoliniku ametit pidanud Siim Kallas võiks ju oodata enamat kui lihtsalt sündmuste kroonikat.
Film „200 meetrit“ näitab, kuidas inimlikkus üritab peale jääda olukorras, kus valitseb terror ja hirm selle ees.
Mängufilm „200 meetrit“ („200 Meters“, Palestiina-Jordaania-Katar-Rootsi-Itaalia 2020, 96 min), režissöör-stsenarist Ameen Nayfeh, operaator Elin Kirschfink, helilooja Faraj Suleiman. Osades Ali Suliman, Anna Unterberger, Lana Zreik, Motaz Malhees, Mahmoud Abu Eita jt. Vaadatav platvormil kino.poff.ee.
Bulgaaria poliitikamõtleja Ivan Krastev ja tema Ameerika kolleeg Stephen Holmes kirjutavad raamatus „Läbikukkunud valgus. Tõetund“,1 et avatud ühiskonna idee kaotab…
30 aastat saarel elamist ei pruugi midagi tähendada – kui oled väljast tulnud, siis selleks sa ka jääd.
Kõik minu lapse- ja noorpõlve suved möödusid Muhus. Korrektsuse huvides mainitagu, et koolis käisin ma Harjumaal Kosel, kuid just Muhu juured ja suvemuhulus on minuga tulnud kaasa tänasesse päeva. Muhus oli Kosest kordades rohkem tunda ka sõjaeelset vabariiki: maja, selle sisustus ja mitmed inimesedki, kes sündinud enne sõda. Keeruline on vormida…
Eestile oleks see ilmselt soodsaim variant, kui praegune maailmakord suudaks kriisist välja tulla.
Varalahkunud Vahur Made „Eesti välispoliitika 100 aastat“ on tubli täiendus Eesti välispoliitika huvilistele ja aitab täita nii mõndagi lünka. Autor ise on sissejuhatuses pigem tagasihoidlik, toonitades, et tegemist pole teadusliku uurimuse, vaid esseistliku tekstiga. Samas on selge, et EV100 raamatusari ei saagi esindada teaduslikke tekste, sest sari on mõeldud vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, mitte teadustööks.
On igati…
Kas inglise keel ohustab meie arusaamist maailma asjadest, kuna me ei suutvat eesti keeles kõike väljendada? Pigem ei, kuid ohud on olemas. Rahvusvahelise poliitika vallas on eesti keele arendamisel ära tehtud suur töö. Eriti puudutab see Euroopa Liitu, kus eesti keel on üks ametlikest keeltest. Seega peavad kõik eurodokumendid olema tõlgitud eesti keelde (suur on ka prantsuse keele osakaal). Igaüks võib vaadata vastavate mõistete andmebaasi siit: https://iate.europa.eu/home.
Kuid ka muud maailma…
Nagu mitmes programmis ka mainitakse, on vaja säilitada inimeste turvatunne, s.t tuleb leida tasakaal hirmutamise ja tegelikkuse vahel.
Mida arvata erakondade välispoliitilistest programmidest? Esmapilgul polegi see teab mis keeruline ülesanne, kuid edasi tekib küsimusi. Näiteks: mis on põhiline kriteerium, mille järgi välispoliitilisi programme hinnata? Eesti huvide kaitsmine? Või programmide kokkulangevus tegelikkusega? Programmide sobivus võimalikeks koalitsioonikõnelusteks (s.t mingi osa programmist, nt välispoliitika, väljaviskamine või redutseerimine, et saada kokku koalitsioonileping?…
Mängufilm „Igitee“ („Ikitie“, Soome-Eesti-Rootsi 2017, 104 min). Režissöör Antti-Jussi Annila, stsenaristid Antti-Jussi Annila, Aku Louhimies ja Antti Tuuri, operaator Rauno Ronkainen, heliloojad Ian Person ja Kalle Gustafsson Jerneholm.
Soome mängufilm „Igitee“ on andnud järjekordselt võimaluse soome vaatajaid harida, selgitada põhjanaabritele, mis toimus Nõukogude Liidus 1930. aastal, kuid eeskätt on see teos siiski surve alla sattunud inimeste omavahelistest suhetest.
1930. aastal otsustavad paremäärmusliku Lapua liikumise tegelased maha lasta (mitte pagendada) Jussi Ketola (Tommi Korpela),…
„Luuraja ja luuletaja“ näitab vaikiva ürgeestlase kulgemist.
Katri Raik jutustab oma suurepärases raamatus „Minu Narva“ anekdoodi, mida venelased tavatsevad rääkida eestlaste kohta.
