Ühiskond peaks hoidma ühiselu keskmes tühjust
Margus Ott: „Filosoof sulatab üles mõttetardumusi, tavamõtlemisi, häilib rohmakust. Inimene võib seeläbi saada kuidagi vabamaks.“
Läks aga laande lauluga
Muinasjuttude mõju rahapuuduse leevendusmeetmena on ammendunud. Kui prooviks faktidega?
Kultuurkapitali uus festivalitoetusfestival
Häbi, Eesti riik, häbi!
Igavesti hea
Margus Oti heaolufilosoofia püüab kannatust mahendada, näha selles pigem (omasüülist) hälvet ontoloogilise ürgheaduse suhtes kui sügavamat ontoloogilist probleemi.
Õhtu Parthenoni jalamil
Thessaloníki Sümfooniaorkestri kava sisaldas muusikat, mida saab kuulda üliharva ja millest siinmail mitte midagi ei teata. Ent see ei tähenda, et selline muusika ei vääri tähelepanu või kuulamist!
Nukra alatooniga elamusrikas september
Sel aastal jäi septembrikuust mõru maik ja seda hoolimata arvukatest suurepärastest kontsertidest, mida varsti ei pruugigi enam nii arvukalt ega samal tasemel olla – põhjuseks muusikute palk.
Üle-eelmise sajandi muusika
Eestis harva kõlavate XIX sajandi teostega ERSO kava troonis Édouard Lalo tšellokontsert, kus soleeris armastatud tšellist Marcel Johannes Kits.
Roos on roos on roos
Kõrvu Tallinna Kammerorkestriga loovutas Sigur Rós kogu oma agentsuse ning jäi iseenda kontserdil kõrvalosatäitjaks.
Kurva muusika pidu teeb rõõmu
Ka neil, kes kuulevad EiKi nime esimest korda, peaks olema tore tõdeda, et aasta keeleteo rahvaauhinnaga pärjatud viljakat poeeti käis kuulamas üle tuhande valdavalt nooremapoolse inimese.
Inimene masina ees. I
AI-temaatika illustreerib ajatut trendi, kuidas tehnoloogiad on pahatihti erikujulise ja -tujulise (nii avaliku kui eraviisilise) võimu tööriistad üksikisiku allutamiseks.
Digimaailma lavatagune: platvormid kui uue ajastu võimukorraldus
Platvormid on oma olemuselt nii juhtimisraamistik kui tehniline lahendus, mille selgroo moodustavad otsused ligipääsu, funktsionaalsuse arendamise ja otsustusõiguste kohta.
Ühendav lüli – Reet
Näituse ühe juhtideena esitavad kuraatorid vaatajale järgmise mõtte: „Mis oleks, kui lein ei oleks pelgalt kaotusvalu, vaid loov jõud, mis avab tee mälestustele, sidemetele ja uutele algustele?“
Kesk-Aasias, tund aega enne avamist
Almatõ ja Buhhaara kunstielu on dünaamiline, huvitavaid vastuolusid täis ning võib-olla isegi eksootiline.
Mokulito, scagliola ja teised viljad hea uue graafika puust
Balti- ja Põhjamaade graafikute konverents HUG põhjustas palju häid mõtteid ja äratas lootust, et graafika on õigel teel.
Pahad tüdrukud ja vihased naised
Romaane „Arutu armastus“, „Constance Ring“ ja „Suvi enne pimedust“ lahutavad küll aastakümned ja geograafia, kuid ikka ja jälle tuleb naissoost peategelasel võidelda stereotüüpide ja sildistamise vastu.
Tõlkijate päeva auhinnad
August Sanga nimelise luuletõlke auhinna žürii esiisik Mirjam Parve tõdes, et tänavu oleks auhinna kandidaadid kokku saadud ainuüksi ukraina autorite luule tõlgetest. Eriti silmapaistev on nende seas aga keeleteadlase, luuletaja ja tõlkija, Tallinna ülikooli professori Anna…
Rüselevad hädavajadused
Aurora Venturini näitab romaanis „Täditütred“, kuidas rasketes oludes muutub väärikus ellujäämise küsimuseks ning usaldada saab selles ainult iseend.
Ootame-vaatame
Kogu lõbu ja lusti kõrval on suvelavastusel „Jänki seiklused Hiiumaal“ ka kodulooline väärtus: meenutus ajast, mis nüüdseks on jäädavalt kadunud.
Pluss-suuruses koreograafia
Jääb unistus, et mida aeg edasi, seda kakofoonilisemalt kõlavad kokku „Koreograafia+“ dialoogid, kuniks saab osta pileti lühivormide õhtule, mis ei esietendugi kunagi.
Jalgpalliga Turgenevi kallale?
Dmitri Petrenko lavastuses „Isad ja pojad“ on raske tabada, millisest just praegu aktuaalsest probleemist soovitakse rääkida – pole ju selleks ometi noore põlvkonna sportlikkus ja vanade hädisus?
Vandenõu(!)
Kui etenduse alguses palutakse publikul telefonid välja lülitada, tähendab see ühtlasi kohustust anda vastu mingi muu ekraan, seekord laval.
Pirita TOP – kas uus linnahall või Noblessner?
Pirita purjespordikeskus on kui linnaosa, mis paraku ei sobitu pärast algse funktsiooni täitmist nüüdislinna. Mida siis teha?
20aastane Kamp
Arhitektuuribüroo Kamp arhitektid tähistas sel aastal 20. tegutsemisaastat. Sünnipäeva puhul räägivad ruumi loomisest arhitektid Jan Skolimowski ja Kaspar Kruuse.
Eesti krimifilmi üksiklane
Kui üha enam näeme eesti filmis moodsat Tallinna, siis Andres Puustusmaa „Ühemõõtmeline mees“ tuletab meelde, et ka pimedad kõrvaltänavad ja seal luusivad kahtlased kujud ei ole kuhugi kadunud.
Minu munn on puhas
Kui noor Paul Thomas Anderson kippus kurtma, et tahaks suurte mammutfilmide vahele teha ka midagi lihtsat, siis oma uues filmis „Üks võitlus teise järel“ on ta suutnud väikese ja suure ühendada.
Pealelend – Keio Soomelt, filmifestivali „Festheart“ peakorraldaja
13 päeva ja 13 ööd lõpmatust sõjast terroriga
Filmis „13 päeva, 13 ööd“ näeb lähiajaloo üht häbiväärsemat peatükki: liitlasvägede kaootilist lahkumist Afganistanist 2021. aastal.
Aili Adusk 19. II 1942 – 18. IX 2025
Aili Adusk sündis 19. veebruaril 1942 Kohtla-Järve lähedal Sutermaa külas. Adusk omandas hariduse aastatel 1958–1962 Tartu Kujutava Kunsti Koolis, õppis 1962. aastal Tallinna Kinostuudios ja aastatel 1963–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi erialal.
Adusk töötas 1963. aastal kunstitoodete kombinaadis Ars ning…
Lõhnavad tähed
Võtame maja. Kuuldes sõna „maja“, tekib igaühe silme ette mingi kujutis. Paljudel meist sokkel, põrandad, seinad, laed, katus. Kõik arusaadav. Aga mis on maja? Mis ta tõeliselt on? Vastus ei peitu üksnes ülal toodud loetelus. Maja näib olevat midagi muud, rohkemat. Näiteks…