Sõidab eestlane mööda teed, venelane hääletab ja küsib, kas küüti saab. Eestlane noogutab ja venelane ronib peale. Venelase järgmine küsimus on: „Kas Tallinn on kaugel?“ – „Ei ole,“ vastab eestlane napilt. Sõidavad, sõidavad, mõne aja pärast küsib venelane uuesti: „Kas Tallinn on veel kaugel?“ Ja eestlane vastab: „Nüüd…
Äsja eesti keelde tõlgitud „Maailma ajaloo“ peatoimetaja Seppo Zetterberg: „Ajaloo uurimine on agitaatorlik teadus. Oleks sinisilmne väita midagi muud.“
Euroopa 1848. aasta revolutsioonide kohta on öeldud, et sellal pidanuks Euroopa ajalugu pöörduma, aga ei pöördunud. On’s Kreeka kriis samasuguse tähendusega? Kas Euroopa ajalugu pöördub, ja kui pöördub, siis mis suunas? Kuidas mõjutab Kreekas toimuv Eestit ja missugused on Kreeka võimalikud stsenaariumid? Ülima tõenäosusega oleme pöördepunktis, sestap on alati võimalus pöörata üles, alla, vasakule, paremale, seista või keerata tagasi. Et Kreeka võrrandis on muutujaid lihtsalt väga palju, katsugem keskenduda geopoliitilistele…
Vabadussõda võib praegusele põlvkonnale tunduda heroilise sündmusena, kus Eesti „head” peksid meie piiridest välja punased „pahad”. Tallinnas Vabaduse väljakul kõrgub palju kirgi kütnud Vabadussõja võidusammas, koolilapsed on näinud Elmo Nüganeni filmi „Nimed marmortahvlil”, mis tehtud Albert Kivika samanimelise romaani ainetel. Tegelikult oli pilt palju jubedam ja ehkki Vabadussõjas olid olemas vaenupooled ja rindejooned, oli eetilise külje pealt olukord palju segasem. Alo Lõhmus märgib küll tagasihoidlikult, et „see raamat vaatab Vabadussõda…
Mõnikord tundub, et paadi saamine Rootsist oli kui takso tellimine.
Postmodernistlikus ajalookirjutuses võinuks Indrek Paavle näiteks kirjutada, mida ta Otto Tiefi elulugu kirja pannes sõi, unes nägi ja kuidas Tiefi saatus meenutab mõnda mängufilmi. Õnneks pole Paavle seda kõike teinud, vaid on kirjutanud Tiefi eluloo klassikalise ajalookirjutuse reeglite kohaselt. Võib-olla on mõnel lugejal juba harjumatu sirvida raamatut, kus faktid vastavad allikatest võetutele, kus on viited ja kus spekuleeritakse vähe.…
Palju vaieldud „Eesti ajaloo” teises köites üritati muu hulgas lahendada ka igivana eesti ajaloo vastuolu ehk siis küsimust kuulumisest lääne tsivilisatsiooni ja samas sinna tsivilisatsiooni vägivaldselt sattumisest. „Kuulumine erinevatesse õiguskogukondadesse ja muistse vabadusvõitluse mõiste kadumine” oli vastus. Vägivald küll jäi ja ega seda eitatudki. Muide, muistse vabadusvõitluse mõiste pooldajad ja „Eesti ajaloo” teise köite nuhtlejad langevad osaliselt kokku nendega, kes nüüd on kooseluseaduse vastu, põhjendades seda ka vajadusega pidada kinni…
Üks Teise maailmasõja õppetunde oli see, et enam ei tohi olla joonealuseid riike. Ukraina kriisiga on ida selle põhimõtte taas kahtluse alla seadnud.
Kai ja Jörn Donner, Kaks vaadet marssal Mannerheimile. Tõlkinud Tõnis Arnover, toimetanud Anne Velliste. Tõnis Arnoveri eessõna. Kujundanud Kadri Kuusk. Aade, 2013. 220 lk.
Euroopa ajaloo ristteed. Käsitlusi Euroopa ajaloo võtmehetkedest. Koostanud Robert Stradking, tõlkinud Kristjan Tedre ja Piret Ruustal. Argo, 2012. 440 lk.
Kui Eestis oli selle aasta algul puhkenud sõnasõda keskajast kõneleva „Eesti ajaloo II” ümber, ei suutnud teatud rühm kodanikke kuidagi mõista, et ajaloole võib olla ka mitu vaadet, et ajalugu ei ole dogma, mis peab olema kirikukogus kinnitatud. Mõni aktiivsem vastane läks koguni niikaugele, et kahtlustas „Eesti ajalugu II” alguse saanud…
Marek Tamm, Monumentaalne ajalugu. Toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 2012, 28–30. 206 lk.
Marek Tamm paistab oma „Monumentaalses ajaloos” enim muretsevat ajaloo liigse politiseerituse pärast, kuid kaldub selle tendentsi kritiseerimisel teise äärmusse, tehes ajaloost justkui asja iseeneses. Tamm kirjutab: „Et minust ei saadaks valesti aru: ma ei kutsu üles unustama minevikku, ma kutsun üles loobuma mineviku rakendamisest oleviku teenistusse; ma sooviksin, et vaadates tagasi minevikku, ei piilutaks tegelikult tulevikku.”
Jüri Kivimäel oli…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.